Obsah (4)

§ 119§ 58§ 135§ 160

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-76-03 22. detsember 2003 Eesistuja

§ 119lg 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu.

Käskkirja kohaselt oli I. Teplova

1. aastal puudunud teenistusest haiguse tõttu kokku 191 kalendripäeva ning teatas
2. detsembril 2002 taas oma järgnevast puudumisest haiguse tõttu.
3. I. Teplova esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
4. detsembri
5. a käskkirja nr 545 ning
6. detsembri
7. a käskkirja nr
8. Talle määratud distsiplinaarkaristust pidas kaebuse esitaja liiga rangeks. Ta leidis, et materjalide arvestust ei olnud võimalik teostada, kuna dokumendid esitas laohoidja, kes pole asutuse juhi poolt määratud materiaalselt vastutav isik. Kaebuse esitaja pidi täitma ka muid ülesandeid, pealegi ei olnud teised raamatupidajad tema haiguse ajal teostanud ka varasemat materjalide arvestust. Kaebuse esitaja osundas teenistusülesannete täitmata jätmise põhjusena probleemidele raamatupidamisprogrammi kasutamisel, millele ta juhtis
9. detsembri
10. a kirjas ka haridusosakonna juhataja tähelepanu. Teenistusest vabastamise osas väitis kaebuse esitaja, et 9.-
11. detsembrini 2002 viibis ta hoolduslehel, kuna haigestunud oli tema 4-aastane laps. Kaebuse kohaselt tuleb Ravikindlustusseaduse § 52 lg-te 1 ja 3 järgi eristada töövõimetuslehe erinevaid liike (haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht).

§ 119

lg 1 kohaselt võib ametniku vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul. Selles sättes ei peeta silmas hoolduslehel viibimist. Kaebuse esitaja taotles teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja tasu väljamõistmist teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuses leiti ka, et valesti on arvestatud kasutamata puhkuse eest makstav hüvitis.

1. Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsusega haldusasjas nr 3-5/2003 jäeti kaebus rahuldamata käskkirjade tühistamise, teenistusse ennistamise ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise osas. Kohus rahuldas I. Teplova nõude viivise osas, kuna kasutamata puhkuse eest arvutatud hüvitise vähem makstud osa laekus kaebaja kontole hilinemisega. Halduskohus leidis, et ka kaebaja ise ei vaidlusta fakti, et ta ei järginud raamatupidamise siseeeskirjas sisalduvat nõuet. Kohtu arvates on kergeim võimalik karistus (noomitus) määratud käesoleval juhul kooskõlas seadusega ning diskretsioonireegleid järgides. Ametnikul oli õigus teavitada oma vahetut ülemust põhjustest, miks ta ei saa õigeaegselt teenistusülesandeid täita, kuid I. Teplova esitas vastavad argumendid alles pärast karistuse määramist. Teenistusest vabastamise osas leidis halduskohus, et põhjendamatu on erinevalt kohelda töötajaid ja teenistujaid. Kuna

§ 119

lg 1 ja TLS § 107 lg 1 on sisult samalaadsete suhete reguleerimiseks mõeldud normid, siis peaks ka õiguslik regulatsioon olema samasugune. Kuna töölepingu lõpetamisel peetakse pikaajalise töövõimetuse puhul silmas nii töötaja enda haigust kui ka perekonnaliikme hooldamist, tuleks sama reeglit kohaldada ka teenistuja puhul. Haiguslehte ja hoolduslehte tuleb käsitleda samu õiguslikke tagajärgi tekitavate dokumentidena. Pole alust arvata, et seadusandja on hoolduslehe

§ 119lg 2 tekstist teadlikult ja tahtlikult välja jätnud.

Selle sätte kohaldamisel ei oma tähtsust, kas tegemist on haiguslehe või hoolduslehega.

1. I. Teplova apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ega pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu arvates ei anna apellandi väited põhjust halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus on õigesti tuvastanud ja hinnanud asjaolusid ning jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. I. Teplova kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada vaidlustatud aktid, ennistada kassaator teenistusse ja välja mõista tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest. Kassaator leiab:
6. Vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on liiga range. Tegu oli vähese tähtsusega ega toonud kaasa mingeid tagajärgi. Ka teised raamatupidajad on rikkunud tähtaegu materjali arvestuse pidamisel, kuid neid pole selle eest karistatud. Diskretsiooni teostamisel peab haldusorgan aga järgima ka võrdse kohtlemise põhimõtet. 2.

§ 119

lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi esimese lõike alusel ametniku vabastada vaid haiguslehel oleku ajal. TLS § 107 ja

§ 119tõlgendamisel tuleb arvestada, et Avaliku teenistuse seadus on hilisem seadus.

3.

§ 58

kohaselt on ametnikul suhetes oma tööandjaga ning sotsiaalkindlustust või -hooldust teostava asutusega kõik õigused, mis on ette nähtud töölepingu alusel töötavale isikule. Erandid ja täiendavad õigused sätestatakse Avaliku teenistuse seaduse ja muude avalikku teenistust reguleerivate seadustega.

§ 119lg 2 on erand, võrreldes Töölepingu seaduses sätestatuga.

8. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et I. Teplovale määratud distsiplinaarkaristus pole vastuolus süüteo raskusega, teo toimepanemise asjaoludega ega ametniku eelneva käitumisega. Kassaator ei teavitanud oma vahetut ülemust asjaoludest, mis takistasid teenistuskohustuste täitmist, ega vajadusest rakendada meetmeid teenistuskohustuste täitmiseks. Asjas ei oma tähtsust, kuidas täitsid oma teenistusülesandeid teised teenistujad. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb hinnata asjaolusid igal üksikjuhul.

§ 119

tõlgendamisel tuleb haiguslehte ja hoolduslehte käsitleda sarnaseid õiguslikke tagajärgi loovate dokumentidena. Avaliku teenistuse regulatsioonist hoolduslehe väljajätmine on seaduse lünk või ebatäpsus, mida soovitakse kõrvaldada ka Avaliku teenistuse seaduse eelnõus. Vastasel korral oleksid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused tööprotsessi juhtimisel ja avalike teenuste osutamisel raskes olukorras. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I.

1. Käesolevas kohtumenetluses on vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
2. detsembri
3. a käskkiri nr 545, millega I. Teplovale määrati teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena noomitus, ning
4. detsembri
5. a käskkiri nr 548, millega ta vabastati teenistusest

§ 119lg 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu.

10. Nii

§ 119

kui ka TLS § 107 kannavad pealkirja sõnastuses "Teenistusest vabastamine pikaajalise töövõimetuse tõttu". Samas on neis sätetes pikaajalise töövõimetuse mõistet sisustatud erinevalt.

§ 119

lg 1 sätestab, et ametniku võib vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu siis, kui ta on teenistusest puudunud üle kaheksa kuu järjest või üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul. TLS § 107 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 9 ettenähtud alusel töötaja töövõimetuse ajal, kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja kuu järjest, tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu järjest või kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul.

1. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et kuna töölepingu lõpetamisel peetakse pikaajalise töövõimetuse puhul silmas nii töötaja enda haigust kui ka perekonnaliikme hooldamist, tuleks sama reeglit kohaldada ka teenistuja puhul. Seadusandja on Töölepingu seaduse §-s 107 käsitlenud töövõimetust, konkretiseerimata selle sisu. Avaliku teenistuse seaduse § 119 lg-s 1 aga sätestatakse periood, mil isiku haiguse või vigastuse tõttu on tegemist pikaajalise töövõimetusega, ning eraldi reguleeritakse tuberkuloosi haigestumise juhtumeid. Viimati nimetatud säte on täpsem ja käsitleb pikaajalist töövõimetust kui teenistusest vabastamise alust Töölepingu seaduse analoogse sättega võrreldes kitsamalt.
2. TLS § 107 lg-st 1 tulenevalt võib töötajaga töölepingu pikaajalise töövõimetuse korral lõpetada töövõimetuse ajal. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 sätestab, et töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht.

§ 119lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi 1.

lõike alusel ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. Põhjendamatu on kohtute seisukoht, et pole alust arvata, et seadusandja on hoolduslehe

§ 119

lg 2 tekstist teadlikult ja tahtlikult välja jätnud.

§ 119lõikeid 1 ja 2 tuleb vaadelda koostoimes.

Ka selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud, et ametniku võib teenistusest vabastada, kui ta on teenistusest puudunud haiguse või vigastuse tõttu. Muudel põhjustel töövõimetuse tõttu teenistusest puudumist see säte teenistusest vabastamise alusena ette ei näe. Vaadeldes koos

§ 119

esimest ja teist lõiget, tuleb järeldada, et seadusandja ei ole soovinud võrdsustada ametniku haiguslehel olekut muude töövõimetuse juhtudega. Seega ei saa hoolduslehe nimetamata jätmine

§ 119lg-s 2 olla vaid ekslik või juhuslik.

1. Distsiplinaarkaristuse määramise osas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et I. Teplova on karistust vaidlustades tuginenud kõikides kohtuastmetes sarnastele väidetele. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtu seisukohaga distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse osas ega pea vajalikuks kohtute poolt juba esitatud motivatsiooni täiendada. II.
2. Eeltoodu tõttu tuleb I. Teplova kassatsioonkaebus rahuldada tema teenistusest vabastamist puudutavas osas. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata I. Teplova kaebus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
3. detsembri
4. a käskkirja nr 548 tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega tühistatakse Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
5. detsembri
6. a käskkiri nr
7. Distsiplinaarkaristuse määramist puudutavas osas tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.
8. Vastavalt

§ 135

lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

§ 160

lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Kassaator on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Seetõttu tuleb I. Teplova teenistusse ennistada ja mõista Tartu Linnavalitsuselt tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puudub üksikasjalik informatsioon I. Teplova kasuks välja mõistetava summa täpsustamiseks, tuleb Tartu Linnavalitsusel HKMS § 26 lg-st 3 tulenevalt kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus.

1. I. Teplova on taotlenud halduskohtus kantud õigusabikulu 4720 krooni ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 1416 krooni väljamõistmist vastustajalt ning esitanud kohtule õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirjad (tl 70, 71, 93 ja 94). Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Välja mõistetava õigusabikulu suuruse üle otsustamisel lähtub kolleegium õiguslike hüvede kaalukusest, mida I. Teplova käesoleva kohtumenetluse käigus soovis kaitsta. Vajadusele arvestada kohtukulude väljamõistmisel kaebuse rahuldamata jääva ja rahuldamisele kuuluva osa kaalukust osundas Riigikohtu halduskolleegium ka
2. detsembri
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-
4. I. Teplova kaebus rahuldatakse osas, millega ta vaidlustas enda teenistusest vabastamise ning jäetakse rahuldamata talle distsiplinaarkaristuse määramise osas. Seega tuleb käesoleva vaidluse puhul pidada kaalukamaks osa, milles esitatud kaebus rahuldatakse, s.t teenistusest vabastamise vaidlustamist puudutavat osa. Eeltoodu tõttu peab Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks mõista Tartu Linnavalitsuselt I. Teplova kasuks välja kantud õigusabikulu 5000 krooni ulatuses. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann