Obsah (7)

§ 15§ 3§ 4§ 11§ 12§ 22§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-77-03 22. detsember 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed

kohaselt isiku joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks haiglasse; 2) kriminaalmenetlust on P. Ludvigi süüteos alustatud 5. augustil 2003, mis on tõendatud Saare

kaitseosakonna Kuressaare konstaabliosakonna konstaabli

1. septembri
2. a määrusega kriminaalasjas nr 03274000273; 3) kuni joobeseisund on tuvastamata, ei ole alust alustada süüteomenetlust. Vastupidise seisukoha järgi tuleks lugeda süüteomenetlus alustatuks ka juhul, kui läbivaatuse käigus tuvastatakse, et isikul joovet ei esine. Süüteotunnusele viitavaks asjaoluks võiks olla läbivaatuse tulemusena tuvastatav joove, mida kinnitab dokumentaalne tõend - joobeseisundi tuvastamise akt; 4) vaidlusalusel juhul ei ole tegemist ekspertiisiga, vaid järelevalve teostamise käigus teostatud toiminguga ja selle tulemusel koostatud dokumendiga; 5) riikliku järelevalve käigus teostatud toimingutele ei sätesta seadused teistsugust vaidlustamise korda, kui kaebuse esitamine halduskohtusse. Joobe tuvastamise

s sätestatud kohtuväline vaidemenetlus ei välista isiku põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse; 6) Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise

l kohtusse. Joobeseisundi tuvastamine toimus avalik-õigusliku suhte raamides. Kuivõrd joobeseisundi tuvastamine ei toimunud süüteomenetluses, siis puudub P. Ludvigil võimalus nimetatud toimingut ka kriminaalmenetluse või väärteomenetluse käigus vaidlustada. Ainuke viis nimetatud toimingut vaidlustada on seega halduskohtumenetlus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. P. Ludvig on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrused põhjusel, et nimetatud kohtud ei ole tunnustanud isiku õigust esitada halduskohtusse kaebus tervishoiuasutusse toimetatud isiku joobeseisundi tuvastamise otsuse peale ning vaide läbivaatamisel tehtud otsuse peale. P. Ludvigi erikaebuse lahendamiseks tuleb määratleda, kas on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning milline menetluskord on selle vaidluse lahendamiseks ette nähtud. Riigikohtu halduskolleegium hindab, kas tervishoiuasutusse toimetatud isiku läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks ning joobeseisundi tuvastamise vaidemenetlus on haldusmenetlused ning millised õiguse sätted kuuluvad antud juhul kohaldamisele. I
2. Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud nendele seadusega antud volituste piires. Liiklusjärelevalve kord on Liiklusseaduse volitussätte (§ 46 lg 2) alusel reguleeritud Vabariigi Valitsuse poolt. Vabariigi Valitsuse
3. veebruari
4. a määrusega nr 67 kehtestatud Liiklusjärelevalve teostamise

§ 15

p 4 annab liiklusjärelevalve teostajale õiguse kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises joobeseisundis, kontrollida kohapeal alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus või saata joobeseisundis kahtlustatav isik ekspertiisi. Eelnimetatud politseiametniku õigused on sätestatud ka Politseiseaduse § 13 punktis 16. 11. Liiklusseaduse § 201 lg 1 p 1 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt suunatakse eelnimetatud isik kehtestatud

s joobeseisundi tuvastamiseks läbivaatusele.

1. Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel on Vabariigi Valitsuse
2. aprilli
3. a määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (Kord).

§ 3

annab joobeseisundi tuvastamise õiguse seaduses nimetatud ametiisikule ning arstile. Joobeseisund tuvastatakse

§ 4

kohaselt arsti poolt juhul, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik (lg 1), samuti isiku nõudmisel (lg 2).

§ 11

lg 2 kohaselt koostab ametiisik (politseiametnik) isiku toimetamisel tervishoiuasutusse saatekirja.

sätetest järeldub, et isiku läbivaatusel joobeseisundi tuvastamiseks tegutseb arst tervishoiuasutuses ning selle asutuse nimel. 13. Isiku läbivaatusel joobeseisundi tuvastamiseks koostab arst joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, milles fikseeritakse ka arsti otsus joobeastme määramise kohta (

§ 12). II 14.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et joobeseisundi tuvastamisel täidab tervishoiuasutus (arst) avalik-õiguslikku ülesannet. Isiku läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks avalik-õigusliku toiminguna on sätestatud Liiklusseaduse §-s 20 ja §-s

1. Seetõttu on ka tervishoiuasutuse (arsti) ning isiku suhted joobeseisundi tuvastamise menetluses avalik-õiguslikud, mitte aga eraõiguslikud patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahelised suhted. Samas ei ole arsti poolt teostatav meditsiiniline läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks käsitletav haldusmenetlusliku ekspertiisina Haldusmenetluse seaduse § 39 tähenduses.
2. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Liiklusseaduse § 20 lg-st 5 ja lg-st 6 ning § 201 lg-st 2 tulenev isiku läbivaatus tema joobeseisundi tuvastamiseks on olemuselt haldussunnivahendi kohaldamine. Läbivaatusele allumine on isiku jaoks vältimatu, kuivõrd läbivaatusest keeldumisel või sellest kõrvalehoidumisel kaasnevad seaduses sätestatud negatiivsed tagajärjed. Liiklusseaduse § 20 lg-st 5 tulenevalt loetakse juht olevaks joobeseisundis, kui ta keeldub joobeseisundi tuvastamisest. Liiklusseaduse § 7420 käsitleb isiku kõrvalehoidumist joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest väärteona, mille eest isikut võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Isiku meditsiiniline läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks riivab tema õigust vabadusele ja isikupuutumatusele.
3. Eeltoodule tuginedes tuleb nii isiku juhtimiselt kõrvaldamist, tema tervishoiuasutusse toimetamist kui ka tervishoiuasutuses isiku meditsiinilist läbivaatust joobeseisundi tuvastamiseks käsitleda haldustoimingutena. Need toimingud viiakse läbi liiklusjärelevalve menetluses. Isiku kõrvaldamine sõiduki juhtimiselt, joobe tuvastamine politseiametniku poolt või isiku toimetamine tervishoiuasutusse ja järgnev läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks ei ole reguleeritud Väärteomenetluse seadustikus ega Kriminaalmenetluse koodeksis. Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks halduskohtute seisukohta, et selline Liiklusseadusele tuginev läbivaatus on karistusõiguslik menetlustoiming. Asjaolu, et isiku läbivaatuse aluseks on kahtlus sõiduki juhtimises joobeseisundis, s.o kahtlus karistatava teo toimepanemises, ei muuda vastavaid toiminguid väärteomenetluse toiminguteks.
4. Joobeseisundi tuvastamise akt kajastab joobeseisundi tuvastamise menetluse käiku ja sisaldab ka arsti otsust joobeseisundi tuvastamise kohta. Olemuselt on selline otsus käsitletav järeldusena avalikõiguslikku tähendust omava asjaolu (fakti) olemasolu või puudumise kohta. Nimetatud akt on koostatud avalik-õigusliku ülesande täitmisel ning selles aktis sisalduv otsus omab tähendust isiku avalik-õigusliku seisundi kujunemisel. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine võib omada isiku jaoks otsest õiguslikku tähendust juba seetõttu, et nimetatud asjaoluga võib kaasneda isiku suhtes väärteomenetluse alustamine või muu haldussunnivahendi kohaldamine. Joobeseisundi tuvastamine võib riivata isiku õigusi ja vabadusi ka muul viisil. Käesoleva asja lahendamise seisukohast ei oma määravat tähendust, kas joobeseisundi tuvastamise akti käsitleda haldusaktina Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 p 2 mõttes või haldusmenetluses koostatud menetlusdokumendina. Kuid seda akti ei saa vaadelda kui väärteomenetluses koostatud menetlusdokumenti. III
5. Põhiseaduse § 15 tagab isiku õiguse pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste või vabaduste kaitseks. Käesoleval juhul puuduvad isikul väljaspool halduskohtumenetlust efektiivsed õiguslikud võimalused oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks kohtute seisukohta, et joobeseisundi tuvastamise menetlus ja akt on vaidlustatavad väärteomenetluses või kriminaalmenetluses. Kuivõrd tegemist ei ole väärteo menetlustoiminguga, ei ole selle vaidlustamine võimalik Väärteomenetluse seadustiku §-s 76 sätestatud

s. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et joobeseisundi tuvastamise akt võib esineda tõendina väärteo- või kriminaalmenetluses ning tõendeid hinnatakse eelnimetatud menetluste käigus, ei ole antud juhul asjakohane. Joobeseisundi tuvastamise akt võib tõepoolest esineda väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses tõendina, kuid see tõend on saadud haldusmenetluses, väljaspool karistusmenetlusi ja viimastest sõltumatult. Pealegi ei ole väärteo- või kuriteoasja menetleva ametniku või kohtu jaoks haldusmenetluses tuvastatud joove ettemääratud tähendusega. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks veel rõhutada, et joobeseisundi tuvastamine iseendast ei too vältimatult kaasa väärteo- või kriminaalmenetluse alustamist. 19. Riigikohtu halduskolleegium nendib, et Kord ei sätesta ega saagi sätestada isiku kohtuliku kaebeõiguse küsimusi seoses joobeseisundi tuvastamisega. Tuleb märkida, et varasemad joobeseisundi tuvastamise korda reguleerivad õigusaktid osundasid otseselt isiku kohtuliku kaebe õigusele. 20.

§ 22

näeb ette kohtuvälise vaidemenetluse, mille kohaselt joobeastme määramise otsuse võib vaidlustada isik ja joobe tuvastamise tellinud isik, esitades vaide maakondlikule liiklusmeditsiini komisjonile. Liiklusmeditsiini komisjoni otsuse võib omakorda vaidlustada liiklusmeditsiini keskkomisjonis. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates vaidemenetluse regulatsioon iseenesest ei saa olla ega ei ole kohtulikku kaebeõigust välistavaks asjaoluks. Haldusmenetluse seaduse § 87 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

s kaebusega halduskohtusse. IV

1. Eeltoodud asjaoludel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on alusetult keeldunud P. Ludvigi kaebuse menetlemisest. Seaduse kohaselt võiks Riigikohtu halduskolleegium piirduda tõdemusega, et erikaebuse lahendamine kuulub halduskohtute pädevusse, rahuldada erikaebuse ja saata asja lahendamiseks halduskohtule. Ometi ei pea Riigikohtu halduskolleegium seda mõistlikuks, kuna halduskolleegium näeb asja sisulisel lahendamisel tekkivaid probleeme seoses kohaldamisele kuuluva regulatsiooni Põhiseadusele vastavusega. Et vältida kohtumenetluse asjatut venimist, annab halduskolleegium asja HKMS § 70 lg 11 alusel lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. V
2. Käesoleva erikaebuse läbivaatamisel on Riigikohtu halduskolleegiumil tekkinud kahtlus joobeseisundi tuvastamiseks teostatava isiku läbivaatusega seonduva regulatsiooni põhiseaduslikkuses alljärgnevatel põhjustel.
3. Halduskolleegium loeb isiku läbivaatuse joobeseisundi tuvastamiseks haldussunnivahendiks, mille kohaldamine on hõlmatud PS § 20 kaitsealaga. Põhiseaduse selle sätte kaitsealas asuvaid õigusi ja vabadusi saab piirata üksnes seadusega. Seaduse reservatsioon hõlmab ka menetlust. Vabariigi Valitsuse
4. aprilli
5. a määrusega kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord on aga täitevvõimu akt.
6. Liiklusseaduses sisalduv delegatsiooninorm (§ 20 lg 6) volitas Vabariigi Valitsust kehtestama joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise

.

sätetest tulenevalt on Vabariigi Valitsus näinud ette, et selline läbivaatus teostatakse tervishoiuasutustes. Praktikale vastav ja mõistlik on see, et mitte kõik tervishoiuasutused ei oma vastavaid volitusi. Käesoleva asja lahendamisel ei ole ilmnenud, et läbivaatuse teostamise õigust omavad konkreetsed tervishoiuasutused oleksid määratud õigusaktide, sh halduslepingutega.

§ 23

paneb Sotsiaalministeeriumile üksnes ülesande tagada tervishoiuasutuste poolt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise võimalus igas maakonnas ööpäevaringselt. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 8 lg-le 1 on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Käesoleval juhul puudub volitusnorm, mille alusel Vabariigi Valitsus on isikute läbivaatuse joobeseisundi tuvastamiseks pannud tervishoiuasutustele. See ei tulene Liiklusseadusest ega ka muudest seadustest. Vastavat volitusnormi pädeva haldusorgani määramiseks ei saa tuletada ka Liiklusseaduse § 20 lg-st 6. Volitus

kehtestamiseks õigustab intra legem akti andmist, mille reguleerimisesemeks on menetluslikud ja esmalt haldusesisesed küsimused. Sellise volitusnormi alusel ei saa määrata materiaalõiguslikult pädevat organit. Pädeva organi määramine eeldaks konkreetset eridelegatsiooni. Puuduvad ka seadustest tulenevad volitused ülesannete andmiseks tervishoiuasutustele halduslepinguga. Riigikohtu halduskolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et tervishoiuteenuse osutajad on põhiosas eraõiguslikud isikud, mistõttu ei saa tegemist olla halduse enesekorraldusliku tegevusega. Asutusele, kogule või isikule avalik-õigusliku pädevuse alusetult omistamine riivab Põhiseaduse § 3 lg-s 1 kaitseala, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Vabariigi Valitsus saab vastavalt PS § 87 p-le 6 anda määrusi ja

ldusi seaduse alusel ja täitmiseks. 25.

§ 22

sätestab vaidemenetluse, mis erineb oluliselt Haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse üldkorrast. Liiklusseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seadust. Haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 kohaselt võib Haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidealluvust muuta üksnes seadusega. Siinjuures ei kehtesta Liiklusseadus joobe määramise otsuse vaidemenetluse osas eraldi regulatsiooni. Sellest tulenevalt kuuluksid ka joobeseisundi tuvastamiseks toimuva isiku läbivaatuse otsuse vaidlustamisel kohaldamisele Haldusmenetluse seaduse vastavad sätted. Vabariigi Valitsuse määrusega (

§ 22

) on vaideid lahendavateks organiteks määratud liiklusmeditsiini maakondlikud komisjonid ja liiklusmeditsiini keskkomisjon. Neid organeid ja nende pädevust vaiete lahendamisel ei ole ette nähtud Haldusmenetluse seaduses ega ka teistes seadustes. Asutusele, kogule või isikule avalik-õigusliku pädevuse nõuetekohase omistamise nagu ka seaduse reservatsiooni järgimise kohustus tuleneb PS § 3 lg-st 1 ja § 87 p-st

2. Maakondlike liiklusmeditsiini komisjonide moodustamise õiguslikke aluseid seaduses või ka Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud ei ole. Sotsiaalministeeriumist saadud teabe alusel moodustati nimetatud komisjonid vastavate tervishoiuasutuste juhtide poolt Sotsiaalministeeriumi juhiste järgi. Liiklusmeditsiini keskkomisjon on moodustatud ning tema põhiülesanded ja töökord on sätestatud Sotsiaalministri
3. oktoobri
4. a käskkirjaga nr
5. Käskkirja alusena nimetatakse selles aktis Sotsiaalministeeriumi põhimääruse p 14 alapunkti
6. Vabariigi Valitsuse
7. aprilli
8. a määrusega nr 131 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi põhimääruse osundatud sätte kohaselt on ministril õigus moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrata nende ülesanded ja töökord. Selliste põhimäärusele vastavate komisjonide moodustamine oleks käsitletav halduse enesekorraldusliku tegevusena. Käesoleval juhul on aga sotsiaalministri käskkirjaga pandud komisjonile kohustus vaadata läbi ja teha otsuseid mootorsõiduki juhi joobeastme määramisega seotud vaide kohta (p 2 alapunkt 3). Vaide läbivaatamisel võib komisjon muuta arsti ja liiklusmeditsiini komisjoni otsust isiku tervisliku seisundi kohta (p 3 alapunkt 3). Eelnevast tulenevalt ei ole komisjon ministeeriumi siseorganiks ning käskkirja ei saa käsitleda kui ministeeriumi enesekorralduslikes küsimustes tehtud otsustust. Neil põhjustel kerkib küsimus pädevuse nõuetekohasest omistamisest ning seaduse reservatsiooni järgimise kohustusest, mis tuleneb Põhiseaduse § 3 lg-st 1 ja § 94 lg-st
9. VI
10. Eeltoodu alusel peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks kontrollida Liiklusseaduse § 20 lg 6, Vabariigi Valitsuse
11. aprilli
12. a määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise

ning sotsiaalministri

1. oktoobri
2. a käskkirja nr 321 kooskõla Põhiseadusega.
3. HKMS § 70 lg 11 alusel annab Riigikohtu halduskolleegium selle haldusasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna asja läbivaatamine eeldab Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld