Obsah (4)

§ 184§ 68§ 74§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-139-03 Otsuse kuupäev 22. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi L.

§ 184

lg 1 ja Virko Langineni süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 19.

augusti

1. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Virko Langineni kaitsja Küllike Nammi ja L. L-i kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
2. november
3. a Istungil osalenud isikud Virko Langineni ja L. L-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a kohtuotsus L. L-i süüdistuses

§ 184

lg 1 ja Virko Langineni süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi.

1. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.
2. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Lääne-Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a kohtuotsusega tunnistati Virko Langinen süüdi ja karistati

§ 184

lg 2 p 2 järgi kaheaastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati tema karistusaja hulka eelvangistus kaks päeva.

Kohus otsustas, et mõistetud vangistus pööratakse täitmisele osaliselt ja määras, et kohe tuleb V. Langinenil ära kanda kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele kaheaastase katseajaga V. Langineni allutamisega käitumiskontrollile. Sama otsusega tunnistati L. L. süüdi ja karistati

§ 184lg 1 järgi üheaastase vangistusega.

Vangistus jäeti

§ 74

alusel tingimisi kohaldamata ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. V. Langinen tunnistati süüdi selles, et

1. aasta septembrikuu keskel omandas ta Tamsalus kriminaalasjas kindlakstegemata isikult ebaseaduslikult kümme minigrip kilekotti vähemalt 5,829 gr amfetamiiniga. Ta valdas oma elukohas Tamsalus, aadressil Kesk 12-2 kuni
2. novembri
3. a kella 03.00-ni kuut minigrip kilekotti amfetamiiniga kogukaalus 3,361 gr ja puhaskaalus 1,963 gr, s.o suures koguses.
4. novembril
5. a andis L. L. need kilekotid amfetamiiniga edasi Andro Kirsipuule. Selle teo eest tunnistati L. L. süüdi

§ 184lg 1 järgi.

Veel tunnistati V. Langinen süüdi selles, et

§ 184lg 2 p-s 2 tähendatud isikuna valdas ja vedas ta ebaseaduslikult 16.

novembril

1. a kella 22.30 paiku Jõgeva maakonnas Kaareperes Eiki Eilole kuuluvas kaubikus Mercedes Benz kolme minigrip kilekotti amfetamiiniga kogukaalus 2,468 gr ja puhaskaalus 1,351 gr, s.o suures koguses.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused V. Langineni kaitsjad vandeadvokaadid Lembit Viitas ja Küllike Namm ning L. L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Kristel Vedro. V. Langineni kaitsjad taotlesid tema teo ümberkvalifitseerimist

§ 184lg 1 järgi ja mõistetud karistuse kergendamist.

L. L-i kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti paluti määrata L. L-ile ringkonnakohtu istungiks uus kaitsja.

1. Viru Ringkonnakohtu kohtunik määras kriminaalasja arutamise kuupäevaks
2. juuni
3. a. Kohtuistungi toimumise aeg tehti teatavaks L. L-ile ning istungile kutsuti V. Langinen, tema kaitsja ja prokurör. Kohtukutse saadeti ka Ida-Viru Advokaadibüroole ja selles paluti kindlustada istungil L. L-i kaitse.
5. juuni
6. a kohtuistungil lükkas ringkonnakohus kriminaalasja arutamine edasi põhjusel, et V. Langinen ei saanud haiguse tõttu kohtusse ilmuda.
7. augustil
8. a arutas ringkonnakohus kriminaalasja ilma kohtualuste, samuti ilma L. L-i kaitsja osavõtuta. Samal päeval tehtud kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
9. Viru Ringkonnakohtu
10. augusti
11. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused L. L. ja V. Langineni kaitsja vandeadvokaat K. Namm. L. L. leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaseaduslik, sest selle tegemisel on rikutud tema kaitseõigust. Kassaator uskus, et ka ringkonnakohtus kaitseb tema õigusi kas apellatsioonkaebuse koostanud või kohtu poolt määratud kaitsja. L. L. palub end

§ 184

lg 1 järgi õigeks mõista, väites, et ta polnud teadlik asjaolust, et tema poolt edasiantud aine oli narkootikum. V. Langineni kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist tema kaitsealusele mõistetud karistuse ja kuriteo kvalifikatsiooni osas. Kaitsja palub uue otsusega tunnistada V. Langineni süüdi

§ 184lg 1 järgi ja vabastada ta mõistetud kaheaastasest vangistusest tingimisi.

Kaitsja leiab, et V. Langinenile reaalse vangistuse mõistmisel eirasid kohtud

§ 56sätteid.

Kaitsja taotleb kuriteo ümberkvalifitseerimist põhjusel, et V. Langinen käitles 2002. a septembris enda tarbeks soetatud narkootilist ainet süüdistuses toodud viisil ja aegadel ning need teod on käsitatavad jätkuva tegevusena, mitte aga suures koguses narkootilise aine korduva käitlemisena. Lisaks kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, on ringkonnakohus rikkunud kaitsja väidetel ka kriminaalmenetluse seadust - kohus on jätnud põhjendamata, miks puudub V. Langineni suhtes võimalus

§-s 74 sätestatu kohaldamiseks, samuti on kohus jätnud hinnanguta nii V. Langineni ütlused kui ka eksperdi arvamuse selle kohta, et asjas äravõetud narkootilise aine kogused kuulusid samasse partiisse. Kaitsja leiab, et need kriminaalmenetluse seaduse rikkumised tuleb lugeda olulisteks.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas süüdimõistetute kaitsja kassatsioonkaebustes esitatut ja leidis, et ka L. L-i osas tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Prokurör leidis, et ringkonnakohtus on aset leidnud L. L-i kaitseõiguse rikkumine, samuti puuduvad vaidlustatud otsuses motiivid V. Langineni poolt kuriteo korduva toimepanemise kohta. Riigiprokurör taotles kriminaalasja saatmist Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. 7.1 Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 25 lg 2 p 2 kohaselt on kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist kohustuslik, kui kohtualune on seda kirjalikult taotlenud. Kõnealusel juhul kaitses kohtualust L. L-i Lääne-Viru Maakohtus määratud kaitsja - vandeadvokaadi abi Kristel Vedro. Tema esitatud apellatsioonkaebuses märgiti sõnaselgelt, et L. L. ei soovi ringkonnakohtu istungist osa võtta ning paluti ringkonnakohtul määrata talle riigi poolt kaitsja. Järelikult oli L. L-i kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist kohustuslik. Kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et ringkonnakohus oleks
5. augustil
6. a toimunud istungile kutsunud L. L-i kaitsja. Kohtuistungi protokollist (tl 172) nähtub, et kohus võttis kohtualusega telefonitsi ühendust ja selgitas välja, et L. L. ei soovi istungil osaleda ega soovi kaitsja määramist. Kassatsioonkaebuses kinnitab L. L. aga vastupidist - ta oli kindel, et ka ringkonnakohtus kaitseb teda kas apellatsioonkaebuse koostanud või mõni teine kaitsja. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna AKKS § 25 lg 2 p 2 sätestab kaitsja osavõtu soovist kirjaliku teatamise nõude, siis sellest soovist hilisem loobuminegi peab olema kohtule teatavaks tehtud kirjalikult. Eriti siis kui kohtualune ise kohtuistungil ei osale. Kõnealusel juhul ei ole aga kriminaalasja materjalides kirjalikku kinnitust selle kohta, et vastupidiselt apellatsioonkaebuses taotletule ei soovi L. L. kaitsja osavõttu kohtuistungist. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on eiranud KrMK § 361 lg-s 2 sisalduvat kaitse tagamise nõuet ja AKKS § 25 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus ei või kohtualuselt kaitsjast loobumist vastu võtta ilma kaitsja juuresolekuta juhul, kui kohtualune on kirjalikult taotlenud kaitsja osavõttu ringkonnakohtu istungist. Sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 4 mõttes. 7.2 Lääne-Viru Maakohus tunnistas V. Langineni süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mis eeldab et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist. Maakohus ei analüüsinud V. Langineni kuriteo kvalifikatsiooni, vaid üksnes konstateeris, et kuna V. Langinen kandis Jõgevale sõites kaasas kolme pakikest amfetamiiniga, siis tõendab see edasiandmise eesmärki, sest nii palju narkootikume ta üksi ei oleks tarvitanud (tl 141). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et V. Langineni süüdistati narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja vedamises, mitte aga tegutsemises narkootilise aine edasiandmise eesmärgil - viimane ei ole ka

§ 184lg 2 p 2 koosseisuline tunnus.

Apellatsioonkaebuses leidis V. Langineni kaitsja vandeadvokaat K. Namm, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi, sest V. Langineni tegevus ei ole käsitletav narkootilise aine korduva käitlemisena, mistõttu see tuleb ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud kaitsja sellele väitele sisuliselt vastamata, märkides vaid, et ei tuvastanud tõendeid selle kohta, et V. Langineni poolt toimepandu oleks hinnatav jätkuva kuriteona. Sellega on rikutud AKKS § 20 lg-st 1 tulenevat kohustust kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust esitatud kaebuse piires. Samas ei ole ringkonnakohus toonud esile tõendeid ega motiive, mille alusel saaks teha ühese järelduse selle kohta, et tegemist oli narkootilise aine kahe eraldiseisva (erinev objekt, tahtlus, eesmärk) käitlemisega

§ 184lg 2 p 2 mõttes.

Kohtuotsuses motiivide puudumine on aga AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. 8.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Juhul kui Karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

§ 184

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab füüsilist isikut karistada üksnes vangistusega. Kõnealusel juhul on maakohus karistanud V. Langineni kaheaastase vangistusega ja määranud, et sellest kuulub kohe ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänut ei pöörata täitmisele kaheaastase katseajaga. Sellist karistamist on maakohus põhjendanud ja ringkonnakohus on maakohtu põhjendustega nõustunud. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et V. Langineni kaitsja väide

§ 56lg 2 rikkumise kohta on alusetu.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Peeter Vaher