3-1-1-153-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-153-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev

1. detsember 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Eea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi E. R. süüdistusasi KrK § 141' lg l järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuröri Alar Kirsi eriprotest Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2003 Istungil osalenud isikud E. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määrus E. R. süüdistusasjas KrK 141' lg l järgi muutmata ja eriprotest rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. septembri
9. a kohtuotsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 1411 lg l järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kohtualuselt mõisteti välja AS C. kasuks 77926 krooni ja 30 senti. E. R. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades alates l. septembrist kuni
10. detsembrini
11. a AS-s C. müügiesindajana ja olles töölepingu järgi kohustatud materiaalselt vastutama aktsiaseltsi materiaalsete ja rahaliste väärtuse säilimise eest, omastas temale usaldatud sularaha 77926 krooni ja 30 senti.
12. Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat A. Ennok apellatsioonkaebuse, milles palus süüdimõistva otsuse tühistada ja mõista E. R. süü tõendamatuse tõttu õigeks.
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus KrMK § 50 lg l sätete rikkumise tõttu. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kohtualuse ja tunnistajate ütlusi ning raamatupidamise algdokumente, s.o arve-saatelehti ja leidnud, et uuritud tõendid on küllaldased E. R. süüditunnistamiseks KrK § 141' lg l järgi. Kuid ringkonnakohtu arvates jättis maakohus tähelepanuta, et asjas puuduvad tõendid AS-s C. esineva puudujäägi kohta. Tõendeid, mis annaks kohtule võimaluse võrrelda kauba väljastamist ja müüdud kauba eest saadud sularaha laekumist, asjas kogutud ei ole. Kokkuvõtteks asus ringkonnakohus seisukohale, et E. R. süüküsimuse otsustamise eelduseks on AS C. varade nõuetekohane inventeerimine, selgitamaks välja ettevõtte rahaliste vahendite puudujäägi või selle puudumise süüdistuses toodud ajal. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
16. Ringkonnakohtu määruse peale esitas riigiprokurör A. Kirs eriprotesti, milles palub määruse tühistada ja saata kriminaalasja sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, sest AS C. rahaline puudujääk ja selle suurus
17. a detsembris ei oma õiguslikku tähtsust kohtualuse süüküsimuse otsustamisel. Arvestades konkreetses asjas kauba ja rahaga arvlemise iseloomu, ei ole inventuuri teel võimalik kohtualuse tegevusega põhjustatud puudujääki tuvastada ning seepärast on täiendava tõendi kogumise nõue mittevajalik. Olemasolevad tõendid on küllaldased, et otsustada E. R. süüküsimust talle usaldatud sularaha omastamises.
18. Riigikohtu istungil toetas prokurör eriprotesti ja taotles selle rahuldamist. E. R. ja tema kaitsja taotlesid eriprotesti rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu tõdemusega, et kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et AS-s C. oleks tuvastatud kaubalis-rahaliste vahendite puudujääk süüdistuses kirjeldatud perioodil ja summas. Puudujäägi tuvastamine on võimalik inventuuriga, kuid seda tehtud ei ole. Samuti puuduvad tõendid, et inventuuri tegemine oleks võimatu. Puudujäägi olemasolu või puudumise tuvastamine kõnealuses asjas on olulise tähtsusega, sest kaupa anti kohtualuse käsutusse ilma dokumente vormistamata. Samuti toimus kauba eest saadud raha aktsiaseltsile üleandmine erineval viisil. 6.
20. Maakohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kohus on süüdistuse lugenud tõendatuks täielikult või osaliselt. Maakohtu otsuses on esmalt kirjas, et esitatud süüdistus on tõendatud (kd 2 tl 109 lõik 4), samas nähtub, et käsitletavad arve-saatelehed või vähemalt enamik neist olid E. R.le tasutud (kd 2 tl 110 lõigud 3 ja 4). Sellisest sõnastusest võib jääda kahtlus, et kõikide süüdistuses toodud arve-saatelehtede alusel ei olnud E. R.-le tasutud, kuid pole selge milliste. 6.
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on kriminaalasja arutamisel rikkunud KrMK § 50 lg-st l tulenevat tõendite igakülgse ja täieliku hindamise nõuet ning see on hinnatav AKKS § 31 p l järgi kohtuliku uurimise ühekülgsusena ja puudulikkusena, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.
22. Eriprotestis esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuna selles ei ole näidatud, kuidas on ringkonnakohtu määruses kirjeldatud puudusi võimalik kõrvaldada ilma kohtuotsust tühistamata ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseta. Küll aga nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröriga selles, et kui kriminaalasja uuel arutamisel tuvastatakse, et inventuuri tegemine AS-s C. on võimatu, tuleb kriminaalasi lahendada olemasolevate tõendite alusel, kuid vältides ülalkirjeldatud puudusi tõendite hindamisel.
23. Süüdistuse kohaselt on E. R.-le inkrimineeritud teod pandud toime enne
24. septembrit
25. a, s. t enne Karistusseadustiku jõustumist. Sellest tulenevalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kriminaalasja uuel arutamisel peab maakohus andma vastuse ka küsimusele, kas ja millise sätte järgi on süüdistuses kirjeldatud teod kuriteona karistatavad Karistusseadustiku kohaselt. Sõltuvalt sellest vastusest on alles võimalik otsustada, kas kriminaalasja tuleb lahendada lähtudes KarSRS § 3 lg-st l või sama paragrahvi lõigetest 2 ja
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 68 lg l p-st 14, § 72 lg-st 2, § 63 p-st l ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
28. novembri
29. a määruse E. R. süüdistusasjas KrK § 141 lg l järgi muutmata ja eriprotesti rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris