MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-149-03 Otsuse kuupäev Tartu, 12. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi OÜ JAGUDI METS hagi notar Kaia Krügeri vastu 500 0

§ 51lg 2 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui asja menetlus on lõpetatud.

Riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel (RLS § 12 lg 5).

1. Vastuses erikaebusele leiab notar Kaia Krüger, et erikaebus ei ole põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlus notari tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb läbi vaadata halduskohtus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama halduskohus.
4. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada. Kolleegium analüüsib erikaebuse väidet, mille järgi ringkonnakohus rikkus TsMS § 3, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada. Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 2 kohaselt tsiviil- ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Otsuse p-s 13 on kolleegium jõudnud järeldusele, et vaidlus notari tegevusega seotud kahju hüvitamise üle tuleb lahendada halduskohtus, st tegemist ei ole tsiviilasjaga. Siiski leiab kolleegium, et maakohus võis erandlikel asjaoludel läbi vaadata käesoleva vaidluse, mis ei ole käsitatav tsiviilasjana TsMS § 1 mõttes. Erandlikuks asjaoluks on see, et pooled ei ole esimese astme kohtus vaidlustanud Pärnu Maakohtu pädevust asi läbi vaadata. Seega on hageja muuhulgas nõustunud ka sellega, et temal lasub tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi kohustus tõendada kahju tekkimine, notari õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos. Kostja on aga nõustunud sellega, et temal on kohustus tõendada süü puudumist (kui seadus ei sätesta teisiti).
5. Järgnevalt analüüsib kolleegium küsimust, kas ringkonnakohtu määrus menetluse lõpetamise kohta on asja kiire ja õige lahendamise huvides. Käesolevas asjas on maakohus vaidluse läbi vaadanud ja teinud kohtuotsuse, millega on asi sisuliselt otsustatud (TsMS § 224). Seega on pooled läbinud reeglina kõige mahukama ja aeganõudvama kohtumenetluse osa, milles muuhulgas uuritakse faktilisi asjaolusid ja hinnatakse poolte esitatud tõendeid. Õiguskorra- ja rahu huve tagaks kõige tõhusamalt see, kui esimese astme kohtu otsusega kohtumenetlus ka piirduks. Kuid isegi siis, kui pooled esitavad apellatsioonkaebuse, nagu käesoleval juhul, ei pea kolleegium mõistlikuks tühistada maakohtu otsust ainult sel põhjusel, et seaduse järgi ei olnud maa- või linnakohus pädev asja läbi vaatama. Nii on Riigikohus leidnud oma lahendis nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) ekslikult halduskohtule esitatud kaebuse korral. Isegi juhul, kui eeldada, et halduskohtumenetluses vaadataks asi läbi kiiremini kui tsiviilkohtumenetluses, võib käesolevas asjas esimese astme sisulise kohtuotsuse olemasolu tõttu eeldada, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse see konkreetne vaidlus kiiremini. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Seega ei olnud ringkonnakohtu määrus kooskõlas asja kiire läbivaatamise põhimõttega.
6. Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS §
7. Menetluse lõpetamise aluseid reguleeriv TsMS § 217 ei seo kohtu õigust menetlus lõpetada poole avaldusega. Seega võib kohus menetluse vastava aluse ilmnemisel lõpetada omal algatusel.

§ 333ei ole erinorm Ts

MS § 217 suhtes, need normid reguleerivad erinevaid küsimusi. 17. Ringkonnakohus on jätnud ebaõigesti tagastamata tasutud riigilõivu.

§ 51lg 2 p 4 kohaselt tagastatakse hagilt tasutud riigilõiv juhul, kui asja menetlus on lõpetatud Ts

MS § 217 p 1 alusel. Ringkonnakohus ei ole riigilõivu tagastamist määruses märkinud. Samas tagastatakse riigilõiv riigilõivuseaduse § 12 lg 5 järgi ainult kohtumääruse alusel. Kuna asjas ei kuulu menetlus lõpetamisele, peab ringkonnakohus riigilõivu osas seisukoha võtma sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik