3-1-1-149-03

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-149-03 Otsuse kuupäev

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi V. V. ja A. K. süüdistusasi KrK § 186 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrus kriminaalasjas nr 2-1-458/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. V. ja A. K. erikaebused Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember
6. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss, V. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, A. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ning tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
7. Viru Ringkonnakohtu
8. oktoobri 2003 a. kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-458/03 jätta muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata.
9. Mõista nii A. K.-lt kui ka V. V. kohtukuluna riigituludesse välja
10. 00 kr (kaheksasada kaheksakümmend viis krooni) kaitsetasu nende kaitsjate osavõtu eest Riigikohtu istungist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. V. V. ja A. K.-le esitati süüdistus selles, et nad leppisid kokku teadvalt vale tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamises ja selle esitamises eeluurimisel olevas kriminaalasjas ametliku dokumendina, mis tõendaks A. K. mitteosalust O. K. vastu toime pandud kuriteos. V. V. andis A. K.le tunnistaja ülekuulamise protokolli blanketi, millele A. K. kirjutas ühiselt välja mõeldud versiooni O. K. hukkumise kohta. Täidetud ülekuulamise protokoll toimetati uurijale, kes lisas protokolli kriminaalasja materjalidele. Kuna sellega omandas A. K. õiguse olla asjas tunnistaja ning hoida kõrvale kriminaalvastutusest ja karistusest, oli süüdistuse kohaselt tegemist KrK § 186 järgi kvalifitseeritava teoga.
12. Ida-Viru Maakohus lõpetas
13. septembri
14. a. määrusega kriminaalasja KrMK § 190 alusel. Kohus leidis, et tunnistaja ülekuulamise protokolli täitmata blankett ei ole dokument, sest sellel puudub uurija allkiri. Samuti arvas kohus, et kriminaalasja lõpetamine kohtu korraldaval istungil kaitseb inimese õigusi, säästes isikut kohtu protseduuridest ja sellega seotud ärevusest.
15. Kriminaalasja lõpetamise määruse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör K. Kask apellatsiooniprotesti, taotledes Ida-Viru Maakohtu
16. septembri 2003 a. kohtumääruse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja saatmist arutamiseks maakohtule. Prokurör leidis, et Ida-Viru Maakohtul ei olnud korraldaval istungil õigust lõpetada kriminaalasja, sest alates
17. juulist
18. a võib kohus kriminaalasja kohtusse saabumisel kontrollida ainult kohtualluvust ja süüdistuskokkuvõtte vastavust KrMK § 174 sätetele. Süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü küsimused tuleb lahendada kohtuliku uurimise tulemina.
20. oktoobri
21. a kohtumäärusega rahuldas Viru Ringkonnakohus apellatsiooniprotesti, tühistas IdaViru Maakohtu
22. septembri
23. a määruse ja saatis kriminaalasja menetlemiseks Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohus leidis, et kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik lõpetada korraldaval istungil, viidates KrMK §-le 190, kuid seda ainult juhul, kui kuriteokoosseisu olemasolu või puudumise otsustamine ei nõua tõenditele õigusliku hinnangu andmist. Maakohtu määrusest aga nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamise tingis kogutud tõenditele antud õiguslik hinnang ja sellega rikkus maakohus tõendite vahetu uurimise põhimõtet. Tõendeid saab kohus vahetult ja suuliselt uurida vaid kohtuliku uurimise raames, mitte korraldaval istungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
24. Viru Ringkonnakohtu
25. oktoobri 2003 a. kohtumääruse peale esitasid erikaebused V. V. ja A. K., kes taotlevad määruse tühistamist ja Ida-Viru Maakohtu
26. septembri
27. a määruse jõustamist. 5.1 V. V. leiab, et AKKS § 5 lg-st 1 tulenevalt võib apellatsioonprotesti esitada ainult maa- või linnakohtu otsuse peale. Kohtumäärusi saab vaidlustada ainult erikaebe korras ning seda vaid juhul, kui AKKS § 68 lg 1 seda võimaldab. Ida-Viru Maakohtu kohtuniku määrus ei kuulu AKKS § 68 lg-s 1 toodud loetelusse ja seega ei oleks saanud seda ka vaidlustada. 5.2 A. K. leiab, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu taotles ka kohtult menetluse lõpetamist. Ida-Viru Maakohus lõpetaski eelistungil menetluse, leides, et V. V. ja A. K. teos puudub kuriteo koosseis. Sellest tulenevalt leiab A. K., et puudub alus nende kriminaalasja edasiseks arutamiseks ja menetlus tuleb lõpetada.
28. Riigikohtu istungil toetasid V. V. ja tema kaitsja ning A. K. kaitsja erikaebustes sisalduvaid taotlusi. Prokurör taotles kaebuste rahuldamata jätmist ja leidis, et kohtu all andmise staadiumis on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada siis, kui puudub vajadus hinnata tõendeid. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu
30. oktoobri
31. a kohtumäärus tuleb jätta muutmata ja erikaebused rahuldamata järgmistel kaalutlustel. 7.1 Ringkonnakohtu määruses on põhjendatult nõustutud apellatsioonprotestis esitatud tõlgendusega
32. juulil
33. a jõustunud KrMK XX peatükis Süüdistatava kohtu alla andmine ja kohtuistungi ettevalmistamine tehtud muudatuste kohta. Vastavalt KrMK §-s 185 sätestatule on kõnealuste muudatuste tulemina kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevuses vaid selle kontrollimine, kas kriminaalasi allub sellele kohtule ja kas süüdistuskokkuvõtte vastab KrMK §-s 174 sätestatule. KrMK § 189 tühistamine
34. juulil
35. a jõustunud KrMK XX peatüki muudatustega ei võimalda enam kohtu alla andmise staadiumis otsustada, kas on kogutud kõik kohtulikuks arutamiseks vajalikud tõendid ja kas süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. 7.2 Kooskõlas eelmärgituga tuleb ka KrMK § 190 lg 1 p-s 4 sätestatut tõlgendada kitsendavalt ja asuda seisukohale, et kohtu alla andmise staadiumis on välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMK § 5 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel. Seejuures, erinevalt ringkonnakohtu vaidlustatud määruses märgitust, ei ole siinjuures mingit tähtsust asjaolul, kas kuriteokoosseisu olemasolu otsustamine nõuaks tõendite hindamist või mitte, sest ka tõendite hindamine ei kuulu kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevusse. 7.3 Viru Ringkonnakohtu
36. oktoobri
37. a kohtumääruses on õigesti märgitud, et kooskõlas Põhiseaduse §-s 15 sätestatuga on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et kriminaalasja lõpetamise määrust on võimalik vaidlustada apellatsiooni korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77 tuleb Viru Ringkonnakohtu
38. oktoobri
39. a kohtumäärus jätta muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher