← Eesti

3-2-1-20-04

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-20-04 Määruse kuupäev Tartu,

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Uno Ruusi hagi Tallinna linna, Nikolai T"injakovi, PeterKarl Bramanise, Aime Saksa, Arne Undresti, Jelena "evtsova, Tamara Holmi, Vitali Li"ne ja Lembi-Sirje Kallase vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr II-2/685/99 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna, Peter-Karl Bramanise, Lembi-Sirje Kallase, Aime Saksa, Arne Undresti, Tamara Holmi ja Vitali Li"ne kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a Istungil osalenud isikud P.-K. Bramanis ja tema esindaja vandeadvokaat E. Sassian Resolutsioon
  7. Lõpetada menetlus Uno Ruusi hagis Tallinna linna, Nikolai T"injakovi, Peter-Karl Bramanise, Aime Saksa, Arne Undresti, Jelena "evtsova, Tamara Holmi, Vitali Li"ne ja Lembi-Sirje Kallase vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks.
  8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  9. septembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr II-2/685/
  12. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 2/3/43-6274/
  16. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  17. novembri
  18. a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2/3/43-6274/
  19. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  20. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni
  21. oktoobri
  22. a otsusega nr 1153 jäeti Uno Ruusi taotlus tema isa vennale Karl (Karp) Ruusile kuulunud vara Wiedemanni nr 9 (endine kinnistu nr 4183) tagastamiseks rahuldamata, kuna ta ei ole maareformi seaduse (MRS) §-s 5 nimetatud isikuks, kellel on õigus nõuda maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist. Sama komisjoni
  23. veebruari
  24. a otsusega nr 4901
  25. oktoobri
  26. a otsus tühistati. Vara Wiedemanni nr 9 tunnistati omandireformi objektiks ja hageja selle vara õigustatud subjektiks " mõttelises osas. Tallinna Linnavalitsuse
  27. mai
  28. a korralduse nr 1428-k alusel tagastati hagejale Wiedemanni 9 elamust " mõttelist osa.
  29. mail
  30. a teavitas Tallinna Linnavarade Amet Tallinna Hooneregistrit ja Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtet vajadusest elamus eluruumide erastamine peatada. Vara üleandmise
  31. augusti
  32. a aktiga anti hagejale üle " mõttelist osa majavaldusest.
  33. Tallinna Linnakohtule
  34. novembril
  35. a esitatud hagiavalduse kohaselt on elamus seadusevastaselt erastatud eluruumid nr 2 ja 6-11: nr 2 Nikolai T"injakovile
  36. aprillil
  37. a, nr 6 Peter-Karl Bramanisele
  38. aprillil
  39. a, nr 7 Aime Saksale
  40. jaanuaril
  41. a, nr 8 Arne Undrestile
  42. jaanuaril
  43. a, nr 9 Jelena "evtsovale
  44. aprillil
  45. a, nr 10 Tamara Kebinale
  46. jaanuaril
  47. a ja nr 11 Lembi-Sirje Kallasele
  48. jaanuaril
  49. a. Tamara Kebina võõrandas erastatud eluruumi nr 10 kinkelepingu alusel Vitali Li"nele. Hageja taotles eluruumide erastamise ostu-müügilepingute ja kinkelepingu tühisuse tunnustamist, kuna erastamislepingud, mis on tehtud enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, on vastuolus omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-ga 18 lg 1 ja eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 3 lg 5 p 4 ning on seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 kohaselt tühised.
  50. Tallinna Linnakohtu
  51. novembri
  52. a hagi tagamise määrusega keelati Nikolai T"injakovil, Peter-Karl Bramanisel, Aime Saksal, Arne Undrestil, Jelena "evtsoval, Vitali Li"nel ja Lembi-Sirje Kallasel korteritega tehingute tegemine.
  53. Tallinna Linnakohus rahuldas
  54. mai
  55. a otsusega hagi ja tunnustas tehingute tühisust. Linnakohus leidis, et korterite erastamisel rikuti ORAS § 18 lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4 sätteid.
  56. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  57. oktoobri
  58. a otsusega linnakohtu otsuse osaliselt. Uue otsusega jättis kohus hagi rahuldamata Tallinna linna ja Aime Saksa, Arne Undresti, Tamara Holmi, Lembi-Sirje Kallase vaheliste ostu-müügilepingute ning Tamara Holmi ja Vitali Li"ne vahelise kinkelepingu tühistamiseks. Muus osas linnakohtu otsust ei muudetud.
  59. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  60. mai
  61. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja saadeti asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  62. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  63. septembri
  64. a otsusega Tallinna Linnakohtu
  65. mai
  66. a otsuse muutmata.
  67. Tallinna Ringkonnakohtu
  68. septembri
  69. a otsuse peale esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebused Tallinna linn, Peter-Karl Bramanis, Lembi-Sirje Kallas, Aime Saks, Arne Undrest, Tamara Holm ja Vitali Li"ne. Kaebustele anti menetlusluba
  70. jaanuaril
  71. a.
  72. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja
  73. aprilli
  74. a määrusega lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
  75. Kuna
  76. märtsil
  77. a suri hageja Uno Ruus, peatas Riigikohtu tsiviilkolleegium
  78. juuni
  79. a määrusega TsMS § 213 lg 1 p 1 alusel asjas menetluse kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni.
  80. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  81. aprilli
  82. a otsusega nr 12058 loeti Tallinnas endisel kinnistul nr 4183, aadressil Tallinnas Wiedemanni 9 (endine Wiedemanni 15) asunud ehitised ja maa omandireformi objektiks. Ehitised ja maa võõrandati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)p Keskkomitee
  83. septembri
  84. a määrusega. Otsuses nr 12058 loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Amalie Ruusile, kes vastab ORAS § 7 lg 1 p-s 2 toodud nõuetele. Uno Ruusi taotlus vara tagastamiseks jäeti rahuldamata, kuna ta ei kuulu ORAS §-s 8 ja MRS § 5 lg-s 2 sätestatud omandireformi õigustatud subjektide ringi. Komisjon tühistas sama komisjoni
  85. veebruari
  86. a otsuse nr 4901 ja
  87. oktoobri
  88. a otsuse nr
  90. Tallinna Linnavalitsus tunnistas
  91. mai
  92. a korraldusega nr 1856-k kehtetuks linnavalitsuse
  93. mai
  94. a korralduse nr 1428-k.
  95. Uno Ruusi pärija Martta Annikki Ruus esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule ning palus tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  96. aprilli
  97. a otsuse nr 12058 ja Tallinna Linnavalitsuse
  98. mai
  99. a korralduse nr 1856-k.
  100. Tallinna Halduskohtu
  101. märtsi
  102. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus tuvastas, et vara õigusvastase võõrandamise ajaks tuleb lugeda
  103. september
  104. a ning et vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal oli Amalie Ruus (Karl (Karp) Ruusi abikaasa). Maa endise omaniku abikaasa venna poeg ei kuulu ORAS §-s 8 ja MRS § 5 lg-s 2 märgitud isikute hulka, mistõttu ei saa Uno Ruus olla Wiedemanni 9 õigusvastaselt võõrandatud ehitiste ja maa osas õigustatud subjektiks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon jättis õigesti rahuldamata Uno Ruusi taotluse vara tagastamiseks. Halduskohus leidis, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  105. aprilli
  106. a otsus nr 12058 ja Tallinna Linnavalitsuse
  107. mai
  108. a korraldus nr 1856-k on õiguspärased.
  109. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  110. detsembri
  111. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
  112. märtsi
  113. a otsus ja uue otsusega tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  114. aprilli
  115. a otsus nr 12058 ja Tallinna Linnavalitsuse
  116. mai
  117. a korraldus nr 1856-k.
  118. Riigikohtu halduskolleegium tühistas
  119. mai
  120. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  121. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
  122. oktoobri
  123. a otsusega Tallinna Halduskohtu
  124. märtsi
  125. a otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vara lõpliku õigusvastase võõrandamise ajal oli Wiedemanni 9 asunud kinnistu nr 4183 täieõiguslik omanik Amalie Ruus.
  127. jaanuari
  128. a määrusega uuendas Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasja menetluse.
  130. oktoobril
  131. a esitas P.-K. Bramanise esindaja Riigikohtule taotluse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt ei ole U. Ruus Wiedemanni 9 ehitise suhtes tunnistatud õigustatud subjektiks ja need ehitised ei kuulu talle tagastamisele.
  132. Riigikohtu istungil palus P.-K. Bramanise esindaja menetluse lõpetada või juhul, kui Riigikohus ei pea seda võimalikuks, ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  133. Kolleegium leiab, et TsMS § 217 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.
  134. Füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest isikust poole lõppemisel lubab kohus TsMS § 78 lg 1 kohaselt protsessi astuda selle poole õigusjärglasel. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis.
  136. veebruaril
  137. a Kanadas Ontario provintsis Torontos koostatud Uno Ruusi testamendi p II järgi on tema testamendi täitjaks Rauno Ruus ja p IV c kohaselt pärib abikaasa Martta Annikki Ruus kohustuste täitmisest järelejäänud vara. Uno Ruusi pärijana esitas Martta Annikki Ruus kaebuse Tallinna Halduskohtule ning palus tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  138. aprilli
  139. a otsuse nr 12058 ja Tallinna Linnavalitsuse
  140. mai
  141. a korralduse nr 1856-k. Halduskohtumenetluses tehtud otsustest nähtub, et Martta Annikki Ruusi on kõigis kohtuastmetes esindanud lepinguline esindaja. Riigikohus on informeerinud
  142. juunil
  143. a ja
  144. novembril
  145. a nii Uno Ruusi lapsi, Martta Annikki Ruusi kui ka teda kohtuasjades esindanud isikut õigusjärglase protsessi astumise võimalusest, kuid Uno Ruusi õigusjärglane ei ole kohtule teatanud, kas ta soovib protsessi astuda. Sellest teeb kolleegium järelduse, et Uno Ruusi õigusjärglane ei soovi protsessi astuda.
  146. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel. Kuna hageja õigusjärglane ei ole avaldanud soovi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks, ei saa kohus asja edasi menetleda.
  147. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 7 alusel menetluse, kui pärast asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Käesolevas asjas võimaldas õigussuhe õigusjärglust ja seetõttu oli menetluse peatamine TsMS § 213 lg 1 p 1 alusel hageja õigusjärglase kindlakstegemiseni põhjendatud. Kui hageja õigusjärglane pärast talle protsessi astumise võimalusest teatamist ei esita mõistliku aja jooksul TsMS § 78 lg 1 alusel avaldust protsessi astumiseks, tuleb ta lugeda hagiasja menetlemisest loobunuks ning menetlus analoogia alusel TsMS § 217 p 4 kohaldades lõpetada.
  148. Tulenevalt TsMS § 160 lg-st 3 tuleb tühistada ka asjas tehtud hagi tagamise määrus. H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.