KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-1-04 Otsuse kuupäev 19. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi E.

§ 139lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega seitsmeks kuuks. Karistusest loeti Kr

K § 45 alusel kantuks E. G.-i eelvangistuses viibimise aeg - üks kuu.

1. Ida-Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati E. G.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja kolmeks päevaks. Juhindudes Kar

S §-dest 65 ja 64 loeti Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaetuks Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning mõisteti E. G.-le liitkaristuseks kolm aastat ja kolm päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks E. G.-i eelvangistuses viibimise aeg - viis kuud ja kolm päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati kaks aastat ja seitse kuud vangistust. Ida-Viru Maakohtu nimetatud otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega, millega maakohtu otsus jäeti E. G.-i osas muutmata.
5. Ida-Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega tunnistati E. G.

§ 139lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vangistusega üheksaks kuuks.

Kohus liitis nimetatud karistusele Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega E. G.-le mõistetud karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõistis E. G.-le liitkaristuseks vangistuse üks aasta ja üks kuu.
3. Viru Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsusega Ida-Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsus tühistati. Ringkonnakohus tunnistas E. G.-i

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistas teda vangistusega üheks aastaks.

Ringkonnakohus liitis nimetatud karistusele Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega E. G.-le mõistetud karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõistis E. G.-le liitkaristuseks üks aasta ja neli kuud vangistust.
3. Ida-Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a ja Viru Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsuste peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks riigiprokurör Jüri Pikma, kes taotles nende otsuste tühistamist KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Avaldaja leidis, et nii maakohus kui ringkonnakohus on E. G.-le liitkaristuse mõistmisel jätnud arvestamata Ida-Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsuse ning seetõttu on talle Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega mõistetud karistust liidetud uutes asjades mõistetud karistustele kaks korda.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. septembri
14. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu
15. märtsi
16. a otsus E. G.-le liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasi saadeti liitkaristuse mõistmise osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, jättes arvestamata jõustunud IdaViru Maakohtu
17. oktoobri
18. a otsuse, millega E. G.-le mõistetud liitkaristuse moodustamisel oli maakohus juba arvestanud Tartu Maakohtu poolt
19. juuni
20. a kohtuotsusega E. G.-le mõistetud karistusega. Seega tuli ringkonnakohtul KarS § 65 lg-st 1 tulenevalt
21. märtsi
22. a otsusega E. G.-le liitkaristuse mõistmisel arvestada Ida-Viru Maakohtu
23. oktoobri
24. a, mitte aga Tartu Maakohtu
25. juuni
26. a kohtuotsusega mõistetud karistusega.
27. Viru Ringkonnakohtu
28. oktoobri
29. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
30. jaanuari
31. a otsus E. G.-le liitkaristuse mõistmise osas. Karistusseadustiku § 65 lg 1 alusel liideti E. G.-le Viru Ringkonnakohtu
32. märtsi
33. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi mõistetud üheaastane vanglakaristus ja Ida-Viru Maakohtu
34. oktoobri
35. a otsusega mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus - kaks aastat ja seitse kuud vangistust - täielikult. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti kolm aastat ja seitse kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati E. G. vahi alla võtmisest Viru Ringkonnakohtu poolt
36. märtsil
37. a lahendatud kriminaalasjas ehk alates
38. juunist
39. a. MENETLUS RIIGIKOHTUS
40. Viru Ringkonnakohtu
41. oktoobri
42. a otsuse peale esitas E. G. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud liitkaristuse osas. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on toiminud valesti, arvates kantud karistuse aja hulka ainult E. G.-i vahi all viibimise Viru Ringkonnakohtu poolt
43. märtsil
44. a lahendatud kriminaalasjas ehk alates
45. juunist
46. a, jättes tähelepanuta tema viiekuulise vahi all viibimise -
47. maist kuni
48. oktoobrini
49. a seoses teise kriminaalasja läbivaatamisega Ida-Viru Maakohtus. Seega on kassaatori arvates talle kohaldatud tegelik vangistuses viibimise aeg viis kuud pikem kui kohtuotsuses määratud karistus.
50. Riigikohtu istungil toetas E. G. kaitsja põhimõtteliselt kassatsioonkaebuses sisaldavat taotlust, kuid möönis samas, et Ida-Viru Maakohtu
51. oktoobri
52. a otsusest nähtuvalt on E. G.-le mõistetud karistuse hulka arvatud eelvangistuses viibimise aeg - viis kuud ja kolm päeva. Riigikohtu istungil esinenud prokurör taotles kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kaebuses osutatud vahi alla viibimise aeg on Ida-Viru Maakohtu
53. oktoobri 2002.a otsusega juba arvatud E. G.-le mõistetud karistusaja hulka. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
54. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu istungil märkis prokurör ja möönis ka kaitsja, et Ida-Viru Maakohtu
55. oktoobri
56. a otsusest nähtub, et E. G.-le mõistetud karistuse hulka on juba arvatud see eelvangistuses viibimise aeg, mille arvestamist ta kassatsioonkaebuses taotleb. Ka kõik hilisemad E. G.-le mõistetud karistuste liitmised on toimunud karistusseadustikus sätestatut arvestades. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb E. G.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg