Obsah (4)

§ 14§ 81§ 97§ 21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-3-1-04 26. jaanuar 2004 Eesistuja Tõn

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on halduskohtumenetluses kaasatud isikuks muuhulgas kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt võib jõustunud kohtumääruses kohtuvea parandamist nõuda isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. 4. OÜ Vara ja Hooldus vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leitakse, et avalduse rahuldamiseks puudub alus. Seda seisukohta põhjendatakse järgmiselt:

1. a)AS Sokotra ning OÜ Vara ja Hooldus sõlmisid käesolevas haldusasjas kokkulepe, sest Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusega tsiviilasjas nr II-2/1190/01 tuvastati, et 3. märtsi 1997. a lepingust nr 152, mille alusel AS Sokotra erastamisele kuuluvaid mitteeluruume kasutab, tulenevad õigused ja kohustused ei ole üleantavad Lembitu 7 Korteriühistule. Samuti märgiti tsiviilasjas tehtud otsuses, et lepingu objektiks oleva mitteeluruumi omanikuks on OÜ Vara ja Hooldus õiguseellane AS Elumaja. Seda kordas ka jõustunud Tallinna Linnakohtu 11. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2/4/220-6832/02;
2. b)avaldaja kuulub Lembitu 7 Korteriühistu juhatusse. Kohtuvigade parandamise avaldusele lisatud kinnistamisavaldus korteriomandite seadmiseks ei ole esitatud heas usus. OÜ Vara ja Hooldus on esitanud vastavale avaldusele vastuväited ning kinnistamisavalduse punktidest 2.7 ja 2-9 nähtub, et notar on selgitanud avaldajale, et inventariseerimisplaanidel on 223,1 m2 suuruste mitteeluruumide tähistamine, võib saada takistuseks kinnistamisavalduse rahuldamisel;
3. c)kohus ei ole vaidlustatud määrusega loonud uut reaalosa elamus, vaid tuvastanud mitteeluruumina erastamisele kuuluva 223,1 m2 suuruse ruumi. Mitteeluruumidena erastamisele kuuluvad ruumid ei saa kuuluda korteriomanikele. Avaldaja ei ole neid mitteeluruume omandanud. Seda kinnitavad Lembitu 7 korterite osas sõlmitud ostu-müügi lepingud, kus punktidest 1; 3.4 ja 1.1 nähtub, et mitteeluruum ei kuulu korteriomaniku mõttelise osa hulka. Ka Tallinna Hooneregistri 17. detsembri 2003. a teatisest nähtub, et hoone keldrikorrusel asuvad AS-le Sokotra erastamisele kuuluvad mitteeluruumid. 5. A. Vinograi 16. detsembri 2003. a kirjas Riigikohtule selgitatakse, et vastustaja poolt viidatud kohtulahend ei puuduta vaidlusaluseid pindu (kohvik, saunaruum), vaid laopindu, mis ei olnud vaadeldava kohtuvaidluse esemeks. 6. Kaebuse esitaja AS Sokotra vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele palutakse jätta kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et kaasatavate isikute ringi määratlemine võib olla keeruline juhtudel, kus korteriomanike arv on üle kuuekümne. Sellistel puhkudel on isikute kaasamine kohtu otsustus, kusjuures välistatud ei ole menetlusökonoomikast lähtuv tõenditele eelhinnangu andmine. OÜ Vara ja Hooldus õiguseellase teatisest nähtub, et kaebuse esitaja on õigustatud vaidlusaluseid mitteeluruume erastama. A. Vinograi ei ole seda haldusakti vaidlustanud, kuigi ta oli juba hiljemalt 2000. a teadlik, et mitteeluruumid on otsustatud erastada. Seetõttu on ta minetanud võimaluse vaielda teemal, kas mitteeluruumid peaks kuuluma korteriomandi mõtteliste osade hulka. A. Vinograi on esindaja kaudu teadlikult esitanud valeandmeid, nagu oleks vaidlusaluste ruumide näol tegemist laopindadega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.

§ 81

lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes kohtuotsus tehti.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt tuleb kohtumenetlusse kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. See säte on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. Samuti ei mõjuta isiku menetlusse kaasamise kohustust võimalike kolmandate isikute arv. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas määrus, millega kinnitati AS Sokotra ja OÜ Vara ja Hooldus vaheline kokkulepe, on käsitatav "kohtuotsusena" A. Vinograi suhtes ja kas vaidlustatud määrusega lõpetatud asja arutamisel võidi otsustada tema õiguste üle. 8. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, kas poolte kokkuleppe kinnitamise ja asja lõpetamise määrus saab üleüldse puudutada asjasse kaasamata isiku õigusi. Kinnitatud kokkuleppest tulenevad otsesed õigused ja kohustused vaid selle sõlminud protsessiosalistele. Määrus, millega kokkulepe kinnitatakse, ei ole iseenesest siduv kolmandale isikule, keda protsessiosalisena menetlusse ei kaasatud.

§ 97

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei saa asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Seega, kui jõustunud kohtulahend või sellega kinnitatud kokkulepe kohustab vastustajat sooritama mingi toimingu, siis võib kohtumenetlusse kaasamata kolmas isik vaidlustada selle toimingu, kui see rikub tema õigusi. Väär on seega seisukoht, et käesolevas asjas vaidlustatud halduskohtu määrus takistab avaldajal teises asjas vaidlustada mõtteliste osade ümberhindamise akti. 9. Eelnev järeldus ei välista aga kohtuvigade parandamise avalduse esitamist. Võimalus vaidlustada kohtulahendi alusel sooritatav haldustoiming ei takista kohtuvigade parandamise avalduse esitamist, vastasel juhul oleks

§ 81lg 1 p 1 sisutu.

Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks piisab sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi. 10.

§ 21

lg 4 teise lause kohaselt ei kinnita kohus kokkulepet, mis on vastuolus seadusega. Seadusega on vastuolus ka säärane kokkulepe, mis kohustab vastustajat sooritama kolmanda isiku õigusi rikkuvaid toiminguid. A. Vinograi õiguste rikkumist ei välista see, et nii kaebuse esitaja ja vastustaja ühiselt leiavad, et A. Vinograi ei ole vaidlusaluse keldriruumi kaasomanik. Seda ei saa välistada ka Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsused. Vastustaja poolt esitatud nende kohtuotsuste ärakirjade kohaselt ei olnud A. Vinograi nendes asjades menetlusosaline. Teiseks ei olnud nendes asjades vaidluse esemeks A. Vinograi omandiõigus keldriruumide üle, vaid keldriruumidega seonduvate õiguste ja kohustuste üleminek OÜ Vara ja Hooldus õiguseellaselt AS-lt Elumaja Lembitu 7 Korteriühistule. Tallinna Linnakohtu

1. mai
2. a otsusega, mis jäeti jõusse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsusega, leiti, et Lembitu 7 Korteriühistu ei ole tõendanud, et ta oleks elamu keldrikorrusel asuva 247 m2 suuruse ruumi omanik. Hagi jäi rahuldamata, sest korteriühistu õigusi ei olnud rikutud. See ei välista, et korteriomanikud oleksid keldriruumide kaasomanikud ja et nende õigusi oleks rikutud. AS Elumaja omandiõigust nende otsustega ei tuvastatud. Kohus üksnes osundas, et hooneregistri tõendi kohaselt on AS Elumaja keldriruumide omanikuks (lk 2). Omapoolset hinnangut linnakohus sellele küsimusele ei andnud. Kolmandaks on kolmanda isiku ja vastustaja vahel vaidlus ka selles küsimuses, milliste ruumide kohta viidatud lahendid tsiviilasjades tehti.
5. Vastuses Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusele väidab OÜ Vara ja Hooldus, et "Lembitu 78 asuvad eluruumid olid 100%-liselt erastatud
6. aasta lõpuks" ja et "[k]aebaja kasutuses olevad keldriruumid olid ja on abiruumid, mis on erastatud eluruumide juurde kuuluva muu osana elamust" (tl 42). Vaidlustatud määruses ei ole nimetatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vastustaja poolt varem esitatud väide keldriruumide omandiõiguse kohta on ebaõige. Kinnitatud kokkuleppes on küll mainitud Tallinna Ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a otsust ja Tallinna Linnakohtu
9. juuni
10. a otsust, nende otsuste ärakirju aga toimikus ei ole. Kohus ei oleks tohtinud kinnitada kokkulepet ilma selle seaduslikkust kontrollimata. A. Vinograi võimalikku omandiõigust keldriruumidele ei saanud lõpetada ka OÜ Vara ja Hooldus õiguseellase väidetav otsus ruumide erastamise kohta.
11. Menetlust ei oleks käesolevas asjas tohtinud ilma A. Vinograid menetlusse kaasamata lõpetada ka seetõttu, et talle tuli enne kokkuleppe kinnitamist anda võimalus esitada tõendeid oma väidetava omandi kohta ja vastuväiteid sõlmitud kokkuleppe seaduslikkuse kohta. Kohtul tuleb asja uuel menetlemisel enne kokkuleppe kinnitamist koguda tõendeid ja selgitada, kas A. Vinograi on üks vaidlusaluste keldriruumide kaasomanikest. A. Vinograi ja teised võimalikud kaasomanikud tuleb selle küsimuse lahendamisele kolmandate isikutena kaasata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld