Obsah (4)

§ 15§ 28§ 31§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-4-04 29. jaanuar 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jür

) § 28 lg 1 kohaselt kuulutatakse halduskohtu otsus kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu ning kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Tallinna Halduskohtu

1. juuni
2. a istungil teavitas kohus protsessiosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
3. juunil 2003 kell 15.00 kohtu kantselei kaudu. Kohtuistungil viibisid nii V. Raudsepp kui ka tema mõlemad esindajad, kes kirjutasid alla ka kohtuistungi protokollile, milles sisaldus märge kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja koha kohta.
4. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et tema mittejuristist esindaja ei pidanudki kohtuotsuse ärakirjale järele minnes teadma Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuaegu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 83 lg 4 kohaselt on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole.

§ 15lg 2 kohustab protsessiosalist kasutama oma protsessiõigusi heauskselt.

Heausksuse nõue kehtib ka protsessiosalise esindaja suhtes. Sellest tulenevalt oli V. Raudsepa esindaja K. Tammoja kohtuotsuse ärakirjale kohtuistungil teatatust erineval ajal järele minnes kohustatud selgitama välja, kas tal ikka on võimalik sellel ajal otsuse ärakirja kohtu kantseleist kätte saada. Antud juhul ei oma tähtsust, et K. Tammoja ei ole jurist. 11.

§ 15

lg 1 loetleb protsessiosalise õigusena muuhulgas õigust saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.

§ 28

lg 2 näeb ette, et protsessiosalised võivad soovi korral saada kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist.

1. V. Raudsepp käis
2. juunil 2003 Tallinna Halduskohtu kantseleis küsimas kohtuotsuse ärakirja, kus talle selgitati, et ärakiri on temale juba saadetud posti teel.

§ 28lg 2 ei piira protsessiosalise õigust kohtulahendi ärakirjade saamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et protsessiosalisele tuleb tema sellekohase soovi avaldamise korral kohtuotsuse ärakiri anda sõltumata asjaolust, kas ärakiri oli talle posti teel saadetud või mitte.

1. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ka ringkonnakohtu selle seisukohaga, et kuna halduskohtu kantseleist teatati V. Raudsepale
2. juunil 2003, et kohtuotsuse ärakiri saadeti temale posti teel
3. juunil 2003, ei saa temale süüks panna, et ta saadud informatsiooniga leppis ja postiga saadetavat ärakirja ootama jäi. Samas leidis ringkonnakohus, et ebamõistlik oli erikaebuse esitaja poolt ärakirja ootamine ligi kolm nädalat ilma täiendavate omapoolsete sammude astumiseta selle saamiseks, kuna ta pidi arvestama ka apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtajaga. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et käesolevas haldusasjas oli V. Raudsepal küll kaks lepingulist esindajat, kuid ta võttis kohtumenetlusest osa ka isiklikult. Halduskohus saatis kohtuotsuse ärakirja üksnes vandeadvokaat S. Raudsepale. Kuna V. Raudsepp käis ise kohtu kantseleist ärakirja küsimas, oleks halduskohus pidanud ärakirja siiski andma ka isiklikult temale. Seda V. Raudsepale
4. juunil 2003 halduskohtu kantselei poolt ka lubati, viidates, et otsus saadeti temale posti teel. Kuna V. Raudsepp ei saanud kohtuotsuse ärakirja kätte enne
5. juulit 2003 ning ärakirja puudumine takistas tal

§ 31

lg-s 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul hinnata kohtuotsuse edasikaebamise vajadust ja apellatsioonkaebuse esitamise soovist kohtule teatada, siis tuleb V. Raudsepa viivitus apellatsioonkaebuse esitamisest teatamisel lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et juhul, kui kohus on protsessiosalist üheselt teavitanud, et kohtulahendi ärakiri saadeti temale posti teel, ei saa isikult nõuda, et ta peab ise hoolitsema ärakirja õigeaegse kohalejõudmise eest. Siiski ei või protsessiosaline oodata kohtuotsuse ärakirja omapoolset huvi üles näitamata ebamõistlikult pikka aega. Asjaolusid arvestades ei saa aga käesoleval juhul V. Raudsepa viivitamist apellatsioonkaebuse esitamisega pidada ebamõistlikuks, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. 14. Riigikohtu halduskolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et kohtud lähtusid õigesti V. Raudsepa 19. juuli 2003. a taotlusest kui apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlusest.

§ 31

lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest arvates.

§ 31

lg 5 võimaldab üksnes teate esitanud isikul esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kaevatava kohtuotsuse kuulutamisest või teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest ei pea teatama, kui kaebus esitatakse teate esitamise tähtaja jooksul. Kui 10 päeva jooksul teadet või kaebust ei esitata, siis otsus jõustub ning menetlusosaline minetab õiguse otsuse vaidlustamiseks. Erandina on vaidlustamine võimalik juhul, kui kohus mõjuval põhjusel ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. 15.

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses ning seejuures ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Riigikohtu halduskolleegium märkis 13. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-66-00, et

§ 19

lg-s 7 sätestatu, mille järgi halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Seega peab kohus

§ 19

lg-st 7 tulenevalt juhinduma mitte protsessiosalise esitatud taotluse sõnastusest, vaid lähtuma protsessiosalise tegelikust tahtest. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse, tuleb eeldada sellise taotluse esitamist, millega on võimalik halduskohtumenetluses kaitsta isiku õigusi. Seetõttu ei saa protsessiosalise tahe olla suunatud sellise menetlusliku õiguse kasutamisele, mida seadusest ei tulene.

1. Ülaltoodut arvestades tuleb V. Raudsepa erikaebus rahuldada ning tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue määruse, millega rahuldab V. Raudsepa
2. juuli
3. a taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann