← Eesti

3-1-1-150-03

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 101p 7 järgi Viru Ringkonnakohtu 28.

augusti

  1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-317/2003 Natalja Konakova, Marika Sedakova ja Lana Sõt"ugova kassatsioonkaebused
  2. detsember
  3. a Natalja Konakova kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, Marika Sedakova kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, Lana Sõt"ugova kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsus Natalja Konakova süüditunnistamises KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi, Marika Sedakova süüditunnistamises KrK § 101 p 7 järgi ja Lana Sõt"ugova süüditunnistamises KrK §

§ 101

p 7 järgi ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

  1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus muutmata.
  4. Natalja Konakova, Marika Sedakova ja Lana Sõt"ugova kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
  5. Välja mõista Natalja Konakovalt 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni, Marika Sedakovalt 2301 (kaks tuhat kolmsada üks) krooni ja Lana Sõt"ugovalt 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kohtueelsel uurimisel tehti kindlaks, et Natalja Konakova, Marika Sedakova ja Lana Sõt"ugova viibisid
  7. jaanuaril
  8. a Sillamäel Vladimir Kornevi korteris. V. Kornev tegi N. Konakovale ettepaneku astuda temaga sugulisse vahekorda. Eelnevalt oli N. Konakova teinud M. Sedakovale ja L. Sõt"ugovale ettepaneku varastada köögist toiduaineid. M. Sedakova ja L. Sõt"ugova asusid köögikappe ja külmikut tühjendama, kuid V. Kornev kuulis seda ning suundus kööki, et neid takistada. N. Konakova, olles vihane V. Kornevi ettepaneku peale astuda sugulisse vahekorda ja soovides omakorda takistada V. Kornevit kööki minemast, lõi korteri välisukse juures V. Kornevile noaga kätte ning kutsus seejärel appi M. Sedakova ja L. Sõt"ugova. M. Sedakova tuligi talle appi ja hakkas köögist võetud noaga V. Kornevile rinna-ja kõhupiirkonda noahoope lööma. Nad tekitasid V. Kornevile 44 torke- ja lõikehaava, mille tagajärjel viimane suri. Löömise ajal lukustas L. Sõt"ugova korteri välisukse ja võttis ära võtme, et kannatanu ei saaks korterist väljuda ning pani muusika valjemini mängima, et korteris toimuv ei oleks kuulda. Lahkudes võtsid kohtualused kaasa V. Kornevile kuulunud toiduained ning televiisori. N. Konakovale esitati süüdistus KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3, § 101 p-de 1, 3 ja 7, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 202 järgi, M. Sedakovale KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3, § 101 p-de 1, 3 ja 7 ning § 139 lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning L. Sõt"ugovale KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning §

§ 101p-de 1, 3 ja 7 järgi. N. Konakovat ja M. Sedakovat süüdistati Kr

K § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi V. Kornevi tapmises omakasu ajendil, teise kuriteo varjamise ja selle hõlbustamise eesmärgil ning eriti julmal viisil, L. Sõt"ugovat aga KrK §

§ 101p-de 1, 3 ja 7 järgi sellele teole kaasaaitamises soodusolukorra loomise teel.

M. Sedakovat ja L. Sõt"ugovat süüdistati KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi V. Kornevi vara röövimises tema elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega isikute grupi poolt, mis oli toime pandud relvaga ning mis seisnes selles, et pärast V. Kornevi tapmist võtsid nad koos N. Konakovaga V. Kornevi korterist teleri ja toiduained. Ka N. Konakovat süüdistati KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, kuid see süüdistus jäeti sisustamata. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdistati N. Konakovat, M. Sedakovat ja L. Sõt"ugovat V. Kornevi vara salajases varguses varem vargusi toimepannud isikute grupi poolt, mis seisnes selles, et pärast V. Kornevi tapmist võtsid nad V. Kornevi korterist teleri ning M. Sedakova ja L. Sõt"ugova poolt valmispandud toiduained. KrK § 202 järgi süüdistati N. Konakovat selles, et tehes M. Sedakovale ja L. Sõt"ugovale ettepaneku võtta V. Kornevi korteris toiduaineid ja kutsudes neid appi V. Kornevit tapma ning tehes pärast V. Kornevi tapmist neile ettepaneku võtta viimase korterist kaasa ka televiisor, tõmbas ta alaealised M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kaasa nende kuritegude toimepanemisele.

  1. Ida-Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati N. Konakova süüdi ja teda karistati KrK § 101 p 7 järgi kümneaastase, KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kuuekuulise ja KrK § 202 järgi kahekuulise vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti talle liitkaristuseks kümme aastat vangistust. KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus N. Konakova õigeks. M. Sedakova tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ühe aasta ja kolmekuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistusega kaetuks Ida-Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega mõistetud karistuse - kuus kuud vangistust. KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus M. Sedakova õigeks. L. Sõt"ugova tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ühe aasta ja kolmekuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistusega kaetuks Ida-Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsusega mõistetud karistuse - neli kuud vangistust. KrK §

§ 101

p-de 1, 3 ja 7 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus L. Sõt"ugova õigeks. 2.1 Maakohus arvestas N. Konakova süüditunnistamisel KrK § 101 p 7 järgi tema poolt kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlusi, milles N. Konakova tunnistas end V. Kornevi tapmises osaliselt süüdi. Kohus luges tapmise toimepanduks KrK § 101 p 7 mõttes eriti piinaval viisil tekitatud haavade hulga (44 torke- ja lõikehaava), iseloomu (ainult kaks haava läbivad rinnaõõnt, ülejäänud on pindmised) ja nende tekitamise viisi (tekitatud teadvusel olevale kannatanule) tõttu. Kohus jättis N. Konakova süüdistusest välja süüdistuse KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi, lugedes usaldusväärseks N. Konakova ütlused, mille kohaselt ta pani tapmise toime isiklikul motiivil - tema ja V. Kornevi lahkhelide tõttu. N. Konakova väitis, et kannatanu võttis oma pükstelt rihma ja hakkas tema suunas liikuma, mida N. Konakova pidas ohtlikuks, sest ei teadnud, mida purjus mees kavatseb. Kohus välistas samas N. Konakova enesekaitseversiooni, sest vahetut rünnet tegelikult ei olnud ning N. Konakova ei kasutanud korterist lahkumise võimalust. Tapmine omakasu motiivil ning teise kuriteo varjamise ja selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil ei leidnud maakohtu arvates tõendamist. 2.2 M. Sedakova õigeksmõistmisel KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi ja L. Sõt"ugova õigeksmõistmisel KrK §

§ 101p-de 1, 3 ja 7 järgi märkis kohus, et M.

Sedakova süü tapmise toimepanemises ei ole tõendatud ja L. Sõt"ugova tegevus ei ole põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega ning seetõttu ei ole tegemist tapmisele kaasaaitamisega. Kohus luges usaldusväärseks M. Sedakova ja L. Sõt"ugova esialgsed ütlused, mille kohaselt nad ei saanud korterist lahkuda, sest neil polnud lukustatud ukse avamiseks võtmeid, ning mille kohaselt keeras L. Sõt"ugova muusika valjuks seetõttu, et M. Sedakova karjus ja oli hüsteerikas. Kohus jättis arvestamata N. Konakova kohtueelses menetluses antud ütlused ning M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kohtueelses menetluses tehtud puhtsüdamlikud ülestunnistused, mille kohaselt M. Sedakova ja L. Sõt"ugova osalesid tapmise toimepanemisel, sest leidis, et need olid vastuolus N. Konakova varasemate ütluste ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, mille kohaselt võisid kõik kehavigastused olla kannatanule tekitatud ühe ja sama torke- ja lõikeriistaga. Puhtsüdamlikud ülestunnistused olid kohtu arvates saadud kaitseõigust rikkudes. Kohus ei arvestanud M. Sedakova kohtueelses menetluses antud ütlusi, milles ta võttis omaks V. Kornevi tapmise. Kohus leidis, et M. Sedakova andis valeütlusi, sest tundis hirmu N. Konakova ees. Lisaks pidas kohus neid ütlusi ebatäpseteks ja teiste asjas kogutud tõenditega vastuolus olevaks. Samuti ei arvestanud kohus L. Sõt"ugova ütlusi, mis kinnitasid M. Sedakova osalemist V. Kornevi tapmises, lugedes need ebajärjepidevateks ning teiste kohtualuste ütlustega vastuolus olevaiks. 2.3 N. Konakova, M. Sedakova ja L. Sõt"ugova õigeksmõistmisel KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning süüditunnistamisel § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi märkis maakohus, et süüdistus röövimises on konkretiseerimata ning V. Kornevi tapmine N. Konakova poolt ei ole seoses M. Sedakova ja L. Sõt"ugova poolt toiduainete kokkupanemisega köögis. Seega ei ole tegemist röövimisega, sest N. Konakova poolt kasutatud vägivald pidanuks olema suunatud toiduainete ja televiisori hõivamisele ning see vägivaldne tegevus pidanuks olema hõlmatud M. Sedakova ja L. Sõt"ugova tahtlusega. Samas luges kohus tõendatuks toiduainete ning televiisori salajase varguse. 2.4 N. Konakova süüditunnistamisel KrK § 202 järgi toetus maakohus N. Konakova ja M. Sedakova ütlustele selle kohta, et N. Konakova tõmbas M. Sedakova kaasa kuritegevusele, tehes viimasele ettepaneku varastada V. Kornevile kuulunud televiisor. 2.5 Kohus juhtis tähelepanu ka mitmetele tõenditele (kohtualuste ülekuulamise protokollid), mis oli saadud menetlusnorme rikkudes. Kohus arvestas neid niivõrd, kuivõrd neis sisalduv leidis kinnitust kohtualuste varasemate ja hilisemate ütlustega ning oli kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. 3. Ida-Viru Maakohtu 30. aprilli 2003. a otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Olga Dorogan apellatsioonprotesti, milles taotles kohtuotsuse osalist tühistamist ning N. Konakova süüditunnistamist ja karistamist KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 ja § 141 lg 2 p 3 järgi, M. Sedakova süüditunnistamist ja karistamist KrK § 101 p 7 järgi ning L. Sõt"ugova süüditunnistamist ja karistamist KrK §

§ 101p 7 järgi.

Maakohtu otsuse vaidlustas ka N. Konakova, kes taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas.

  1. Viru Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt, N. Konakova apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. N. Konakova tunnistati täiendavalt süüdi KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi. Maakohtu poolt talle mõistetud karistused jäeti muutmata. M. Sedakova tunnistati süüdi ka KrK § 101 p 7 järgi ja teda karistati kaheksa-aastase vangistusega. KarS § 64 alusel luges ringkonnakohus M. Sedakovale KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis talle liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistusega kaetuks ka Ida-Viru Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsusega M. Sedakovale mõistetud karistuse - kuus kuud vangistust. L. Sõt"ugova tunnistati süüdi ka KrK §

§ 101p 7 järgi ja teda karistati nelja-aastase vangistusega. Kar

S § 64 alusel luges ringkonnakohus L. Sõt"ugovale KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis talle liitkaristuseks neli aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistusega kaetuks ka Ida-Viru Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsusega L. Sõt"ugovale mõistetud karistuse - neli kuud vangistust. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht mitmete tõendite kasutamiskõlbmatuse osas, sest väidetavalt varasemate ülekuulamisprotokollide kopeerimisega saadud kohtualuste ülekuulamise protokolle ei ole kohtualused ise vaidlustanud ning neile on alla kirjutanud kohtualuste kaitsjad, seega on need tõendid arvestatavad. Ülekuulamisprotokollide puhul, milles oli muudetud ülekuulamise toimumise aega, oli ringkonnakohtu arvates tegemist kriminaalmenetluse normi sellise rikkumisega, mis ei ole nii oluline, et tooks kaasa tõendi kõlbmatuse. Samuti arvestas kohus tõendina M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kohtueelses menetluses tehtud puhtsüdamlikke ülestunnistusi, leides, et nende kirjutamine oli vabatahtlik ega ole käsitletav menetlustoiminguna, mille juures pidanuks viibima kaitsja. 4.2 Ringkonnakohus ei uskunud M. Sedakova ja L. Sõt"ugova põhjendusi kohtueelses menetluses korduvalt ennast süüstavate ütluste andmise osas. Kohus ei pidanud tõeseks ka M. Sedakova ja L. Sõt"ugova hirmu N. Konakova ees, sest kuriteo toimepanemisele eelnevalt elasid kohtualused koos, koos mindi kannatanu juurde, M. Sedakova hindas vastastamisel suhteid N. Konakovaga sõbralikeks ning kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et N. Konakova ei ole teda mõjutanud ega püüdnud mõjutada ütlusi muutma. 4.3 Ringkonnakohus toetus otsuses M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kohtueelses menetluses kirjutatud puhtsüdamlikele ülestunnistustele ning ennast süüstavatele ütlustele, sest need olid kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Ringkonnakohus märkis, et kohtuarstlik ekspertiis ei välista, et tapmisel võidi kasutada mitut sarnaste mõõtmetega nuga. Samuti leiti M. Sedakova T-särgilt verd, mis võis DNA ekspertiisi kohaselt kuuluda V. Kornevile. Ringkonnakohtu arvates olid omavahel kooskõlas ka N. Konakova, M. Sedakova ja L. Sõt"ugova ütlused selles osas, mis puudutas M. Sedakova osavõttu ning L. Sõt"ugova kaasaaitamist V. Kornevi tapmisele. 4.4 Ringkonnakohus luges V. Kornevi tapmise N. Konakova poolt toimepanduks omakasu motiivil ja teise kuriteo varjamise eesmärgil, sest N. Konakova ütlustega loeti tõendatuks, et ta lõi V. Kornevit seetõttu, et viimane ei saaks takistada M. Sedakovat ja L. Sõt"ugovat toiduainete varastamisel. Kohus leidis ühtlasi, et M. Sedakova ja L. Sõt"ugova tegevuses ei ole omakasu motiiv ega teise kuriteo varjamise eesmärk tõendatud. 4.5 Ringkonnakohus jättis rahuldamata apellatsioonprotesti taotluse mõista kohtualused süüdi ka röövimises. Kohus leidis, et süüdistus röövimises on konkretiseerimata ning kohtualuseid ei ole võimalik süüdi mõista samade esemete röövimises, mille salajases varguses on nad juba süüdi mõistetud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  3. Viru Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a otsuse peale esitasid N. Konakova, M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kassatsioonkaebused. 5.1 N. Konakova taotleb otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi ja talle kergema karistuse mõistmist. N. Konakova märgib, et tegemist ei olnud tahtliku tapmisega ning ta ei soovinud kannatanu surma. Tapmise toimepanemisel kartis ta enda elu pärast. Seda põhjusel, et kannatanu oli eelnevalt jämedal toonil käskinud tüdrukud ära saata ja teinud talle ettepaneku sugulisse vahekorda astumiseks. Kassaator palub arvestada, et tal on kõrges eas ema ja viieaastane tütar, kes vajavad tema abi. 5.2 M. Sedakova taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK § 101 p 7 järgi, märkides, et tapmist ta toime pannud ei ole ja ennast süüstavad ütlused andis uurija mõju all ning hirmust N. Konakova ees. 5.3 L. Sõt"ugova taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK §

§ 101p 7 järgi.

L. Sõt"ugova märgib, et tapmisele ta kaasa ei aidanud ning ennast süüstavad ütlused andis hirmust N. Konakova ees.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid kohtualuste kaitsjad kassatsioonkaebusi ja taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Riigiprokurör vaidles kassatsioonkaebustele vastu ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kooskõlas AKKS § 65 lg-s 4 sätestatuga ei või Riigikohus ise tuvastada faktilisi asjaolusid ning seda ka juhtudel, mil kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-98, RT III 1998, 19, 193). Samuti meenutab kriminaalkolleegium varem väljendatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. jaanuari
  7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-99, RT III 1999, 7, 75). Kriminaalkolleegium märgib ühtlasi, et lisaks samadest tõenditest erinevate järelduste tegemise motiveerimisele peavad kohtu põhjendused olema ka veenvad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03, RT III 2003, 17, 159).
  10. Riigikohtu kriminaalkolleegium peatub esmalt süüdistusel, mille järgi N. Konakova, M. Sedakova ja L. Sõt"ugova kohtu alla anti. Süüdistuskokkuvõttes on teokirjelduses märgitud, et N. Konakova, M. Sedakova ja L. Sõt"ugova olid V. Kornevi korteris kahel eesmärgil - esiteks, leida S. Kornev ja teiseks, varastada toiduaineid (kd 1, tl 413). Kuna aga V. Kornev püüdis takistada toiduainete varastamist, siis varguse lõpuleviimise eesmärgil ta tapeti. See asjaolu tingis N. Konakovale, M. Sedakovale ja L. Sõt"ugovale süüdistuse esitamise KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi ning täiendava süüdistuse röövimises ja salajases varguses. Seejuures esineb süüdistustes vastuolu, sest M. Sedakovat ja L. Sõt"ugovat süüdistati nii teleri kui ka toiduainete röövimises. Samas süüdistati neid ja N. Konakovat sama vara salajases varguses. N. Konakova süüdistus röövimises jäeti aga üldse sisustamata.
  11. Ida-Viru Maakohus ei nõustunud sellise käsitlusega ja leidis, et N. Konakova tappis V. Kornevi üksnes isiklikel motiividel tekkinud tüli tõttu. Röövimises mõistis maakohus kohtualused õigeks ja vähendas N. Konakova süüdistuse mahtu varguses, jättes seda sisustama televiisori kaasavõtmise (kd 2, tl 138). Samuti leidis kohus, et M. Sedakova ja L. Sõt"ugova käitumisel ei ole puutumust V. Kornevi surmaga - nad üksnes varastasid toiduaineid (kd 2, tl 138 pöördel).
  12. Ringkonnakohus omakorda ei nõustunud maakohtu sellise käsitlusega ja leidis, et kõik kohtualused olid seotud V. Kornevi tapmisega. Ringkonnakohus leidis ka, et N. Konakova käitumises esinevad ka KrK § 101 p-de 1 ja 3 tunnused, et M. Sedakova on süüdi KrK § 101 p-s 7 ja L. Sõt"ugova KrK § 17 lg-s 6 ja § 101 p-s 7 ettenähtud teo toimepanemises. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole oma otsuses näidanud, milles seisnes N. Konakova omakasu ajend tapmisel ja millise kuriteo varjamiseks ta tapmise toime pani. Samuti ei nähtu otsusest, mis motiivil tegutsesid V. Kornevi tapmisel M. Sedakova ja L. Sõt"ugova. Sellisele seisukohale jõudis Riigikohtu kriminaalkolleegium alljärgnevatel põhjendustel.
  13. Ringkonnakohus eemaldus süüdistuse aluseks olnud kontseptsioonist (eelnevalt kokkulepitud vargus) kui ka maakohtu otsuses sisalduvast versioonist V. Kornevi korteris toimepandu kohta ja leidis, et N. Konakoval tekkis tapmise ajend (soov kaasa aidata varguse toimepanemisele) alles hiljem. Ringkonnakohtu otsusest aga ei nähtu, milliste tõendite alusel on sellisele, täiesti uuele seisukohale jõutud. Tõsi, ringkonnakohus viitab seejuures N. Konakova
  14. jaanuari
  15. a ja
  16. ning
  17. juuni
  18. a ütlustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab aga asjaolule, et ka maakohus on neid ütlusi analüüsinud ja kõrvutanud seejuures kõigi teiste tõenditega (kd 2, tl 129 pöördel jj). Tõendite kogumi hindamisel on maakohus jõudnud järeldusele, et alates
  19. jaanuarist
  20. a sisalduvad N. Konakova ütlustes varasemaga võrreldes olulised erisused, mis ei haaku kriminaalasja tehioludega. Seetõttu on maakohus lugenud tõeseks N. Konakova poolt just ajavahemikus 8.-
  21. jaanuarini
  22. a antud ütlusi (kd 2, tl 131 pöördel). Ringkonnakohus ei ole näidanud, milles maakohus eksis tõendite sellisel hindamisel, ning seetõttu on tegemist ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
  23. Maakohus ei tuvastanud, et N. Konakova oleks varastanud või röövinud V. Kornevi toiduaineid, ega ka seda, et ta oleks oma kaaslasi toiduainete hõivamisele kihutanud. Selliseid faktilisi asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et seetõttu on N. Konakova süüditunnistamine KrK § 101 p 1 järgi jäänud ebaselgeks ja motiveerimata.
  24. Ringkonnakohus on N. Konakova süüdi tunnistanud ka tapmises teise kuriteo varjamise eesmärgil. Seejuures on kohus viidanud apellatsioonprotestile ja märkinud, et seda taotleb prokurör. Üksnes prokuröri taotlus ei saa aga olla aluseks isiku süüditunnistamisele. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta on arvanud N. Konakovale süüks teise kuriteo varjamise eesmärgi. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et N. Konakova lõi V. Kornevit seetõttu, et M. Sedakova ja L. Sõt"ugova saaksid varastada toiduaineid (kd 2, tl 220). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et selline subjektiivse külje kirjeldus ei vasta teise kuriteo varjamise, vaid pigem teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgile KrK § 101 p 3 alt 2 mõttes, ning see eeldab omakorda N. Konakova süüditunnistamist ka sellest (hõlbustatavast) kuriteost osavõtus.
  25. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka M. Sedakova süüditunnistamist KrK § 101 p 7 järgi on ringkonnakohus motiveerinud puudulikult. Maakohus asus tõendite kronoloogilise ja sisulise analüüsi tulemusel seisukohale, et M. Sedakova esialgsete süüd tunnistavate ütluste näol on tegemist eneserõõnaga. Maakohus tuvastas, et M. Sedakoval ja L. Sõt"ugoval puudusid motiivid tapmises osalemiseks (kd 2, tl 138). Ringkonnakohus eitas küll M. Sedakova eneserõõna, kuid jättis tuvastamata, millistel põhjustel ta tapmises osales.
  26. L. Sõt"ugovale ringkonnakohtu poolt KrK §

§ 101

p 7 järgi süüksarvatud käitumise osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Süüdistuse kohaselt nähti L. Sõt"ugova kaasaaitamistegu selles, et ta lukustas ukse, millega takistas kannatanu lahkumist korterist ning et ei oleks kuulda korteris toimuvat, keeras muusika valjemini mängima (kd 1, tl 413). Maakohus leidis, et ukse lukustamine L. Sõt"ugova poolt ei ole tõendatud ütluste lünklikkuse tõttu (kd 2, tl 137 pöördel). Ringkonnakohus leidis seevastu, et ukse lukustamine on tõendatud ütlustega, mida L. Sõt"ugova andis alates

  1. jaanuarist
  2. a, s.o pärast seda, kui tema ütlustes toimus oluline muutus toimepanijate rolli osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus on jätnud motiveerimata, miks ei pea ta L. Sõt"ugova varasemaid, tema süüd eitavaid ütlusi usutavateks. Riigikohus tõdeb, et ka need varasemad ütlused on olnud "korduvalt ühesugused", nagu ringkonnakohus kirjeldab hilisemaid ütlusi (kd 2, tl 220). Seega ei ole ringkonnakohus enda järeldustes näidanud ära maakohtu eksimusi ega ole esitanud kriminaalasja lahendamise seisukohalt veenvaid põhjendusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kuigi maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohad ühtivad objektiivse teokirjelduse osas, mis puudutab muusika valjemaks keeramist L. Sõt"ugova poolt, on kohtud teinud selle pinnalt vastupidised järeldused. Nii leidis maakohus, et see tegu ei olnud tapmisega põhjuslikus seoses, sest sellega ei aidatud kuidagi kaasa tapmise toimepanemisele (kd 2, tl 137 pöördel). Ringkonnakohus ei ole analüüsinud selle väite ümberlükkamiseks L. Sõt"ugova kaasaaitamisteo objektiivset külge (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-02, RT III 2002, 19, 217) ja on piirdunud hinnanguga, et "muusika valjemaks panemise eesmärgiks oli aga sellisel viisil varjata kannatanu korteris toimuvat" (kd 2, tl 220). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka kaasaaitamisteo inkrimineerimisel tuleb alustada objektiivsest küljest, mitte aga piirduda subjektiivse külje tuvastamisega, sest nagu märgitud, tuvastas maakohus juba objektiivse külje (põhjusliku seose) puudumise, mistõttu polnud ka vajadust subjektiivse külje käsitlemiseks.
  5. Kaasaaitamisteo subjektiivse külje osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kaasaaitamistahtlus peab hõlmama kaasaaitaja ettekujutuse minimaalselt kaudse tahtluse tasemel täideviija tahtlikust käitumisest. Kaasaaitaja peab seega enda ettekujutusse haarama kõik toimepandava teo objektiivse koosseisu tunnused. Ta peab teadma, et toetab teatud kindlat võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel ja seda isegi juhul, kui ta tagajärge saabumist ei soovi. Kaasaaitamine nõuab põhiteo tagajärjele suunatud tahet ning kaasaaitaja peab ära tundma täideviija poolt toimepandava karistatava teo peamised tunnused. Tunnistades L. Sõt"ugova süüdi KrK §

§ 101p 7 järgi, oleks ringkonnakohus pidanud seega eelnevalt tuvastama L.

Sõt"ugoval arusaamise vähemalt kaudse tahtluse tasandil sellest, et V. Kornev tapetakse eriti julmal viisil. Vastasel juhul tulnuks kontrollida L. Sõt"ugova käitumise vastavust KrK §

§ 100sisalduvale teokirjeldusele. Seda aga tehtud ei ole, ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka L. Sõt"ugova Kr

K §

§ 101p 7 järgi süüditunnistamise osas otsuses motiivide puudumise tõttu.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2 ning § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.