3-1-2-1-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-04 Otsuse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K.M. väärteoasi LS § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Põlva Maakohtu
3. detsembri
4. a määrus väärteoasjas nr 4-046-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.M. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järve teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a Resolutsioon
7. Tühistada Põlva Maakohtu
8. detsembri
9. a määrus K.M. väärteoasjas LS § 7419 järgi ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks.
10. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. K.M. karistati kohtuvälise menetleja
12. märtsi
13. a otsusega LS § 7419 alusel mootorsõiduki joobes juhtimise eest 200 trahviühiku ehk 12 000 krooni suuruse rahatrahviga. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Põlva Maakohtule ja taotles otsuse tühistamist, põhjendusega, et ta ei ole kõnealust rikkumist toime pannud.
14. Asja arutamine maakohtus pidi toimuma
15. mail
16. a. K.M. esitas
17. mail
18. a kohtule taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, sest tal puudus võimalus tervislikel põhjustel istungil osaleda. Taotlusele lisatud perearsti õiendi kohaselt põdes patsient südamehaigust, mille tõttu oli talle vastunäidustatud füüsiline ja psüühiline koormus. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks istungiajaks
19. oktoobri
20. a. K.M. esitas
21. oktoobril
22. a kohtule uue kirjaliku taotluse, milles palus kohtuistungi edasi lükata seoses haigestumisega. Põlva Maakohtu
23. oktoobri
24. a määrusega jäeti kaebus VTMS § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna menetlusalune isik K.M. ja tema kaitsja ei ilmunud edasilükatud kohtuistungile, kuigi neile oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohus märkis, et VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohtunik asja arutamise poole taotlusel kuni üheks kuuks edasi lükata. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui isik või tema kaitsja ei ilmu edasi lükatud asja arutamisele ja neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud.
25. Põlva Maakohtu määruse peale esitas K.M. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv teistmisavalduse, milles taotleb määruse tühistamist ja asja samale maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Avaldust põhjendas kaitsja järgmiselt: 3.
26. Kohtukutses ei olnud märgitud, et K.M. kohtusse ilmumine on kohustuslik ja mitteilmumisel võidakse jätta asi läbi vaatamata. 3.
27. K.M. eemalejäämine istungist oli põhjendatud. Seda tõendab maakohtule saadetud perearsti õiend. Menetluse lõpetamisega rikuti K.M. õigusi, mis on loetletud VTMS § 19 lg 1 p-des 2, 3 ja
28. 3.
29. Kaitsja A. Aavastik ei olnud teadlik kohtuistungi toimumisest, kuna ei saanud kohtukutset kätte. Asja materjalide juures on väljastusteade kohtukutse üleandmise kohta
30. augustil
31. a, kuid sellel olev allkiri ei ole antud A. Aavastiku poolt. Tegelikult ei saanudki A. Aavastik kohtukutset vastu võtta ega allkirja anda, sest viibis sel ajal turismireisil Rootsi Kuningriigis. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Põlva Maakohus on jätnud K.M. kaebuse alusetult läbi vaatamata. 4.
33. Väärteomenetluse seadustiku § 125 lg 3 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Seda normi ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud VTMS § 42 lg-s
34. See säte on väärteomenetluse üldnorm, mis laieneb ka kohtumenetlusele. VTMS § 42 lg 1 näeb ette, et kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. 4.
35. Arutatavas asjas esitas menetlusalune isik arstitõendi, et ta ei saa istungist osa võtta haiguse tõttu. Seega tulnuks kohtul kaaluda, kas tegemist on mõjuva põhjusega kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtupraktika kohaselt on haigus, mis takistab menetlustoimingus osalemist, loetud mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks. 4.
36. Toimikus on kaitsjale A. Aavastikule saadetud kohtukutse väljastusteade (tl 24), millelt nähtub, et kohtukutse on
37. augustil
38. a isiklikult kätte antud A. Aavastikule. Seda kinnitab allkiri vastaval real "Isiklikult". Teistmisavaldusele on aga lisatud OÜ G tõend, et A. Aavastik viibis 11.-
39. augustini
40. a Gotlandi reisil. Seega ei olnud tal võimalik
41. augustil
42. a anda allkirja kohtukutse väljastusteatele. Kohtukutse võidakse lugeda kaitsjale kätteantuks ka juhul, kui kutse on antud üle õigusbüroo töötajale, kuid sellisel juhul peab allkiri olema real "Edasiandmiseks" koos märkega kutse vastuvõtnud isiku nime ja ameti kohta. Arutatavas asjas need tingimused täidetud ei ole ning seetõttu puudub alus lugeda kohtukutse kaitsjale kätte toimetatuks.
43. Eelnevast lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg 2 alusel, et Põlva Maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes K.M. kaebuse läbi vaatamata. Tuginedes VTMS §-le 187 tuleb maakohtu
44. detsembri
45. a määrus K.M. väärteoasjas LS § 7419 järgi tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher