3-3-1-2-04

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-2-04 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi OÜ Sten-Killustik kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
2. aprilli
3. a ettekirjutuse nr 4.1-01/11756 ja Maksuameti
4. juuni
5. a otsuse nr 257 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. septembri
7. a otsus haldusasjas nr 2-3/232/03 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti kassatsioonkaebus
8. jaanuar 2004 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Maksu- ja Tolliameti esindajad Riho Roopõld ja Mirjam Rannula OÜ Sten-Killustik esindajad vandeadvokaadid Marko Aavik ja Margus Arvisto RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
9. septembri
10. a otsuse haldusasjas nr 2-3/232/01 põhjendavat osa vastavalt käesolevale otsusele. Resolutsioon jätta muutmata. Kanda kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA)
12. aprilli
13. a ettekirjutusega kohustati osaühingut Sten-Killustik tasuma erisoodustuselt tulumaksu 646 965 krooni ja intressi 203 086 krooni ning sotsiaalmaksu 821 141 krooni ja intressi 264 147 krooni. Ettekirjutuse kohaselt rentis osaühing killustiku hoidmiseks Viimsi vallas laoplatsi. Detsembris 2000 kandis ta kuludesse 10 000 tonni killustikku väärtusega 1 841 363 krooni. Osaühingu juhatuse
14. detsembri
15. a otsuse kohaselt tekkis selline puudujääk ajavahemikul 1997 kuni oktoober 2000 killustiku varguse ja loomuliku kao (vajumine pinnasesse ja pudenemine loodusesse) tõttu. Maksuamet leidis, et vara säilimise eest peab vastutama Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel juhatus. Kauba hoidmine ilma valveta ja müümine ilma kaalu omamata on ettevaatamatu tegevus, millega on juhatus tekitanud äriühingule kahju. Hea raamatupidamistava kohaselt tuleb majandusaasta lõpus inventeerida kohustused ja varad, mida juhatus aga ei saanud teha, sest puudus kaal. Vastavalt
16. juunini 2002 kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg-le 1 vastutavad juhatuse liikmed, kes on süüliselt tekitanud kahju juriidilisele isikule oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega, juriidilise isiku ees solidaarselt. 10 000 tonni killustiku kadumises on süüdi juhatus, kellelt osaühing aga loobus tekitatud kahju sissenõudmisest, kandes kahju kuludesse. Rahalise nõude sissenõudmisest loobumine on erisoodustus ja kuulub maksustamisele.
17. OÜ Sten-Killustik palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada TJIMA ettekirjutuse ja Maksuameti otsuse ning välja mõista kohtukulud. Kaebuse motiivide kohaselt on ettekirjutus ennatlik. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 p 9 kohaselt tekib erisoodustus hetkest, kui äriühing loobub juhatuse liikme vastu oleva nõude sissenõudmisest. Kaebaja ei ole teinud ühtegi nõudest ega selle sissenõudmisest loobumise tehingut või otsust ega väljendanud muus vormis sellist tahet. Nõue aegub 5 aasta jooksul ja seni on kaebajal aega nõude esitamiseks. Alles siis, kui kaebaja pole 5 aasta jooksul nõuet esitanud, saab öelda, et ta on nõude esitamisest loobunud. Hea raamatupidamistava kohaselt ei või äriühing oma bilansis kajastada vara, mida tal tegelikult ei ole. Seetõttu oli kaebaja kohustatud kadunud killustiku kuludesse kandma. Killustiku kuludesse kandmine iseenesest ei tõenda, et kaebaja loobus kahju hüvitamise nõudest. Juhatus alustas
18. aastal puudujäägi põhjuste selgitamist ja vastutavate isikute kindlakstegemist ning esitas
19. oktoobril 2002 Tallinna Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
20. Tallinna Halduskohtu
21. oktoobri
22. a otsusega haldusasjas nr 3-1120/2002 jäeti OÜ StenKillustik kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt TuMS § 48 lg 4 p-le 9 on erisoodustus ka loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suuruse. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ka erisoodustustelt TuMS tähenduses.
23. juunini 2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt tekitanud kahju, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Samasisuline regulatsioon on kehtivas TsÜS § 37 lg-s 1 ja ÄS § 187 lg-s
24. Ekslik on kaebaja väide, et kuna juhatuse liikme vastu võib nõuet esitada 5 aasta jooksul, siis saab alles selle aja möödudes väita, et kaebaja on nõude esitamisest loobunud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on sätestatud
25. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 37 lg-s
26. Vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal kehtinud TsÜS sellist tähtaega ette ei näinud. Juhatuse liikme vastu nõude esitamisel kehtis üldine 10-aastane hagi esitamise aegumistähtaeg. Kuna
27. juunini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 22 lg 2 ja
28. juulil 2002 jõustunud MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat, siis hagi aegumistähtaega aluseks võttes poleks maksuhaldur saanud ega saaks ka praegu paljudel juhtudel üldse määrata erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. Selline tulemus oleks ebamõistlik. Kohus märkis, et 10 000 tonni killustikku on sedavõrd suur kogus, mida ei saa märkamatult ära vedada. Selline kogus killustikku ei saa ka pinnasesse vajuda ega laiali pudeneda. Peale puudujäägi ilmsikstulekut ei pöördunud juhatus avaldusega politseisse ega selgitanud välja puudujäägi põhjusi. Kaebaja
29. oktoobri
30. a avaldust Tallinna Politseiprefektuurile killustiku kadumise kohta kriminaalmenetluse alustamiseks ei saa võtta tõsiselt - avaldus on kirjutatud 2 aastat pärast puudujäägi avastamist ja 4 päeva enne kohtuistungit. Ilmne on eesmärk venitada haldusasja lahendamist, sest kaebaja taotles kohtuistungi edasilükkamist kuni avalduse lahendamiseni politseis. Sisejuurdluse läbiviimise kohta pole kaebaja tõendeid esitanud. Osaühingu tegevusaruandes on märgitud, et
31. aastal ei olnud osaühingul töötajaid ja kahjumi tõttu ei planeerita investeeringuid ka
32. aastal. Järelikult on osaühingu majandustegevus soikunud. Osaühingu aadressil saadetud kirja tagastas postiasutus märkega "ei ela/asu aadressil". Neil põhjustel nõustus kohus maksuameti järeldusega, et osaühing on loobunud tekitatud kahju juhatuse liikmetelt sissenõudmisest.
33. OÜ Sten-Killustik apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu otsus tühistada, rahuldada tema kaebus ja välja mõista kohtukulud. Apellatsioonkaebuses korrati varasemaid põhjendusi ja leiti, et kohus ei ole õigesti määranud kindlaks erisoodustuse tekkimise aluseks olevat juriidilist fakti. TuMS § 48 lg 4 p 9 järgi on erisoodustus osaühingu loobumine juhatuse liikme vastu oleva rahalise nõude sissenõudmisest. Erisoodustusena ei saa käsitleda juhatuse liikmete vastu nõude tekkimist. Kuna kohus ei ole nimetatud kahte juriidilist fakti selgelt eristanud, jäi motiveerimata, millega kohtu arvates on tõendatud või millest järeldub, et osaühing on loobunud juhatuse liikme vastu olevast nõudest. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millisest hetkest on osaühingu maksukohustus tekkinud. Kuna apellant ei ole loobunud juhatuse liikme vastu oleva väidetava nõude sissenõudmisest, siis juba seepärast ei ole tegemist erisoodustusega. Erisoodustuse maksustamise seisukohalt on oluline määrata erisoodustuse tekkimise aluseks oleva juriidilise fakti toimumise aeg, millest sõltub otseselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimine ning selle kohustuse mitteõigeaegse täitmise eest määratud intresside suurus. Kohus ei ole erisoodustuse tekkimise aja kohta seisukohta võtnud. Hagi aegumise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui osaühingul tekib nõue juhatuse liikme vastu. TuMS § 48 lg 4 p 9 kohaselt ei ole juhatuse liikme vastu nõude tekkimine erisoodustus ega maksustatav tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kuna hagi aegumise kulgemist hakatakse arvestama juhatuse liikme vastu oleva nõude tekkimisest, mida seadus ei loe erisoodustuseks, siis ei saa samaaegselt hakata kulgema erisoodustuselt arvestatava tulu- ja sotsiaalmaksu määramise aegumistähtaeg. Kuna OÜ Sten-Killustik ei ole loobunud juhatuse liikme vastu oleva väidetava nõude sissenõudmisest, siis ei ole juhatuse liikmetele erisoodustust võimaldatud ja veel ei ole hakanud kulgema ka maksusumma määramise aegumistähtaeg. Apellandi tegevusetust saab alles siis tõlgendada juhatuse liikme vastu oleva nõude sissenõudmisest loobumisena, kui on minetatud võimalus nõuet juhatuse liikme vastu esitada. Kui nõude sissenõudmisest loobumine väljendub tegevusetuses, siis on juhatuse liikmele võimaldatud erisoodustus hetkest, kui on möödunud tema vastu oleva nõude aegumistähtaeg. Tulenevalt Riigikohtu
34. novembri
35. a otsusest nr 3-4-1-8-02 on kaevatava ettekirjutusega määratud intressid põhiseadusvastased ja nende apellandilt väljamõistmine lubamatu.
36. Maksuameti kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele väideti muuhulgas, et apellandi kohustus olnuks kahjumi kuludesse kandmise hetkel võtta raamatupidamisarvestuses tulude poolel arvele nõue kahju tekitanud isiku vastu või juhul kui kahju tekitaja ei olnud teada, alustada sisejuurdlust või teha avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks, mida OÜ Sten-Killustik aga ei teinud. Tegevusetusega ongi loobutud kahju sissenõudmisest. Nimetatud nõudest loobumist maksustatakse vastavalt TuMS § 48 lg 4 p-le
37. Erisoodustuste maksustamisperioodiks on TuMS § 3 lg 2 järgi kalendrikuu. Vastavalt TuMS § 54 l-le 1 on § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev äriühing kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
38. kuupäevaks maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Apellant kandis kahjumi kuludesse detsembris 2000 ja pidanuks esitama vastava deklaratsiooni hiljemalt
39. jaanuaril
41. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse, lõpetas menetluse maksuintresside osas, rahuldas OÜ Sten-Killustik kaebuse ning tühistas TJIMA ettekirjutuse ja Maksuameti otsuse erisoodustuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu määramise kohta. Ringkonnakohus leidis, et rahalise nõude sissenõudmisest loobumise kui erisoodustusega on tegemist siis, kui kahju on tuvastatud ja nõue täidetav, kuid tööandja otsustab kahju mitte sisse nõuda. Vaidlustatud haldusaktides ja kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud viitavad küll osaühingu tegevusetusele kahju sissenõudmisel, kuid samas ei ole nõue kaotanud sissenõutavust, sest vastavalt ÄS § 187 lõikele 3 oli juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete aegumistähtaeg viis aastat. Seepärast ei saa maksuamet äriühingu tegevusetusele tuginedes määrata kindlaks rahalise nõude sissenõudmisest loobumise hetke. Vastupidise järelduse puhul eiratakse osaühingu osanike Äriseadustiku § 168 lg 1 p-st 10 ja § 187 lg-st 3 tulenevat õigust otsustada juhatuse liikme vastu nõude esitamise üle viie aasta jooksul. OÜ Sten-Killustik osanikul oli vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal ja on ka käesoleval ajal võimalik esitada juhatuse liikmete vastu rahaline nõue. Maksuhalduri õigus määrata TuMS § 48 lg 4 p 9 ning Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 ja § 4 p 1 järgi tasumisele kuuluv maksusumma tekib hetkest, kui OÜ Sten-Killustik on väljendanud sõnaselgelt oma tahet loobuda nõudest juhatuse liikmete vastu või hetkest, kui on möödunud juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete esitamiseks seaduses sätestatud aegumistähtaeg. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
42. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud TuMS § 48 lg 4 p 9 ebaõigesti. Nimetatud sätte mõte ja eesmärk on õiguslikult reguleerida ka olukorda, kus äriühing ei reageeri kahju tekkimisele. Selle sätte kohaldamine on võimalik olukorras, kus äriühingu tegevuse või tegevusetuse tõttu osutub kahju sissenõudmine võimatuks - siis tuleb hüvitamata kahju lugeda vaikimisi antud erisoodustuseks. Selles asjas on OÜ Sten-Killustik ise loonud olukorra, kus ei ole enam võimalik kahju tekkimise tegelikku põhjust välja selgitada. Raamatupidamisarvestuses tulnuks samaaegselt kahjumi kuludesse kandmisega võtta tulude poolel arvele nõue kahju tekitanud isiku vastu. Juhul, kui see isik ei olnud veel teada, pidanuks äriühing alustama sisejuurdlust või tegema avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
43. OÜ Sten-Killustik kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et kassaatorid ei erista nõuet killustiku varga vastu ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevat äriühingu nõuet ÄS § 187 alusel juhatuse liikme vastu. Nõue juhatuse liikme vastu tuleb esitada enne hagi aegumise tähtaja lõppemist ja varem pole maksuametil võimalik otsustada, kas juhatuse liikmetele on tehtud erisoodustus. Asjaolu, et OÜ Sten-Killustik raamatupidamises on jäetud võimalik nõue juhatuse liikme vastu kajastamata, ei tähenda, et äriühing on sellisest nõudest loobunud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Vastavalt
45. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium
46. jaanuarist 2004 Maksuameti ja TJIMA õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Maksuameti ja TJIMA haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.
47. Maksuameti ja TJIMA kassatsioonkaebuse lahendamiseks kontrollib Riigikohtu halduskolleegium, kas maksuamet on tuvastanud, et OÜ Sten-Killustik juhatuse liikmetele tehti erisoodustus, ja kas ringkonnakohus on kohaldanud TuMS § 48 lg 4 p 9 õigesti.
49. jaanuaril 2000 jõustunud Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 9 sätestab: "Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, muu loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Erisoodustus on muu hulgas: … 9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust." Tsiteeritud sättest nähtub, et selle kohaldamine eeldab muuhulgas, et nõue on sissenõutav ja et sellisest nõudest loobutakse.
50. Nõude sissenõutavus TuMS § 48 lg 4 p 9 mõttes tähendab kõigepealt seda, et kindlaks on määratud nõude alus ja ulatus. Nõude alusena tuleb mõista selliseid faktilisi ja juriidilisi asjaolusid, millest nähtub, et nõue on põhjendatud. Nõude ulatuse kindlaksmääramine tugineb nõude alusele ja seisneb otsuse langetamises, kas nõue hõlmab kogu äriühingule tekkinud kahju või osa sellest. Maksukohustuslase tegevusetuse korral on maksuametil õigus selgitada TuMS § 48 lg 4 p 9 rakendamiseks olulised asjaolud ise. Nõude aluse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda ka Võlaõigusseadusest.
51. Maksuamet märkis nõude alusena
52. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 ja ÄS § 187 lg
53. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse viidatud sätte kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt tekitanud sellele juriidilisele isikule kahju, tema ees solidaarselt. Äriseadustiku § 187 lg 1 järgi vastutavad osaühingu juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, selle kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on maksuamet õigesti viidanud sellisele õiguslikule alusele, millest tõepoolest tuleneb võimalus tuvastada, et äriühingu juhatuse liikmetele on tehtud erisoodustus TuMS § 48 lg 4 p 9 mõttes.
54. Maksuamet leiab, et OÜ Sten-Killustik juhatuse liikmed on oma kohustuse rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Maksuamet on tuvastanud, et määratud pole isikut, kes vastutaks osaühingu vara säilimise eest; rakendamata on meetmed vara säilimiseks laoplatsil - pole valvet ega piirdeid; kaupa väljastati kaalumata, sest puudus kaal; aastaaruande koostamisel jäeti varad inventeerimata. Seega on maksuamet näidanud, milles seisneb nõude faktiline alus.
55. Nõude ulatust pole selles asjas kindlaks määratud. Vaidlust ei ole ka kahjusumma üle. Tõenäoliselt eeldas maksuamet, et õiguspärane on nõue äriühingule tekkinud kahju kogu ulatuses ja kahjusumma on võrdne OÜ Sten-Killustik juhatuse otsuses märgituga - "killustiku puudujääk kogusummas 1 841 363 krooni". Sellega ei saa nõustuda. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmetelt ei saa näiteks nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tekkis loomuliku kao tõttu. Loomuliku kao osatähtsuse üle saab otsustada, kui on andmed killustiku käibe ja käitlemise viisi kohta. Selliseid andmeid kohtutoimikutes ei ole. Loomuliku kao hulka võib teatud ulatuses kuuluda ka varastatud killustik. Samuti on põhjendamatu seisukoht, et sõltumata konkreetsetest asjaoludest on õiguspärane nõuda tekkinud kahju hüvitamist sellises ulatuses, mis arvestab üksnes killustiku loomulikku kadu. Õiglane on võtta arvesse näiteks seda, kuidas toimub tavapärane äritegevus samas tegevusvaldkonnas ja milline juhatuse liikme käitumine oma kohustuse täitmisel oli või olnuks mõistlik. Kui juhatuse liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja tema käitumine oli mõistlik, siis ei saa talt kahju hüvitamist nõuda. Võimalik on ka see, et killustiku säilimise tagamine ja killustiku kaalumine oleksid toonud äriühingule kaasa olulisi kulutusi. Selliste kulutuste tegemata jätmine võib samuti mõjutada nõude ulatust.
56. ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel on osanike pädevuses juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamine. Järelikult on osanike pädevuses ka sellisest nõudest loobumine. Loobumine võib toimuda otseselt - osanikud teevad vastava otsuse, või kaudselt - tegevusetusega. Selles haldusasjas on selge, et otsest loobumist pole toimunud. Vaidlus käib selle üle, kas osanikud on nõudest loobunud tegevusetusega. Kadunud killustiku kuludesse kandmine ei tõenda, et osanikud on nõudest loobunud tegevusetusega. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et tegevusetusega nõudest loobumine tuleb siduda nõude esitamise tähtajaga.
57. ÄS § 187 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. See säte jõustus küll
58. juulil 2002, kuid sama tähtaeg kehtis ka varem ja oli sätestatud sama paragrahvi kolmandas lõikes. Varem kehtinud redaktsioon nägi ette, et aegumistähtaeg hakkas kulgema juhatuse liikme kohustuse rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Nõude aegumistähtaeg on käesolevas haldusasjas seotud osaühingu maksustamisega, seega avalike huvidega. Seepärast tuleb nõude aegumist reguleerivat tähtaega mõista maksuõigussuhetes nii, et äriühing peab oma maksukohustuse määramiseks olulised asjaolud selgitama mõistliku aja jooksul. Kui nõuet pole aegumistähtaja jooksul esitatud, siis maksuõigussuhetes tuleb lugeda, et äriühing on nõudest loobunud. Kui maksuamet tuvastab, et maksukohustuslane ei ole tegelenud TuMS § 48 lg 4 p 9 rakendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamisega mõistliku aja jooksul (maksukohustuslase tegevusetus), siis on maksuametil õigus selgitada need asjaolud välja ise ja lugeda, et TuMS § 48 lg 4 p 9 mõttes on äriühing nõude sissenõudmisest loobunud hoolimata sellest, et ÄS § 187 lg-s 4 märgitud tähtaeg ei ole möödunud. Vaidlust pole toimunud selle üle, kas OÜ Sten-Killustik on seoses killustiku kaotsiminekuga selgitanud oma maksukohustuse määramiseks olulised asjaolud välja mõistliku aja jooksul. Maksuamet, OÜ Sten-Killustik ja kohtud ei lähtunud sellest, et TuMS § 48 lg 4 p 9 rakendamiseks olulised asjaolud peab maksukohustuslane välja selgitama mõistliku aja jooksul.
59. Nõude ulatuse välja selgitamata jätmise ja TuMS § 48 lg 4 p 9 ebaõige tõlgendamise tõttu nõude sissenõudmise kui maksukohustuse määramise olulise asjaolu väljaselgitamise tähtaja osas oli TJIMA ettekirjutuse tühistamine põhjendatud. Järelikult tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse motiive vastavalt käesolevale otsusele. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann