3-2-1-23-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-23-04 Tartu,

1. veebruar
2. a Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Liidia Petra"vili hagi korteriühistu Majaka 34 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1293/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Liidia Petra"vili kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada Roman Petra"vilile
12. detsembril
13. a Liidia Petra"vili kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. märtsi
16. a korteriühistu (edaspidi KÜ) Majaka 34 üldkoosoleku otsustega vabastati korteriühistu juhatus, sh juhatuse liige Liidia Petra"vili, ja revisjonikomisjon oma kohustustest ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. L. Petra"vili palus
17. juunil
18. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada KÜ Majaka 34
19. märtsi
20. a üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt ei teatatud hagejale koosoleku toimumisest, koosolekut ei kutsunud kokku juhatus ega selle esimees, koosoleku kokkukutsumise algataja ei esitanud juhatusele kokkukutsumise kohta avaldust, koosoleku protokollil ei ole numbrit, vastuvõetud otsused ei olnud vastavuses koosoleku päevakorraga ning tegelik üldkoosolekust osavõtjate arv oli protokollis näidatust väiksem. KÜ Majaka 34
21. septembri
22. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks) KÜ Majaka 34
23. märtsi
24. a üldkoosoleku otsused.
25. jaanuaril
26. a muutis hageja nõuet ja palus tunnustada KÜ Majaka 34
27. märtsi
28. a üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja väitel näitas KÜ Majaka 34
29. septembri
30. a üldkoosolekul
31. märtsi
32. a üldkoosoleku otsuste tühistamine, et
33. märtsi
34. a üldkoosolek oli kokku kutsutud ja korraldatud KÜ Majaka 34 põhikirja nõudeid rikkudes. Kuna kostja on õigeks võtnud, et
35. märtsi
36. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel rikuti KÜ Majaka 34 põhikirjas sätestatud korda, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja üldkoosoleku otsused on seetõttu tühised.
37. Tallinna Linnakohus jättis
38. juuni
39. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et hagi on ainetu, sest
40. septembri
41. a üldkoosolek tühistas
42. märtsi
43. a üldkoosoleku otsused juhatuse ja revisjonikomisjoni valmiste kohta ning valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni. Kui korteriühistu hilisem üldkoosoleku otsus muudab varasemat otsust, siis tuleb lähtuda viimasest otsusest.
44. septembri
45. a üldkoosoleku otsuste tühistamise kohta andmed puuduvad.
46. L. Petra"vili esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
47. Tallinna Ringkonnakohus jättis
48. novembri
49. a otsusega linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 2015 krooni.
50. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et kostja
51. septembri
52. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks)
53. märtsi
54. a üldkoosoleku otsused, mis olid hagi esemeks. Sellele asjaolule tugines hageja täpsustatud nõudes ka ise. Kuna hageja vaidlustatud otsused on juba tühistatud (tunnistatud kehtetuks), puudub hagejal alus nõuda kohtult oma rikutud õiguste kaitset. Linnakohus leidis õigesti, et hagi on alusetu ning seda ei saa rahuldada.
55. Hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosolekul ei ole õigust oma seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaid otsuseid tühistada ja seda võib mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-s 1 sätestatust tulenevalt teha üksnes kohus, ei ole kooskõlas seaduse mõttega. MTÜS § 24 lg 1 ei piira korteriühistu üldkoosoleku pädevust. Selle sättega annab seadus korteriühistu liikmele või juhatuse liikmele võimaluse pöörduda kohtusse, kui tema õigusi on otsuse vastuvõtmisega rikutud.
56. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et linnakohus oleks pidanud oma otsuses käsitlema hagiavalduses toodud asjaolusid selle kohta, kas
57. märtsi
58. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel rikuti seadust ja põhikirja või mitte. Kuna linnakohus tuvastas, et hageja õiguste rikkumine on hagi alusena ära langenud, ei pidanud linnakohus seda protsessiökonoomikast tulenevalt tegema. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
59. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja on leiab, et ringkonnakohus on asjas teinud ebaõige otsuse. Pooled vaidlevad endiselt kostja
60. märtsi
61. a üldkoosoleku otsuste tühisuse üle. Selle üldkoosoleku otsuse alusel registrisse tehtud kannet juhatuse liikmete kohta ei ole muudetud. Kaebuse kohaselt on hageja kohtus vaidlustanud ka kostja
62. septembri
63. a üldkoosoleku otsused. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
64. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
65. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kuna kostja
66. septembri
67. a üldkoosolek tühistas (tunnistas kehtetuks) hageja vaidlustatud kostja
68. märtsi
69. a üldkoosoleku otsused, siis on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et kostja üldkoosolek tühistas oma varasemad otsused ning hageja õiguste rikkumine lõpetati, ei olnud kohtul alust jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja palus tunnustada kostja
70. märtsi
71. a üldkoosoleku otsuste, millega vabastati korteriühistu juhatus, sh hageja kui juhatuse liige, ning revisjonikomisjon oma kohustustest ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon, tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
72. märtsi
73. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97 (RT III 1997, 10, 108) ja
74. aprilli
75. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 (RT III 2000, 12, 135)).
76. Hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Kolleegium leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi kostja
77. märtsi
78. a üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse vastu, sest need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga.
79. Ringkonnakohus peab asja sisulisel läbivaatamisel hindama, kas hagejal oli õigustatud huvi kostja
80. märtsi
81. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Sellise huvi olemasolu korral peab kohus lahendama asja sisuliselt, s.o tegema kindlaks, kas kostja
82. märtsi
83. a üldkoosoleku otsused olid seaduse rikkumise tõttu tühised või mitte. H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu