KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-9-04 Otsuse kuupäev 26. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Peeter Vaher ja Hannes Kiris Kohtuasi A.H. väärteoas

§ 7417, § 7421 ja § 7431 järgi.

3. Karistada A.H.

§ 7417järgi 10 trahviühiku ehk 600 krooni suuruse rahatrahviga.

4. Lõpetada menetlus

§-de 7431 ja 7421 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.H-le koostati
2. juunil
3. a väärteoprotokoll Liiklusseaduse (

) § 7417, § 7421 ja § 7431 järgi. Protokolli kohaselt ei valinud autot juhtinud A.H. sellist sõidukiirust, mis oleks võimaldanud teel ilmneva takistuse puhul sõidukit peatada. Ta sõitis teelt välja kraavi ja sellega kaasnes varaline kahju. Ühtlasi jättis A.H. liiklusõnnetusest politseile teatamata ja tarvitas alkoholi enne asjaolude väljaselgitamist. Pärnu Politseiprefektuuri 10. juuli 2003. a otsusega karistati A.H.

§ 7417

järgi 600 krooni, § 7431 järgi 6000 krooni ja § 7421 järgi samuti 6000 krooni suuruse rahatrahviga. 2. A.H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule ja taotles

§ 7417

järgi mõistetud karistuse kergendamist,

§-de 7431 ja 7421 alusel mõistetud karistuste tühistamist ning menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et tal ei olnud Liikluseeskirja (LE) § 227 järgi kohustust politseile liiklusõnnetusest teatada, sest kahju saaja oli teada ning kahju tekkimise küsimuses puudusid lahkarvamused. Seega ei olnud põhjendatud tema karistamine varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise eest. Lähtudes sellest, et liiklusõnnetusest teatamine ei olnud vajalik, ei saa talle ette heita ka alkoholi tarvitamist enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist.

1. Pärnu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja A.H-le mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel liitkaristuseks rahatrahv 6000 krooni. Kohus leidis, et A.H. ei valinud sobivat sõidukiirust ega suutnud autot peatada, kui sellele hüppas ette metskits. Menetlusalune isik oli sunnitud järsult rooli pöörama, mistõttu sõiduk läks külglibisemisesse ja sõitis kraavi. Kohus märkis, et A.H. oleks pidanud politseile liiklusõnnetusest teatama, sest ei ole teada, kas riik tee omanikuna sai liiklusõnnetuse tõttu kahju. Ka luges kohus tõendatuks sündmuskohalt lahkumise ning alkoholi tarbimise pärast õnnetust. Samas leidis kohus, et kõik need rikkumised moodustavad ideaalkonkurentsi. Kuna

§-de 7421 ja 7431 järgi karistamise eelduseks on, et toime on pandud

§ 7417

järgi kvalifitseeritav tegu, on tegemist ühe teoga, mis vastab eri süüteokoosseisudele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Pärnu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse kohaselt pani A.H. toime mitu erinevat väärtegu, mistõttu KarS § 63 lg 3 alusel tuli talle iga teo eest mõista eraldi karistus, mida kohtuväline menetleja ka tegi. Riigikohtu istungil kassaator toetas esitatud kassatsioonkaebust. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi. Ideaalkonkurentsiga on tegemist siis, kui üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule. Kõnealusel juhul on aga selgelt eristatavad kolm erinevat tegu: sõitmine valesti valitud sõidukiirusega, mistõttu juht ei jõudnud peatada sõidukit ilmnenud takistuse ees, liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Vaatamata eeltoodule ei saa Riigikohus rahuldada kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ja jõustada kohtuvälise menetleja otsust. Seda põhjusel, et tulenevalt VTMS § 174 p-st 6 on kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine võimalik vaid juhul, kui sellega ei raskendata süüdlase olukorda. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 6000 krooni suurune rahatrahv on menetlusalusele isikule soodsam kui kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvid kogusummas 12600 krooni. Seega raskendaks kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine kõnealusel juhul süüdlase olukorda.
3. Lahendades küsimust, kas väärteoasi tuleb saata materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud kohtule uueks arutamiseks või saab Riigikohus teha asjas uue otsuse, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 6.1 Puudub vaidlus selle üle, et A.H. põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju Põlva Maavalitsusele kui auto omanikule.

§ 7417

kohaselt karistatakse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. A.H. karistati 10 trahviühiku ehk 600 krooni suuruse rahatrahviga ning seda ei ole kassatsiooni korras vaidlustatud. 6.2 Liiklusseaduse § 7431 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE §-st 227 tuleneb, et liiklusõnnetusest politseile teatamine on kohustuslik juhul, kui liiklusõnnetuses sai viga inimene, kui tekitati varaline kahju ning juhid või juht ja kahju saaja ei ole üksmeelel vastutuse küsimuses, või kui kahju saaja ei ole teada. Kõnealuses liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, varaline kahju tekitati aga auto omanikule - Põlva Maavalitsusele. Maavanema kohusetäitjana oli A.H. kahju saaja esindaja. Avalduses, mis registreeriti

1. juunil
2. a Põlva Maavalitsuse dokumendiregistris (tl 4), võttis A.H. liiklusõnnetuse põhjustamise omaks. Seega puudusid kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel erimeelsused vastutuse küsimuses. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et liiklusõnnetusega on kahju põhjustatud ka keskkonnale. See väide ei ole millegagi tõendatud. Kohtuväline menetleja esitas küll kohtule tõendi, mille kohaselt T19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste eraldusriba laiuses 7 m tee teljest kuulub riigile, kuid sellest tõendist ei järeldu kellegi kahju tekkimist. Kuna liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel polnud erimeelsusi vastutuse küsimuses ning puudusid andmed selle kohta, et keegi peale Põlva Maavalitsuse oleks liiklusõnnetuses veel kahju saanud, ei olnud A.H-l kohustust liiklusõnnetusest politseile teatada. Seetõttu tuleb menetlus

§ 7431järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

6.3 Liiklusseaduse § 7421 sätestab vastutuse alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kõnealusel juhul olid selged liiklusõnnetuses kahju saaja kui ka kahju eest vastutav isik (vt käesoleva otsuse punkt 6.2) ja puudusid muud väljaselgitamist vajavad asjaolud. Seega ei tarvitanud A.H. alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist ja menetlus

§ 7421

järgi tuleb samuti lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 4 ja 8 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 6 oktoobri
2. a kohtuotsuse, teeb uue otsuse

§ 7417

järgi ning lõpetab menetluse

§-de 7431 ja 7421 järgi. Eerik Kergandberg, Peeter Vaher, Hannes Kiris