← Eesti

3-1-1-11-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-11-04 Otsuse kuupäev 27. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi K. S. süüdis

§ 141lg 2 p-de 3, 4, 41 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 3.

novembri

  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-402/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Tatjana Tamme kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar
  3. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss ja K. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Resolutsioon
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a otsus nr 2-1-402/2003 K. S.-i süüdistusest KrK §

§ 141

lg 2 p 1 välja jätmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

  1. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus muutmata.
  4. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
  5. Välja mõista K. S.-lt 796,50 kr (seitsesada üheksakümmend kuus krooni) ja 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Valga Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega tunnistati K. S. süüdi KrK §

§ 141lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati K. S.-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva ning ärakandmata karistuseks loeti kaks aastat üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa jäeti kolme-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. 2. K. Sohlman tunnistati KrK §

§ 141lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 18.-19.

august

  1. a, eelneval kokkuleppel R. M.-i, S. P.-e ja R. M.-ga, aitas kaasa viimaste poolt röövimise toimepanemisele Valga maakonnas asuvas OÜ E. T. P. liimpuittsehhi tootmisbaasis. K. S. hankis röövitud esemete transpordiks veoauto, toimetas renditud sõiduautoga S. P.-e, R. M.-i ja R. M.-i koos röövimiseks varutud vahenditega ettevõtte territooriumi lähedusse ning jäi neid autos ootama. Pärast vara hõivamist toimetas K. S. ära L. L. valvama jäänud S. P.-e ning otsis röövitud varale ajutise varjupaiga. Kuriteoga tekitati varalist kahju OÜ-le E. T. 30463 krooni ja AS-ile Hansa Liising Eesti 388220 krooni. L. L.-le põhjustati kuriteoga kergeid kehavigastusi ja moraalset kahju.
  2. Valga Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse peale esitas K. S.-i kaitsja apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ning K. S.-i süüdistuse mahu vähendamist ja K. S.-le kergema karistuse mõistmist.
  5. Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsusega tühistati Valga Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsus K. S.-i süüditunnistamises KrK §

§ 141lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi. K. S. tunnistati süüdi Kr

K §

§ 141

lg 2 p-de 3, 4 ja 41 järgi ning talle Valga Maakohtu poolt mõistetud karistus jäeti muutmata.

  1. Ringkonnakohus leidis, et grupi koosseisu saavad kuuluda üksnes isikud, kes röövimisest vahetult osa võtsid. Kuna K. S. aitas kaasa röövimise toimepanemisele, siis puudub vajadus tema tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK § 141 lg 2 p-le
  2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  3. Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Tatjana Tamm. Prokurör taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. S.-i süüdistusest jäeti välja KrK §

§ 141lg 2 p 1 ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Protesti põhjendab prokurör sellega, et nii karistusseadustiku kui karistusõiguse teooria kohaselt iseloomustab grupp tegu, mitte aga teo toimepanijat. Lähtudes sellest, et K. S. aitas kaasa isikute grupi poolt röövimise toimepanemisele ja tuginedes Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1106-01 leiab kassaator, et K. S.-i tegevus tuleb kvalifitseerida kriminaalkoodeksi eriosa samade sätete järgi, mis näevad ette vastutuse kaastäideviijate poolt toimepandud kuriteo eest. Lähtudes juba viidatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadest palus prokurör kaaluda AKKS § 63 p 3 kohaldamise võimalust.
  3. Riigikohtu istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja taotles protesti rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest tuleb rahuldada, sest Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.
  5. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuna K. S. aitas kaasa röövimise toimepanemisele, siis puudub vajadus tema tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK § 141 lg 2 p-le
  6. Ringkonnakohtu selline seisukoht on ekslik. Karistusseadustiku § 22 lg 4 kohaselt mõistetakse kaasaaitajale karistus seaduse sama sätte järgi, mille eest vastutab täideviija, kui KarS §-s 24 ei sätestata teisiti. KarS § 24 käsitleb erilist isikutunnust, mis kirjeldab teo toimepanija isikuomadusi, eesmärke ja motiive. Teo toimepanemine isikute grupis ei ole aga mitte tegijat vaid tegu iseloomustav tunnus. Seega juhul, kui isik aitab kaasa teadvalt isikute grupi poolt röövimise, või mõne muu kuriteo toimepanemisele, inkrimineeritakse grupi tunnus vastavalt KarS § 22 lg-le 4 ka osavõtjale, kuigi osavõtja ise täideviijate grupi koosseisu ei kuulu. Kriminaalkoodeksis ei sisaldunud KarS § 22 lg-le 4 analoogilist sätet. Küll aga oli samasugune seisukoht väljakujunenud kohtupraktikas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-106-01 selgitati, et üldreeglina kvalifitseeritakse kõigi osavõtjate kuritegelik käitumine Kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest. Kui kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja tegevust kui isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamist (RT III 2001, 28, 307). Seega kohaldas Tartu Ringkonnakohus ebaõigesti kriminaalseadust, kui ta jättis muutmata Valga Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsuses tuvastatud faktilised asjaolud, sealhulgas selle, et K. S.-i aitas teadvalt kaasa isikute grupi poolt röövimise toimepanemisele, kuid muutis sellest hoolimata K. S.-i kuriteo kvalifikatsiooni.
  11. Riigikohtu kriminaalkolleegium võib AKKS § 63 p 3 kohaselt asja kassatsiooni korras läbivaatamisel tühistada asjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha asjas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile antud hinnangut muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, kuid kuriteo kvalifikatsiooni võimalik muutmine raskendab süüdimõistetu olukorda. Seetõttu tuleb kriminaalasi AKKS § 63 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  12. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  13. novembri
  14. a otsuse K. S.-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni osas ja saadab kriminaalasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.