Obsah (5)

§ 151§ 40§ 15§ 41§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-10-04 3. märts 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri

§ 151lg 2 alusel.

Maksukorralduse seadus ei sätestanud tollal, et ka Maksuameti kohaliku asutuse ettekirjutuse peale esitatud kaebuse alusel tehtud otsus loetakse juriidilisele isikule kätteantuks, kui selle saatmisest juriidilise isiku registrisse kantud aadressil oli möödunud 5 kalendripäeva.

§ 40

lg 2 sätestas ainult seda, et otsus tehakse kaebajale teatavaks allkirja vastu või posti teel.

§ 15

lg 2 ning § 151 lg 2 ja 4 nägid ette, et ainult ettekirjutuse sai lugeda juriidilisele isikule üleantuks alates päevast, kui möödus 5 kalendripäeva ettekirjutuse saatmisest juriidilise isiku registrisse kantud aadressil. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Maksu- ja Tolliameti erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuse põhjendused on järgmised:

1. a)ringkonnakohus on maksuhalduri niigi hoolikamat käitumist haldusaktide teatavakstegemisel tõlgendanud viimase kahjuks, jättes seejuures arvestamata kaebuse esitaja enda teod, s.h haldusorganile teatatud ja registrijärgsel aadressil piisaval määral posti kättesaamise korraldamata jätmist. Samuti jättis ringkonnakohus täielikult tähelepanuta kassaatori poolt astutud sammud kaebuse esitajale haldusakti kättetoimetamiseks ning kassaatori väited selle kohta, et kaebuse esitaja oli tegelikult teadlik või vähemalt pidi olema teadlik kaevatud otsuse olemasolust, millega kaasnes kaebetähtaja kulgemise algus;
2. b)Maksuamet käitus vastavalt varem kehtinud

§ 40

lg-le 2 ning saatis vaide lahendamise kohta tehtud otsuse kaebuse esitajale tähtkirjaga kaebuses märgitud aadressil, mis oli ka kaebuse esitaja registrijärgne aadress. Postiasutuse töötaja üritas tähtkirja kätte toimetada 6., 13.,

1. ja
2. juunil
3. Nendel kuupäevadel jäeti kaebuse esitaja aadressile teade tähtkirja saabumise kohta. Postiasutus tagastas tähtkirja hoiutähtaja möödumise tõttu Maksuametile. Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määruse (haldusasi nr 3-3-1-37-03) kohaselt tuleb haldusakt lugeda teatavaks tehtuks kuupäeval, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. Käesolevas asjas on selleks kuupäevaks
6. juuni 2002; c) kuna otsus tehti kaebuse esitaja initsiatiivil, siis pidi ta teadma, et tema poolt antud aadressile võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Kaebuse esitaja huvi vaidlustatud otsuse õigeaegse tegemise suhtes pidi olema seda suurem, kuna tollal kehtinud

§ 41

lg 3 andis isikule õiguse taotleda kohtult haldusakti tühistamist, kui maksuhaldur ei tee otsust isiku vastulause või kaebuse kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna kaebuse esitaja ei ole tõendanud enda pöördumist maksuhalduri poole otsusest teada saamiseks, tekib kahtlus, et tegelikult kaebuse esitaja juba oli haldusakti olemasolust teadlik;

1. d)ületatud kaebetähtaja ennistamist ning uue kaebetähtaja tekkimist ei võimalda asjaolu, et kaevatud otsuse resolutiivosa avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti ei anna seadus haldusorganile õigust pikendada haldusaktide kohtuliku vaidlustamise tähtaega. 6. AS Pajusi Lihatööstuse kirjalikes vastustes palutakse erikaebus jätta rahuldamata. Vastuste põhjendused on järgmised:
2. a)kui Maksuamet avaldab otsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes ja sellest nähtub üheselt, et otsuse resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval, siis ei saa seda teadaannet kuidagi tõlgendada nii, et tegelikult on haldusakt kätte toimetatud hoopis varem. Kaebuse esitajal oli õigus eeldada, et tähtaeg hakkas kulgema avaldamisele järgneval päeval. Vastupidisel juhul kaotaks teate avaldamine igasuguse mõtte;
3. b)HKMS § 9 lg-st 1 ja

§-st 138 tuleneb sõnaselgelt, et dokumendi kättetoimetamisel on kindlad õiguslikud tagajärjed. Muuhulgas algab kättetoimetamisest kaebetähtaja kulgemine. Arvestades

§ 55

pealkirja ei ole õige maksuhalduri väide, et selles sättes reguleeritud korras toimub maksumaksja täiendav teavitamine, mitte otsuse kättetoimetamine. Avaldatud teadaande esimeses lauses maksuhaldur ise kinnitas, et otsuse resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks avaldamisele järgnevast päevast. Erikaebuse väide, et maksuhaldur toimis lihtsalt hoolikamalt kui seda õigusaktid nõudsid, ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Eristada tuleb õiguslikke tagajärgi omavat haldusakti kättetoimetamist ja muul viisil maksumaksja teavitamist; c) avaldades teate Ametlikes Teadaannetes, pidi maksuhaldur lähtuma asjaolust, et

§ 55

kohaselt võib dokumendi seal avaldada siis, kui muul viisil ei ole võimalik dokumenti kätte toimetada. Järelikult oli maksuhaldur seisukohal, et otsust ei ole enne teate avaldamist kaebuse esitajale kätte toimetatud. See nähtub ka asjaolust, et Jõgeva Maksuamet ei esitanud algselt nõuet lõpetada menetlus seoses kaebetähtaja möödumisega; d) kuni 1. juulini 2002 kehtinud

§ 151

sätestas selgelt vaid maksuhalduri ettekirjutuse üleandmisega seonduva ega reguleerinud, millal loetakse üleantuks maksuhalduri otsus kaebuse kohta.

§ 40

lg 2 kohaselt tehakse otsus kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Toodud alternatiiv ei tähenda maksuhaldurile vaid õigust valida ühte kahest võimalusest, vaid kohustust juhul, kui ühel viisil ei õnnestu maksumaksjaga kontakti saada, kasutada selleks teist moodust. Praktikas peaks see tähendada maksumaksjaga telefonitsi ühenduse võtmist ettepanekuga ilmuda maksuhalduri juurde haldusakti kättesaamiseks. Kaebuse esitaja juhatuse liige oli vaatamata puhkusele kogu aeg mobiiltelefonil kättesaadav; e) kaebuse esitaja suhtles mitmel korral erinevates küsimustes Jõgeva Maksuametiga. Maksuameti otsuse üks eksemplar oli saadetud ka Jõgeva Maksuametile. Vaidlustatud otsust aga kaebuse esitajale vaatamata ilmumisele maksuhalduri ruumidesse üle ei antud. Kuna maksuhaldur jättis

§ 40

lgst 2 tuleneva kohustuse täitmata, ei saa lugeda maksuotsust kätte toimetatuks enne Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kuna kaebuse esitaja läbis maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamiseks seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse, siis reguleerib kaebetähtaega käesolevas asjas HKMS § 9 lg
2. Selle kohaselt tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses taotluse rahuldama jätmise kohta. Selliseks otsuseks on käesolevas asjas Maksuameti
3. mai
4. a otsus nr
5. Kaebuse esitaja väide, et Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
6. septembril 2002 toimus selle otsuse kättetoimetamine, ei välista, et sama otsus võidi kaebuse esitajale teatavaks teha, s.h kätte toimetada juba varem. Seda ei välistaks isegi see, et Maksuamet võis
7. septembril 2002 olla seisukohal, et otsust ei ole varem teatavaks tehtud. Kaebetähtaja kulgema hakkamise aeg tuleb kohtul tuvastada tegelikest asjaoludest, mitte maksuhalduri arvamusest lähtudes.
8. Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt.
9. Seega tuleb erikaebuse lahendamiseks esmalt selgitada, kas otsus tehti kaebuse esitajale teatavaks enne
10. septembrit 2002 (I). Kui selgub, et otsus tehti kaebuse esitajale teatavaks juba varem, tuleb kontrollida, kas haldusorgan võis eksitada kaebuse esitajat selliselt, et tal jäi just selle tulemusena kaebus õigeaegselt esitamata (II). I
11. HKMS § 9 lg-d 1 ja 3 seovad kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega. Haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud Haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest sättest tuleb sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt isiku õigusi piirav haldusakt teha talle teatavaks kättetoimetamise teel. Samuti tuleb HMS § 86 lg 1 teise lause kohaselt toimetada vaide esitajale kätte vaideotsus. Kättetoimetamine on Haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. Kättetoimetamine toimub vastavalt HMS § 25 lg-le 1 kas postiga, haldusorgani poolt üleandmisega või elektrooniliselt saatmisega. HMS § 31 lg-s 1 sätestatud juhtudel võidakse haldusakt lugeda kättetoimetatuks ka ajalehes avaldamisega.
12. Maksuametile esitatud kaebuste ja vaiete kohta tehtud otsuste teatavakstegemist reguleeris kuni
13. juulini 2002 eriseadusena

§ 40

lg 2, mis sätestas: "Otsus tehakse kaebuse või vastulause esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega." Käesolevas vaidluses tuli haldusakti teatavakstegemisel juhinduda

§ 40lg-st 2 kui erinormist Haldusmenetluse seaduse suhtes.

Riigikohtu halduskolleegium peab aga võimalikuks Maksukorralduse seadusega reguleerimata küsimustes, mis puudutavad haldusakti teatavaks tegemist, juhinduda Haldusmenetluse seadusest. See on kooskõlas kolleegiumi 4. aprilli 2003. a määruse (haldusasi nr 3-3-1-32-03) p-des 12 - 14 võetud seisukohtadega. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et

varasema redaktsiooni § 151 lg 2 ei reguleerinud maksumenetluses vaideotsuste, seega ka mitte

1. mai
2. a otsuse teatavakstegemist. Nimetatud säte reguleeris vaid maksuhalduri ettekirjutuste teatavakstegemist. 12.

§ 40

lg 2 sõnastus on mõneti ebaõnnestunud, sest sõnaga "ning" eristatakse näiliselt haldusakti teatavakstegemist ühelt poolt ning selle allkirja vastu kätteandmist ja posti teel väljastusteatega saatmist teiselt poolt. Siiski ei ole mõistlikku alust kahelda selles, et seadusandja on nimetatud sättes allkirja vastu kätteandmist ja väljastusteatega posti teel saatmist käsitlenud just nimelt otsuse teatavakstegemise kahe alternatiivse viisina. Ka HMS §-de 25, 26 ja 28 kohaselt on haldusakti isiklik üleandmine ja selle posti teel saatmine kaheks peamiseks kättetoimetamise viisiks, mille vahel haldusorgan võib valida. Üldjuhul võib haldusorgan eeldada, et juriidiline isik korraldab oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise ning seetõttu jõuab tähitud kiri kindlasti temani. Posti teel kättetoimetamise võimaluse välistamiseks peavad olema erilised põhjused, kui menetlusosaline pole eelnevalt haldusorganit teavitanud oma soovist saada haldusakt kätte kindlal viisil (HMS § 25 lg 1).

1. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas Maksuameti otsus tehti enne
2. septembrit 2002 kaebuse esitajale teatavaks posti teel. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist. Seepärast tuleb kontrollida, kas Maksuamet tegi kaebuse esitaja teavitamiseks kõik omalt poolt vajaliku.
3. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Riigikohtu halduskolleegium leidis
4. mai
5. a määruses (haldusasi nr 3-3-1-37-03), et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (viidatud määruse p 11). Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.
6. Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud, et Maksuameti otsuse saabumise kohta jäeti kaebuse esitaja juriidilisele aadressile väljastusteade. Halduskohtu otsuses on viidatud postiasutuse teatisele (tl 146), mille kohaselt teatis on kaebuse esitajale esmakordselt jäetud
7. juunil
8. Samale kuupäevale viitab oma erikaebuses ka Maksu- ja Tolliamet. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas protsessis teate jätmisele sellel kuupäeval vastu vaielnud. Seega toimetati Maksuameti otsus kaebuse esitajale kätte
9. juunil
10. Järgmisest päevast hakkas kulgema kaebetähtaeg. Kaebetähtaja viimane päev oli seega
11. juuli
12. Kuna see kuupäev langes laupäevale, tulnuks kaebus TsMS § 41 lg 3 kohaselt esitada hiljemalt esmaspäeval,
13. juulil
14. II
15. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema hiljemalt alates
16. juulist 2002 kuni kaebuse esitamiseni
17. oktoobril 2002 mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldamine
18. septembril 2002 Ametlikes Teadaannetes võis küll luua kaebuse esitajale petliku mulje, et kaebetähtaeg on alles nüüd kulgema hakanud, kuid kõnealune avaldamine ei saanud takistada kaebuse esitamist kaebetähtaja vältel, s.o ajavahemikul
19. juunist kuni
20. juulini. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist jõudnud adressaadini. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.
21. Kaebuse esitaja on kohtumenetluses (erikaebus ringkonnakohtule, tl 159) väitnud, et AS-s Pajusi Lihatööstus oli
22. maist kuni
23. juunini 2002 puhkuste periood ja seetõttu ei pruukinud sellel ajavahemikul olla kaebuse esitaja aadressil kedagi tähitud kirja postiasutuse töötajalt vastu võtmas. Kaebuse esitaja ei ole aga kohtumenetluses selgitanud, mis juhtus tema aadressile
24. ja
25. juunil jäetud väljastusteadetega ja miks ei olnud võimalik tähitud kirjale järele minna pärast puhkusteperioodi lõppu. Erikaebuses ringkonnakohtule väitis kaebuse esitaja, et toiduaineid tootva ettevõtte territoorium peab olema suletud. Samuti ei või postiasutus tähitud kirja anda üle anda suvalisele töötajale. Need väited on iseenesest õiged, kuid sellele vaatamata peab ka toiduaineid käitlev ettevõtja hoolitsema registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise eest. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil kas juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma.
26. Seega jäi teave Maksuameti otsuse saabumise kohta kaebuse esitajal saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. Kui kaebuse esitaja oleks oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise nõutava hoolsusega, ei oleks teda kuidagi saanud eksitada ka Jõgeva Maksuameti väidetavad selgitused, et Maksuameti otsusega läheb veel aega. Riigikohus peab kaebuse esitaja sellekohaseid väiteid ka paljasõnaliseks, sest kogu kohtumenetluse vältel pole täpsustatud, milline ametnik, millistel asjaoludel ja mida täpselt kaebuse esitajale seoses Maksuameti otsusega teatas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann