MÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-5-04 Otsuse kuupäev 3. märts 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Alvar Kasera kaebus Kose Va

) § 64 lg 1 ja § 66 lg-te 1 ja 2 järgi saab valla valimiskomisjoni otsuse peale kaevata maakonna valimiskomisjonile, maakonna valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras Riigikohtule.

1. A. Kasera vaidlustas Kose Valla Valimiskomisjoni otsused pärast halduskohtu määrust Harju Maakonna Valimiskomisjonis. Samuti esitas ta halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrusega haldusasjas nr 23/933/03 jäeti A. Kasera erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
4. Harju Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses paluti tühistada Kose Valla Valimiskomisjoni nimetatud otsused. Kaebuses väideti järgmist: 1) A. Kasera sai halduskohtu määruse
5. detsembril
6. a ja sellest päevast tuleb arvutada kaebetähtaega; 2) A. Kasera volikogust väljaarvamiseks ei olnud alust, sest vastavalt
7. juuni
8. a elukohateatele on A. Kasera elukoht Kose vallas. A. Kasera jätkas volikogu liikmena oma kohustuste täitmist. Valla valimiskomisjon ei pöördunud kordagi A. Kasera poole tema elukoha või selle muutuse osas selgituse saamiseks, mille käigus oleks selgunud A. Kasera tegelik elukoht.
9. Harju Maakonna Valimiskomisjoni
10. detsembri
11. a otsusega nr 10 jäeti A. Kasera kaebus läbi vaatamata ja tagastati A. Kaserale. Maakonna valimiskomisjon leidis, et mööda on lastud

§ 64

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg ja kaebuse lahendamiseks ebapädeva organi poole pöördumine ei anna alust ennistada kaebetähtaeg Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 alusel. Maakonna valimiskomisjon kasutas

§-s 18 sätestatud järelevalvepädevust ning tegi Kose Valla Valimiskomisjonile ettekirjutuse viia

1. juuni
2. a otsuse nr 18 motiveeriv osa ja punkt 1 kooskõlla KOKS § 18 lg 1 p-ga 3 ning § 20 lg-ga
3. Valla valimiskomisjoni
4. juuni
5. a otsuse nr 19 üle järelevalve teostamise tulemusena konstateeriti selle kooskõla Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.
6. Seepeale esitas A. Kasera kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Harju Maakonna Valimiskomisjoni
7. detsembri
8. a otsuse nr 10 ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. A. Kasera väitis, et kaebetähtaeg pole möödunud, sest käesoleval juhul tuleb tähtaega arvutada
9. novembrist 2003, mil Tallinna Halduskohus lõpetas A. Kasera kaebuse menetluse. Veel väideti kaebuses, et A. Kasera püsiv elukoht oli Kose vallas. A. Kasera elukoht ei olnud Kose vallas vaid
10. maist
11. juunini
13. Vabariigi Valimiskomisjoni
14. detsembri
15. a otsusega nr 92 jäeti A. Kasera kaebus Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tühistamise osas rahuldamata ja muus osas läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis järgmist: 1)

§ 64

lg 2 järgi tuleb kaebus valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava otsuse tegemisest. A. Kasera esitas kaebuse maakonna valimiskomisjonile rohkem kui viis kuud pärast vaidlustatud otsuste tegemist; 2) seadus ei näe ette kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Küll aga sätestab

§ 63lg 3, et organ, kellele on kaebus esitatud, võib jätta kaebuse läbi vaatamata.

Seega on selle organi pädevuses hinnata, kas kaebuse mittetähtaegse esitamise põhjused on sellised, mille tõttu võiks olla põhjendatud kaebuse läbivaatamine. Maakonna valimiskomisjon leidis, et pöördumine kaebuse lahendamiseks ebapädeva organi poole pole tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ega anna alust tähtaja ennistamiseks; 3)

§ 64

lg 1 sätestab, et kaebus valla või linna valimiskomisjoni toimingu peale esitatakse maakonna valimiskomisjonile. Seetõttu ei saa väita, et kaebuse alluvus on antud juhul vaieldav. Seadus annab kaebajale selged juhised kaebuse esitamise korra kohta.

1. A. Kasera esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uut otsust.
2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium palus A. Kasera kaebuse läbivaatamise käigus arvamust Riigikogult, õiguskantslerilt ja justiitsministrilt. Samuti nõudis kolleegium välja Tallinna halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-1469/2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu toimiku haldusasjas nr 2-3/933/
3. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
4. Kaebuses väidetakse järgmist: 1) valimiskomisjon pole pädev lahendama valimistevahelisel ajal tekkinud vaidlusi. Lähtudes Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest on maakonna valimiskomisjoni pädevuses üksnes kohaliku omavalitsuse valimisega seotud vaidlused. Ainult selliste vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Käesolev vaidlus ei tulene valimistest. Ükskõik milliste vaidluste kohtu pädevusest eemaldamine on erandlik ja vajab seaduses selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse § 3 lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist Põhiseaduse § 15 rikkumisega. A. Kasera ei ole

§ 64lg-s 1 nimetatud isik, kellel on õigus kaevata maakonna valimiskomisjonile.

A. Kasera esitas maakonna valimiskomisjonile kaebuse üksnes seetõttu, et Tallinna Halduskohus väitis endal pädevuse puuduvat. Asjaolu, et ainult valimistest ja valimiste ajal esitatud kaebused on valimiskomisjoni pädevuses, kinnitavad ka kaebuste esitamise ülilühikesed tähtajad, võrreldes kohtumenetluse tähtaegadega; 2) väär on Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg ei alga Tallinna Halduskohtu

1. novembri
2. a määrusest ja kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Küsimus, kas vaidlus allub halduskohtule või mitte, on äärmiselt vaieldav. Halduskohus võttis asja menetlusse, tunnistades vaidluse allumist halduskohtule, ja lõpetas menetluse alles pärast teist istungit. Kaebuse läbivaatamata jätmine on alusetu; 3) A. Kasera püsiv elukoht on Kose vallas. Tema elukoht ei olnud Kose vallas vaid
3. maist
4. juunini. Vastavalt
5. juuni
6. a elukohateatele on A. Kasera elukoht Kose vallas. Seega ei olnud alust tema väljaarvamiseks volikogust. A. Kasera jätkas volikogu liikme kohustuste täitmist. Valla valimiskomisjon ei pöördunud kordagi A. Kasera poole tema alukoha kohta selgituse saamiseks, mille käigus oleks selgunud tegelik elukoht. Vastavalt HMS §-le 40 näeb hea haldus ette organi kohustuse küsida alati asjaolude kohta ka isikult endalt, keda võimalik tulevane otsus puudutab. A. Kasera esitas
7. jaanuaril
8. a Riigikohtule taotluse tunnistada

§ 64valimistevahelisel ajal põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata.

Taotluses väidetakse, et ükskõik milliste vaidluste kohtu pädevusest eemaldamine on erandlik ja vajab seaduse selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse § 3 lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist Põhiseaduse § 15 rikkumisega, mis on vastuolus üldise kohtutee garantiiga. Valimisaja vaidluste halduskohtu pädevusest äravõtmine on tingitud vajadusest vaidlusi valimiste ajal kiiresti lahendada. Valimistega mitteseotud ja väljaspool valimisaega tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt peab iga subjektiivset õigust olema võimalik realiseerida kohtus.

§-s 64 käsitletud riive puhul ei saa valimistevahelisel ajal olla juttu ka mõne muu põhiõiguse või põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamisest. Põhiseaduse § 15 lg-s 1 märgitud õiguse otseseks piiranguks valimistevahelisel ajal on ka

§ 64

lg-s 3 sätestatud kaebuse esitamise kolmepäevane tähtaeg, võrreldes halduskohtusse pöördumise 30-päevase tähtajaga. 11. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebuse kohta esitatud selgituses seisukohal, et

§ 62

ja § 64 lg 1 järgi on vaidlustatav iga valimiskomisjoni otsus, mis rikub huvitatud isiku õigusi. "Kandidaat" on üldmõiste, mida seaduses kasutatakse nii üksikkandidaatide kui erakonna või valimisliidu kandidaatide kohta, vajadusel täpsustades, kellest on juttu. "Üksikisiku" all tuleb mõista kõiki teisi, kelle õigusi valimiskomisjoni otsus rikub, seega ka volikogu liiget, kelle suhtes valimiskomisjon on otsuse teinud. 12. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu legitiimsust käsitlevad küsimused võivad olemuslikult kuuluda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevusse. Kohtuotsuse edasikaebamise võimaluse puudumist kompenseerib mitmetasandiline vaidemenetlus. Valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamine üldkorras halduskohtus pole seatud eesmärki (tagada volikogu liikmete volitustega seotud vaidluste kiire lahendamine) silmas pidades võimalik. Seaduse põhiseadusevastasust ei tingi asjaolu, et Halduskohtumenetluse seadustikus pole viidet valimiskomisjonide otsuste vaidlustamise erikorrale valimisseadustes. HKMS § 4 ei sätesta kõiki halduskohtu pädevusse kuuluvate (lg 1) või mittekuuluvate (lg 2) vaidluste liike.

§ 64lg 1 on kooskõlas Põhiseadusega.

13. Õiguskantsler leiab, et

§ 64

ei ole valimistevahelisel ega ka valimiste ajal vastuolus Põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Samuti puudub vastuolu Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tuleneva õigusega tõhusale kohtulikule menetlusele, sest kohustuslik kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus Riigikohtus on vajalik protsessiökonoomia tagamiseks ning riigivõimu efektiivseks toimimiseks. Seetõttu on

§-s 64 sätestatud menetlustähtajad põhjendatud. 14. Justiitsminister on seisukohal, et

§ 64lg 1 pole põhiseadusevastane.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (RT I 2000, 57, 355 ... RT I 2002, 68, 407) "§
2. Jaoskonnakomisjoni toimingu ja valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord

) sätestatuga. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 20 lg 1 järgi täidab valla või linna valimiskomisjon ka teistest seadustest tulenevaid ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 paneb valla või linna valimiskomisjonile valimistevahelisel perioodil volikogu asendusliikmete määramise ülesande, kui volikoguliikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud, ja sätestab vastava protseduuri. Kuna viimati nimetatud seadus ei sätesta valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise korda, siis on komisjoni otsused, mis tehakse valimistevahelisel perioodil, vaidlustatavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras ning nende lahendamine ei kuulu alates 1. juulist 2002 enam halduskohtu pädevusse. See regulatsioon on piisavalt selge. Seadust on selgeks ja üheselt mõistetavaks pidanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ka 21. novembri 2002. a otsuses asjas nr 3-4-118-02 (RT III 2002, 34, 366). II 19. A. Kasera esindaja esitas 8. jaanuaril 2004. a, seega pärast Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse esitamist, taotluse tunnistada

§ 64valimistevahelisel ajal põhiseadusevastaseks ja jätta see säte kohaldamata.

1. detsembril
2. a allkirjastatud ja Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule esitatud kaebuses ei ole aga väidetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhiseadusevastasust. A. Kasera esindaja väitis, et valimiskomisjon pole pädev lahendama valimistevahelisel ajal tekkinud vaidlusi. Lähtudes Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest, on maakonna valimiskomisjoni pädevuses üksnes kohaliku omavalitsuse valimisega seotud vaidlused. Käesolev vaidlus ei tulene valimistest. Ükskõik milliste vaidluste kohtu pädevusest eemaldamine on erandlik ja vajab seaduses selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse § 3 lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist Põhiseaduse § 15 rikkumisega.
3. Kaebusest ja taotlusest nähtuvalt on A. Kasera esindaja seisukohal, et valimistevahelisel ajal valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse ja selline olukord ei ole Põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

§-d 64 ja 65 kehtestavad valimiskomisjonide otsuste vaidlustamiseks kohustusliku kohtueelse korra. Nende sätete kohaselt saab valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu vaidlustada maakonna valimiskomisjonis ja maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu Vabariigi Valimiskomisjonis. PSJKS § 38 lg 1 ja

§ 66

lg 1 järgi on valimiskomisjonide otsused ja toimingud pärast kohustusliku kohtueelse korra läbimist allutatud kohtulikule kontrollile. Vaidluse lahendab ainsa kohtuinstantsina Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras.

1. Regulatsiooni materiaalse põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta seda, et kohaliku elu küsimustes avaliku võimu teostamine on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas.
2. Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kolleegium on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba
3. novembri
4. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052).
5. Valla valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale esitatud kaebuste kohtueelne lahendamine on sätestatud

§-dega 64 ja 65. Kaebuse valla valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendab maakonna valimiskomisjon, kelle otsus on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis. Nii kaebuse esitamiseks maakonna valimiskomisjonile kui ka edasikaebamiseks Vabariigi Valimiskomisjonile on sätestatud kolmepäevane tähtaeg. Komisjonid peavad otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul ja edastama selle kaebajale viivitamata. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on

§ 66järgi vaidlustatav Riigikohtus.

Kolleegiumi arvates ei riku Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kohtueelne menetluskord kohtusse pöördumise põhiseaduslikku garantiid, sest kohustuslik kohtueelne menetlus ei kesta ülemäära kaua ja kohtusse pöördumise õigus on tagatud.

1. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kolleegium märgib, et kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus.
2. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et valla või linna valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise kord, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega, on kooskõlas Põhiseadusega. Selline menetluskord tagab kaebaja õiguste kiire ja tõhusa kaitse, samuti avaliku võimu efektiivse toimimise. III
3. Järgnevalt peatub kolleegium kaebetähtajal. Kaebaja on seisukohal, et kaebetähtaeg pole möödunud, sest see tähtaeg hakkas kulgema halduskohtu
4. novembri
5. a määrusest, millega kohus lõpetas A. Kasera kaebuse menetlemise põhjendusega, et kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Kolleegium kaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lg 2 järgi algab kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega.
6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri kaebetähtaja ennistamist. Riigikohus on aga möönnud valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalikkust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. septembri
8. a määrus asjas nr 3-4-1-10-03 punkt 3 ja
9. septembri
10. a otsus asjas nr 3-4-1-12-03 punkt 11 - RT III 2003, 28, 287). Seetõttu kaalub kolleegium kaebetähtaja ennistamist, ehkki A. Kasera pole tähtaja ennistamist sõnaselgelt taotlenud.
11. Haldusmenetluse seaduse § 57 nõuab, et haldusaktis peab olema vaidlustamisviide. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist ja asendusliikme määramist reguleeriva Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seadust, arvestades Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse erisusi. Seega pidi Kose Valla Valimiskomisjoni vaidlustatud otsustes olema vaidlustamisviide. Valimiskomisjoni vaidlustatud otsustes polnud vaidlustamisviidet. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.
12. Kolleegium leiab, et vaidlustamisviite puudumist ei saa käesoleval juhul pidada kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kolleegium eeldab, et volikogu liige tunneb vajalikul määral tema tegevust reguleerivaid Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Ka oli kaebuse esitamise ajaks olemas Riigikohtu lahend, mis puudutas volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist ja asendusliikme määramist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
13. novembri
14. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III 2002, 34, 366).
15. Kolleegium möönab, et halduskohus ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt, sest menetles pikka aega tema pädevusse mittekuuluvat kaebust. Haldusasja nr 3-1469/2003 toimikust nähtuvalt sai Tallinna Halduskohus A. Kasera kaebused Kose Valla Valimiskomisjoni
16. ja
17. juuni
18. a otsuste peale
19. juulil
20. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja menetles seda umbes viis kuud, pidades kaks kohtuistungit, jättes esimesel kohtuistungil tähelepanuta Kose Valla Valimiskomisjoni nii kirjalikult kui ka suuliselt esitatud väited, et kaebuse lahendamine polegi halduskohtu pädevuses. Alles
21. novembril
22. a lõpetas halduskohus kohtumenetluse põhjendusega, et A. Kasera kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seejärel esitas A. Kasera esindaja kaebuse Kose Valla Valimiskomisjoni otsuste peale Harju Maakonna Valimiskomisjonile.
23. A. Kasera kaebuse menetluskäik halduskohtus ei saa aga olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Tallinna Halduskohtu toimikus on koopiad Kose sidejaoskonna saadetiste aruandest ja kanderaamatust, millest kolleegium järeldab, et A. Kasera sai Kose Valla Valimiskomisjoni
24. juuni
25. a otsuse nr 19 kätte
26. juulil
27. Seega oli

§ 64

lg-s 2 sätestatud kolmepäevane kaebetähtaeg igal juhul möödunud juba enne halduskohtusse pöördumist ning halduskohtu tegevus kaebuse menetlemisel ei saanud õigustada tähtaja möödalaskmist.

1. Eeltoodu põhjal on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohal, et pole mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kaebetähtaja möödalaskmist. Kolleegium jätab kaebetähtaja ennistamata.
2. A. Kasera kaebuses esitatud väiteid Kose Valla Valimiskomisjoni
3. juuni
4. a otsuse nr 18 ja
5. juuni
6. a otsuse nr 19 ebaseaduslikkuse kohta ei saa kolleegium hinnata, sest kaebetähtaega ei ennistatud. A. Kasera kaebus jääb läbi vaatamata. Uno Lõhmus, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld