← Eesti

3-2-1-27-04

MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-27-04 Tartu,

  1. märts
  2. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Heinu Grüningu hagi Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-269/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põlevkivi Kaevandamise AS erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a määrus osas, millega otsustati jätkata Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise saamiseks menetlust hüvitise nõudes alates
  10. oktoobrist
  11. a. Lõpetada menetlus Heinu Grüningu hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates
  12. oktoobrist
  13. a.
  14. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  15. Erikaebus rahuldada.
  16. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid
  17. detsembril
  18. a Põlevkivi Kaevandamise AS erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Heinu Grüning esitas
  20. augustil
  21. a hagi AS Estonia Kaevandus vastu ja palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuse tekitamise eest 172 621 krooni ning alates
  22. aasta septembrist iga kuu 3725 krooni 8 sendi suurune hüvitis. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Estonia kaevanduses
  23. augustist
  24. a kuni
  25. aprillini
  26. a puurijana.
  27. mail
  28. a diagnoositi tal kutsehaigus - vibratsioonitõbi - ja määrati III invaliidsusgrupp töövõime kaotusega 40% eluaegselt. Seega kaotas hageja osalise töövõime kostja juures töötamise tõttu.
  29. maini
  30. a oli ta keskmine töötasu 3876 krooni kuus. Ta saab invaliiduspensioni 492 krooni kuus. Seega jääb iga kuu saamata tulu 1058 krooni 40 senti (3876 x 0,4) - 492).
  31. Kostja vaidles hagile vastu ja palus asjas menetluse lõpetada. Hageja on varem sama eseme ja aluse hagiga pöördunud kohtusse Riigiettevõtte (RE) Eesti Põlevkivi vastu. Hageja loobus nõudest ja kohus lõpetas menetluse. AS Estonia Kaevandus on RE Eesti Põlevkivi õigusjärglane ning alates
  32. septembrist
  33. a on AS Estonia Kaevandus ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS.
  34. Ida-Viru Maakohtu
  35. mai
  36. a määrusega lõpetati TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus. Kohus leidis, et samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on samal alusel olemas jõustunud kohtumäärus, millega kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja
  37. augustil
  38. a kohtusse hagi RE Eesti Põlevkivi vastu, milles nõudis kostjalt igakuise hüvise väljamõistmist alates
  39. maist
  40. a. Hagi alusena märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise ja 40% ulatuses töövõime kaotuse kindlakstegemise
  41. a tähtajatult.
  42. augustil
  43. a Põlevkivi Kaevandamise AS vastu esitatud avalduses märkis hageja hagi esemena: 1) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis perioodi juuni
  44. a kuni august
  45. a eest kokku 172 621 kroon 3 senti; 2) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis alates septembrist
  46. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk hageja nõuet põhjendavate asjaoludena on hageja märkinud kutsehaigusesse (vibratsioonitõbi) haigestumise, sest ta töötas kaevanduses Estonia
  47. augustist
  48. a kuni
  49. aprillini
  50. a ning tal on
  51. a kindlaks tehtud töövõime kaotus 40%. Hageja töövõime kaotus 40% on kindlaks tehtud tähtajatult Kohtla-Järve VEK 9.-
  52. mai
  53. a läbivaatuse aktiga. Selle akti on hageja kohtule esitanud tervisekahjustusest tingitud hüvise nõudes tõendina nii
  54. a kui ka
  55. a hagis. Samuti on töövõime kaotuse tekkimise põhjusena märgitud nii
  56. a kui ka
  57. a hagis vibratsioonitõbi, mis on väidetavalt tekkinud Estonia kaevanduses töötamise ajal. Seega oli nii
  58. a ja on ka
  59. a esitatud hagi aluseks kostja poolt hagejale kutsehaigusega kahju tekitamine ning hagi esemeks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine samal ajaperioodil. Hageja on nii
  60. a kui ka
  61. a esitanud nõude ühe ja sama isiku vastu (tlk 26-27, 37-40, 46-55, 67-84). Hagis, kus nõutakse hüvitise väljamõistmist igas kuus, on õigusaktidega ette nähtud hageja kasuks tehtava positiivse otsuse korral hüvitise väljamaksmine perioodiliste maksetena kogu aja eest, mille osas on kindlaks tehtud ajutine töövõimetus. Seega vaatab kohus hagi läbi kõigi tulevikku suunatud maksete osas ilma ajalise piiranguta. Hagejale negatiivse otsuse või menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest TsMS § 219 lg 1 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral hagiga uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Sama oli sätestatud ka
  62. aastal kehtinud TsKS §-s
  64. Erikaebuses palus hageja maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt olid
  65. a ja
  66. a hagid esitatud erinevate isikute vastu, s.o RE Eesti Põlevkivi ja AS Estonia Kaevandus vastu. Iseseisev AS Estonia Kaevandus ei ole sama isik, mis oli RE Eesti Põlevkivile alluv Estonia kaevandus. Põlevkivi Kaevandamise AS vastu ei ole ta hagi esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  67. Viru Ringkonnakohus tühistas
  68. detsembri
  69. a määrusega TsMS § 333 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega lõpetati menetlus Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise saamiseks alates
  70. oktoobrist
  71. a. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata.
  72. Ringkonnakohus märkis, et äriregistri andmetel on
  73. septembrist
  74. a AS Estonia Kaevandus ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS ning tegemist on sama juriidilise isikuga. Ärinime vahetus ei tähenda erinevaid juriidilisi isikuid ja seetõttu on erikaebuse see väide asjakohatu.
  75. Ringkonnakohus leidis, et varalist vastutust töötaja tervisekahjustuse eest isiku poolt, kes oli kohustatud kannatanu eest maksma kindlustusmakseid (s.o tööandja materiaalset vastutust töötaja ees) reguleerib TsK § 464 lg
  76. Tervisekahjustuse hüvitis kujutab endast kahju hüvitamist, kusjuures kahju seisneb tervisekahjustusest tingitud saamata jäänud töötasus. Töötasu tuleb välja maksta jooksva kuu möödudes. Seega saab tervisekahjustusest tingitud kahjust rääkida iga järgneva kuu möödumisel. Seetõttu on pärast analoogses nõudes asja menetluse lõpetamise korral järgnevate kuude (ajaperioodi) möödudes tegemist uute asjaoludega, mistõttu ei ole asja menetluse lõpetamine teistkordses hagis hüvitise saamiseks, alates esimeses asjas menetluse lõpetamise määruse tegemisest õige, ega vasta TsMS § 217 p 3 sätetele.
  77. Tööandja materiaalne vastutus töötaja ees järgneb TsK § 464 lg 1 kohaselt ainul tööandja süü korral. Maakohus peab hagejale tegema ettepaneku selgitada, milles seisnes kostja süü (õiguserikkumine) talle tervisekahjustuse tekkimises. Seega peab hageja esitama selle kohta tõendeid. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  78. Erikaebuses palub Põlevkivi Kaevandamise AS tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati osaliselt maakohtu menetluse lõpetamise määrus ja otsustati jätkata menetlust H. Grüningu hagis tervisekahjustuse hüvitise nõudes alates
  79. oktoobrist
  80. a, ja saata asi samale või teisel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  81. Vaieldakse selle üle, kas hageja on esitanud hagi teist korda või on tegemist uue hagiga. Ringkonnakohus leidis, et perioodi algusega
  82. oktoobrist
  83. a osas ei saanud menetlust TsMS § 217 p 3 alusel lõpetada, sest tervisekahjustuse hüvitis on tingitud saamata jäänud töötasust. Kuna töötasu tuleb välja maksta jooksva kuu möödudes, siis saab kahjust rääkida alles pärast iga järgneva kuu möödumist. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti TsK § 464 ja kitsendas
  84. aastal esitatud hagi eset. TsK § 463, mis on üldsätteks TsK §-le 464, sätestab, et tervisekahjustuse korral tuleb hüvitada kaotatud töötasu ja muud kulutused. TsK § 464 lg-s 1 ja § 463 lg-s 1 ei peeta silmas ainult kindlaks kuupäevaks saamata jäänud töötasu, vaid töövõime vähenemise tõttu kaotatud töötasu ehk töötasu, mida isik ei ole võimeline enam tulevikus teenima või millest ta on töövõime vähenemise tõttu juba ilma jäänud. Nii
  85. aastal kui ka
  86. aastal esitatud hagi alus ja ese on samad, sest mõlemas nõuti kahju hüvitamist samadel alustel nii tagasiulatuvalt kui ka määramata ajaks tulevikku suunatult. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga saamata hüvitis ei ole midagi muud, kui otsuse tegemise aja seisuga liidetud igas kuus väljamaksmisele kuulunud hüvitise summa.
  87. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pärast eelmise tsiviilasja menetluse lõpetamist on järgnevate kuude möödudes tegemist uute asjaoludega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 217 lg 3 ja § 231 lg 4 sätteid ega ole selgitanud, milliseid uusi asjaolusid on kohus silmas pidanud. Hageja on mõlemas hagis nõudnud hüvitise igakuist väljamõistmist alates
  88. a juunist ja esitanud kahju hüvitamise alusena töötamise halbades töötingimustes Estonia kaevanduses. Hageja kutsehaiguseks on vibratsioonitõbi ja töövõimekaotuseks 40%. Kuna hageja nõue on juba kord kohtus lahendatud, ei saanud ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest tegemist on ühtse hagiesemega - tähtajatu igakuise hüvitisnõudega.
  89. Vastuses erikaebusele vaidleb hageja selle väidetele vastu ja palub hagi rahuldada. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  90. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevanduse AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates
  91. oktoobrist
  92. a menetlus lõpetada. Muus osa jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  93. Vastavalt TsMS § 217 p-le 3 lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on kohtuotsus või kui jõustunud kohtumäärusega on hagist loobumine vastu võetud või poolte kokkulepe kinnitatud. H. Grüning esitas
  94. augustil
  95. a hagi tervisekahjustuse hüvitise nõudes (toimiku lk 56-57) ja palus RE-lt Eesti Põlevkivi välja mõista igakuine hüvitis alates
  96. maist
  97. a. Hagi alusena ehk oma nõuet põhjendavate asjaoludena märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise seoses töötamisega alates
  98. a Estonia kaevanduses ja
  99. a kindlaks tehtud 40% töövõime kaotuse.
  100. augustil
  101. a AS Estonia Kaevanduse vastu esitatud hagis on hageja samuti nõudnud järgmist: välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju alates
  102. juunikuust kuni
  103. augustini 172 621 krooni 3 senti ja alates septembrist
  104. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk nõuet põhjendava asjaoluna on hageja märkinud kutsehaigusse (vibratsioonitõppe) haigestumise alates
  105. augustist
  106. a Estonia kaevanduses töötamise tõttu ning selle, et tal on
  107. a kindlaks tehtud töövõime kaotus 40% tähtajatult. 15.Maakohus analüüsis põhjalikult nii
  108. aastal kui ka
  109. aastal esitatud hagi alust ja eset ning tuvastas, et kostja on nii
  110. augustil
  111. a kui ka
  112. augustil
  113. a esitatud hagi aluseks märkinud kostja poolt hagejale kutsehaigusesse haigestumisega kahju tekitamise ja hagi esemeks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise alates töövõime kaotuse kindlakstegemisest eluaegselt ning selle, et mõlemad hagid on esitatud ühe ja sama isiku vastu. Apellatsioonikohus nõustus linnakohtuga selles ja märkis, et AS Estonia Kaevanduse ärinimi on alates
  114. septembrist
  115. a Põlevkivi Kaevandamise AS ja tegemist on ühe ja sama juriidilise isikuga.
  116. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudis mõlemas hagis igakuist tervisekahjustuse hüvitist alates tema töövõime kaotuse ulatuse kindlakstegemisest, s.o alates
  117. maist
  118. a. Kuna hageja loobus hagist, lõpetas kohus
  119. a asja menetluse. Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud.
  120. a hagiga võrreldes ei ole hageja
  121. a hagis oma nõude alust uute asjaoludega täiendanud ega ole väitnud, et pärast asjas menetluse lõpetamist esineksid uued asjaolud, millele ta varasemas hagis ei tuginenud.
  122. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis makstaks välja iga kuu, siis saab kahjust rääkida iga järgneva kuu möödumisel ning järelikult on pärast iga järgneva kuu möödumist tegemist uue asjaoluga. Kui nõustuda ringkonnakohtuga, siis järelduks sellest, et tulevikku suunatud nõudest loobumisel ei ole menetluslikke (tsiviilprotsessiõiguslikke) tagajärgi. Kui hageja on loobunud ka tulevikku suunatud tervisekahjustuse hüvitise nõudest, siis saaks uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest tuleneva uue hagi esitamiseks, olla näiteks hageja tervise halvenemine või kahju suurenemine. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja esitanud.
  123. Poolte samasusega seonduvalt peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Äriregistri kannete kohaselt kujundati RE Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks ja AS Eesti Põlevkivi kanti riigiettevõtte õigusjärglasena äriregistrisse. Seejärel andis AS Eesti Põlevkivi osa oma varast temast eraldunud ühingutele, sealhulgas AS-le Estonia Kaevandus (maakohtu tlk 37-40). Enne jagunemist tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad ÄS § 447 lg 1 järgi jagunemisel osalenud ühingud solidaarselt. Seega on jagunemisel osalenud isikud jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes ja Põlevkivi Kaevanduse AS (endine ärinimi AS Estonia Kaevandus) kui üldõigusjärglane, sai toetuda samadele protsessiõiguse normidele kui oleks saanud seda teha tema õiguseelne RE Eesti Põlevkivi (TsMS § 78 lg 2).
  124. Kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on hagist loobumine vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. Seega tuleb menetlus lõpetada ka H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates
  125. oktoobrist
  126. a. L. Laarmaa , H. Jõks, V. Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.