KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-11-04 9. märts 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri

) ettenähtud korras.

§ 6lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg 3 aastat.

1. Jõhvi Halduskohtu
2. novembri
3. a määrusega haldusasjas nr 3-217/2003 jäeti A. Palmbergi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale kaebuste esitamiseks tuleneb ATS § 160 lg-st 1 ja Halduskohtumenetluse seadustiku
4. jaanuarini 2000 kehtinud redaktsiooni § 7 lg-st 1 ühekuuline tähtaeg. Viited Palgaseadusele ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele ei ole seega asjakohased.
5. a maikuu palganõudest loobus A. Palmberg haldusasjas nr 3-155/03
6. oktoobril 2003 toimunud kohtuistungil. Kaebus
7. aasta aprillikuu eest vähem makstud lisatasu väljamaksmiseks kohustamiseks oleks tulnud esitada ühe kuu jooksul aprillikuu palga kättesaamisest. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja puuduvad objektiivsed põhjused tähtaja ennistamiseks.
8. A. Palmbergi erikaebuses Tartu Ringkonnakohtule paluti tühistada halduskohtu määrus, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi halduskohtule arutamiseks.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. detsembri
11. a määrusega jäeti erikabus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus rõhutas, et ATS § 160 lg-s 1 sätestatud ühekuuline kaebuse esitamise tähtaeg on kohaldatav ka palganõude puhul, see tähtaeg on käesolevas asjas mööda lastud ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
12. Erikaebuses Riigikohtule palub A. Palmberg tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrus, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi uueks läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule. Erikaebuses leitakse:
13. Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise ühekuulise tähtaja ennistamisel tuleks pidada asjaolu, et tööraamat on olnud pidevalt tööandja käes ja kassaatoril polnud võimalik sissekannetega tutvuda. Tööraamatu kandeid ega käskkirju, mille alusel lisatasu teenistusstaaži eest määrati, pole teenistujale tutvustatud, mida kinnitas halduskohtu istungil ka Narva Linnakohtu haldusdirektor.
14. Põhjendamatult on loetud kaebuse esitamise tähtaeg rikutuks
15. aasta aprilli- ja maikuu osas.
16. Kassaator ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et loobudes maikuu palganõudest on ta loobunud ka lisatasu nõudest.
17. Ka avalike teenistujate töötasunõuete puhul tuleks lähtuda Palgaseaduse §-st 34 ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg-st 3 tulenevast kolmeaastasest tähtajast, mis seaks võrdsesse olukorda töötajad ja avalikud teenistujad. Võimalus pöörduda halduskohtusse peale ühekuulise tähtaja möödumist tuleneb ka Halduskohtumenetluse seadustikust, kuna lisatasu maksmata jätmisega on tekitatud isikule varaline kahju.
18. Narva Linnakohtu kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vastuses leitakse, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja loobus palganõudest
19. a maikuu osas ning
20. juunil 2003, kui esitati kaebus halduskohtule, oli kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ka aprillikuu palganõude osas. Avalikus teenistuses kehtib ka palganõudele ATS § 160 lg-st 1 tulenev ühekuuline tähtaeg ning kolmeaastase kaebetähtaja kohaldamine ei ole põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. A. Palmberg esitas
22. juunil 2003 Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles taotles Narva Linnakohtult talle teenistusaastate eest vähem makstud lisatasu ja viivise väljamõistmist. A. Palmberg sai
23. mail 2003 teenistusest vabastamisel kätte oma tööraamatu ja selle kannetega tutvudes selgus, et tööraamatus ei kajastu tema väidetav töötamine Siseministeeriumi süsteemis
24. ja
25. aastal. Seetõttu leiab erikaebuse esitaja, et ebaõigesti on arvestatud tema avaliku teenistuse staaži ning sellest tulenevalt ka teenistusaastate eest makstavat lisatasu.
26. Kolleegium leiab, et A. Palmbergi kaebus halduskohtule on kohustamiskaebus. Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse lahendamisel on kohtud lähtunud ATS § 160 lg-s 1 sätestatud ühekuulisest tähtajast ja leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. A. Palmbergi taotlus tähtaja ennistamiseks jäi rahuldamata mõjuvate põhjuste puudumise tõttu.
27. Kohtud on käesoleva vaidluse lahendamisel asunud seisukohale, et ATS § 160 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on kohaldatav ka teenistujate palganõuete esitamisel, kuna see seadus ei sätesta palganõude esitamiseks teistsugust tähtaega. Kohtud ei ole avalike teenistujate palganõuete esitamisel pidanud kohaldatavaks Palgaseaduse ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse vastavaid sätteid.
28. ATS § 13 lg-st 1 ja PalS § 1 lg-st 3 tulenevalt laienevad tööseadused, sealhulgas Palgaseadus, ametnikele niivõrd, kuivõrd Avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseaduste või muu seadusega ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seadus reguleerib teenistujate palgaküsimusi vaid osaliselt. Avaliku teenistuse seaduses puudub palga arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon. ATS § 37 lg 4 kohaselt toimub ka teenistujatele palga maksmine Palgaseaduses sätestatud korras. ATS § 37 lg 2 sätestab küll teenistuja õiguse saada teenistusaastate eest makstavat lisatasu, kuid kuna vastavalt ATS § 81 lg-le 1 ja PalS § 2 lg-le 1 on lisatasu üks palga komponentidest, toimub ka lisatasu arvutamine ja maksmine lähtuvalt Palgaseadusest.
29. Vastavalt PalS §-le 38 lahendatakse Palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. PalS § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras.

§ 6

lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. Seejuures on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada töövaidlustes tavapärasest neljakuulisest tähtajast erandi palganõuete esitamiseks, sätestades

§ 6lg-s 3, et palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

14. Kuigi

§ 1

kohaselt sätestab see seadus töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused, peab Riigikohtu halduskolleegium siiski ATS § 13 lg 1 ja § 37 lg 4, PalS § 1 lg 3 ja § 34 ning

§ 6

lg 3 koostoimest tulenevalt ka teenistujate palganõuete esitamisel kohaldatavaks

§ 6lg-s 3 sätestatud tähtaega.

Sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka teenistuja palganõudest tuleneva halduskohtule esitatava kaebuse tähtaegsust. 15.

§ 6sätestab tähtajad nõude esitamiseks töövaidluskomisjonile või kohtusse. Ts

MS § 1 lg 1 ja 2 kohaselt mõistetakse tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi tsiviilasjadena, mida lahendavad maa- ja linnakohtud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses on individuaalseid töövaidlusi lahendava organina seega silmas peetud maa- või linnakohtuid. Avalike teenistujate palganõuetest lähtuvad vaidlused ei tulene aga töösuhtest, vaid avalik-õiguslikust teenistussuhtest riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega, mistõttu teenistujate vastavad kaebused tuleb HKMS § 3 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning ATS § 160 lg-st 1 tulenevalt esitada halduskohtusse. 16. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest

§ 6kohaldamisel (15.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-98 ja
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-01) on selles sättes kehtestatud tähtaegade puhul tegemist töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitseks esitatavate nõuete aegumistähtajaga. A. Palmbergi kaebuses taotleti ettekirjutuse tegemist
4. aasta septembrist kuni
5. aasta maini vähem makstud lisatasu väljamõistmiseks. Kohtud on tuvastanud, et kaebus esitati Jõhvi Halduskohtule
6. juunil
7. Lähtuvalt eeltoodud seisukohtadest saab selle kaebusega esitada nõude lisatasu väljamaksmiseks kaebuse esitamisele eelnenud kolmeaastase perioodi suhtes. 17.

§ 7

lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sidudes aegumistähtaja alguse ka ajaga, mil isik pidi oma õiguse rikkumisest teada saama, on seadusandja rõhutanud vajadust, et ka isik ise käituks aktiivselt oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks.

1. A. Palmbergi väitel sai ta lisatasu väidetavalt väiksemas ulatuses maksmisest kogu vaidlusaluse perioodi kestel teada alles
2. mail 2003, kui ta sai teenistusest vabastamisel kätte oma tööraamatu ja avastas kannete puudumise, mis mõjutas tema avaliku teenistuse staaži pikkust ja seetõttu teenistusaastate eest makstava lisatasu suurust. Avaliku teenistuse seadus jõustus
3. jaanuaril
4. A. Palmberg asus tööle Narva Linnakohtus
5. veebruaril
6. a Töölepingu seaduse alusel, mille kohaselt omas tähtsust vaid staaži pikkus sama tööandja juures. Avaliku teenistuse staaži ja selle pikkusest tulenevat õigust lisatasule puudutav regulatsioon sel ajal puudus. Seetõttu võis isik, saades kätte tööraamatu endiselt tööandjalt, mitte pöörata tähelepanu riigi või kohaliku omavalitsuse asutustes töötatud aega kajastavate kannete puudumisele. Kohtud ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel pidanud veenvaks kaebuse esitaja väidet, et igakuiselt makstava lisatasu suurusele ei pööranud ta varem palka saades tähelepanu, kuna tegemist oli väikese summaga. Halduskolleegium leiab, et palga, sealhulgas lisatasu maksmist puudutavates küsimustes tuleb ka ametnikul endal üles näidata hoolsust, et võimalikult väikese viivitusega avastada palga ebaõigest arvutamisest või maksmisest tulenev õiguste rikkumine ning kasutada õigeaegselt kohaseid õiguskaitse võimalusi. Üheks võimaluseks oma rikutud õigustest teadasaamiseks on pöörduda selle ametiasutuse poole, kus isik töötab, et tutvuda tööraamatusse tehtud kannetega ning teenistujat puudutavate käskkirjadega. Sellele võimalusele on õigesti tähelepanu pööranud ka halduskohus, kui ta kaebuse esitamise tähtaega ennistamata jättes ei pidanud ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et isikul polnud võimalik tutvuda oma tööraamatu kannetega ajal, mil tööraamat oli tööandja käes ning talle ei olnud ka tutvustatud lisatasu määramist puudutavaid käskkirju.
7. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse otsustamiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann