KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-9-04 11. märts 2004 Eesistuja Tõnu

) § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve.

§ 64

lg 3 kohustab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel arvestama haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi käesolevas asjas vaidlustatud Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni

1. mai
2. a otsus võeti vastu enne Haldusmenetluse seaduse jõustumist
3. jaanuaril 2002, väljenduvad viidatud sätetes Eesti haldusõiguse üldpõhimõtted, mille kehtivusele enne Haldusmenetluse seaduse jõustumist on halduskolleegium korduvalt osundanud (vt näiteks
4. detsembri
5. a otsust haldusasjas nr 3-3-151-01;
6. jaanuari
7. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-2-03).
8. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
9. mai
10. a otsuse põhjenduste kohaselt tühistas komisjon
11. detsembri
12. a otsuse H. Rohilahti ja T.-T. Aho õigustatud subjektideks tunnistamise osas üksnes avalduse esitamisel tehtud menetlus- ja vormivigade tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on
13. jaanuari
14. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-03 ja
15. jaanuari
16. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-6-03 märkinud: "Kohtupraktikas korduvalt tunnustatud Eesti haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. See põhimõte on fikseeritud ka Haldusmenetluse seaduse §-s 58." Käesolevas asjas oli H. Rohilaht isik, kellel ORAS § 8 ja Maareformi seaduse § 5 lg 1 p 2 kohaselt oli õigus saada omandireformi õigustatud subjektiks tema abikaasale kuulunud ja õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes. Seega ei võinud antud juhul menetlusviga tuua kaasa sisult väära haldusakti andmist ega takistada akti sisulise õiguspärasuse kontrollimist. Sellest tulenevalt puudus Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjonil kaalukas põhjus
17. mai
18. a otsusega nr 12233 sama komisjoni
19. detsembri
20. a otsuse nr 12093 p 3.1 tühistamiseks. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et vaidlustatud otsus oli õigusvastane ning kuulus tühistamisele.
21. Ülaltoodut arvestades jääb kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium muudab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse põhjendusi H. Rohilahti omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse tühistamise osas. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld