← Eesti

3-3-1-7-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-7-04

  1. märts 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Air Cargo Estonia AS kaebus Tallinna Tolliinspektuuri
  2. juuni
  3. a ettekirjutuse nr 5.1/1737 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/280/03 Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-1126/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus haldusasjas nr 23/280/
  10. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Air Cargo Estonia AS kaebus ja tühistada Tallinna Tolliinspektuuri
  11. juuni
  12. a ettekirjutus nr 5.1/
  13. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Air Cargo Estonia AS kasuks välja kohtukulud 77 560 krooni ja 75 senti. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tallinna Tolliinspektuuri
  15. juuni
  16. a ettekirjutuse nr 5.1/1737 kohaselt avastati järelkontrolli käigus Air Cargo Estonia AS (tollimaakler) nimel ja Hadler Hulgikaubanduse AS eest
  17. aastal esitatud kaubadeklaratsioonides puudused kauba klassifitseerimisel ja sellest tulenevalt maksude tasumisel. Vaidlusalustel kaubadeklaratsioonidel olid imporditavad nektarid klassifitseeritud mahlana deklaratsioonide esitamise ajal kehtinud Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) rubriiki
  18. Rubriiki 2009 klassifitseeritakse ainult täismahlad. Nektarid ja mahlajoogid ei ole täismahlad ja neid klassifitseeritakse rubriiki 2202 kui muud mittealkohoolsed joogid vastavalt "Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse (TS) ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korra" reeglile l ja grupi 22 märkusele
  19. Kuna mahlade tollimaksumäär on 5% ja nektarite tollimaksumäär 25%, siis on imporditud nektaritelt tasutud tollimaksu 20% ettenähtust vähem. Seoses tollimaksu juurdemääramisega määrati täiendavalt ka tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kokku määrati vaidlustatud ettekirjutusega maksusumma l 742 379 krooni.
  20. Air Cargo Estonia AS esitas
  21. juulil 2002 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles ettekirjutuse täielikku tühistamist. Kaebuse kohaselt on mahl ja nektar olemuslikult sarnased tooted. Paljude mahlade puhul tuleb tarvitamiskõlbuliku mahla valmistamiseks lisada sellesse vett, sest ilma selleta ei ole mahl joogina tarvitatav. Kaebaja palus Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboril mõõta mahladele iseloomulikke parameetreid, et leida olemuslikku erinevust seganektari ja segamahla puhul. Protokollides ei ole määratud parameetrite ega ka mahla ja nektari pakendil antud parameetrite puhul sisuliselt võimalik eristada segamahla seganektarist. Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse
  22. mai
  23. a määrusega nr 142 kinnitatud "Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuetele", mille järgi tuleb mahla, millele on lisatud teatud kogus vett, siseriiklikult nimetada nektariks. Siseriiklik definitsioon ei mõjuta mahla ja nektari olemust ning nende sisulist samasust EKN mõistes. Kaebaja esitas oma väidete kinnitamiseks TTÜ Toiduainete Instituudi prof R. Voki
  24. juuli
  25. a eksperthinnangu mahlatootmise olemuse kohta, milles on öeldud, et veesisalduse kõikumine mahlas võib olla põhjendatud asjaoluga, et mahla puhul on tegemist erinevates klimaatilistes tingimustes, erinevate agrotehniliste võtete kasutamisega ja erinevate sortide baasil saadud taimede viljade füüsikaliste töötlemismeetoditega saadud vedela substantsiga. Nektaril on mahlale iseloomulikud tunnused nii töötlemise kui tarbimise seisukohast ja neid ei saa omavahel eristada suhtelise tiheduse, kuivainesisalduse või tiitritava happesuse järgi. Samuti leidis kaebaja, et EKN rubriikide 2009 ja 2202 kirjeldustest ja gruppide märkustest ei tulene, et rubriiki 2009 on klassifitseeritav üksnes selline mahl, millele ei ole lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Kaebaja arvates kuuluvad mahlapõhised ja mahla nõutava sisaldusega nektarid rubriiki 2009, sest mahlale vee, suhkru või loodusliku mee lisamine ei muuda kaupa rubriigi 2009 määratlusega vastuolus olevaks. Erinõuetes esitatud nõuded kehtivad mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostisele, kvaliteedile ning märgistamisele ja need ei saa olla määravad kauba klassifitseerimisel EKN alusel. Kaebaja viitas ka asjaolule, et kõigi vaidlusaluste kaubapartiide importimisel olid impordideklaratsioonid kontrollitud ja aktsepteeritud, seega nektarite klassifitseerimine rubriiki 2009 tolliametnike poolt heaks kiidetud. Samu nektareid on alates
  26. aastast perioodiliselt kontrollitud kauba järelkontrollis. Kontrollaktide märkuste kohaselt olid kaubapartiid suunatud järelkontrolli kaubakoodide täpsustamiseks. Kuna kõikidel deklaratsioonidel olid nektarid klassifitseeritud rubriiki 2009 ja kontrolli aktidel seisab tollitempliga kinnitatud märkus "puhas", aktsepteeris toll kaebaja kasutatud kaubakoode. Tolli seisukoha muutmine pärast deklaratsioonide aktsepteerimist ja järelkontrolli läbiviimist ei saa kaebaja arvates tagasiulatuvalt tekitada maksuvõlga ja on vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega.
  27. Tallinna Halduskohtu
  28. novembri
  29. a otsusega haldusasjas nr 3-1126/2002 tühistas vaidlustatud ettekirjutuse intresside nõude osas ning osas, millega kaebajat kohustati tasuma maksu deklaratsiooni nr I 147 605/02.06.00 eest. Ülejäänud osas jäeti ettekirjutus jõusse ja kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et tooted "mahl" ja "nektar" on EKN tähenduses eristatavad. Vee lisamine mahlale koguses, mis muudab mahla nektariks, muudab kauba iseloomu nii, et see läheb vastuollu rubriigi 2009 määratlusega. Kohus leidis, et kuigi Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud Süsteemi selgitavad märkused (HSSM) ei ole täitmiseks kohustuslik õiguse üldakt ja kauba klassifitseerimisel EKN järgi ei pea HSSM-ga arvestama, saab kohus HSSM tõlgendust kasutada. Seaduse ebakorrektne tõlgendamine maksumaksja poolt ei saa olla aluseks maksu maksmisest vabanemiseks. Halduskohtu arvates on vaidluse lahendamisel oluline seegi, et kaebaja näol on tegemist tollimaakleriga. Kui kaebajal tekkis EKN tõlgendamisel raskusi, võinuks ta TS § 23 lg 3 ja rahandusministri
  30. jaanuari
  31. a määrusega nr 7 kinnitatud "Kaupade klassifitseerimisalastele päringutele vastamise korra" alusel pöörduda päringuga TA poole. Et kaebaja seda ei teinud, pidi ta tollimaakleri teenuste osutajana oma tegevuses kindel olema.
  32. Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Air Cargo Estonia AS. Apellant palus tühistada kohtuotsus osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ning rahuldada uue otsusega kaebus. Apellant oli seisukohal, et kohus tõlgendas valesti EKN klassifitseerimisreegleid, kohaldades EKN
  33. aasta redaktsiooni tagasiulatuvalt. Enne
  34. jaanuari 2002 puudus EKN grupi 20 täiendav märkus 5b, mis sätestab mahlasisalduse konkreetse määra, mis on piiriks mahlade ja muude mittealkohoolsete jookide piiritlemisel. Maksumaksjal puudus alus tõlgendada EKN sätteid nii, nagu seda näeb ette alates
  35. jaanuarist 2002 kehtiv redaktsioon ning enne
  36. aastat tuli kõik mahlapõhised nektarid klassifitseerida rubriiki
  37. Samuti leidis apellant, et halduskohus kohaldas alates
  38. jaanuarist 2002 kehtiva EKN märkust 5b sisuliselt valesti ning kohaldas ekslikult HSSM ja Vabariigi Valitsuse
  39. mai
  40. a määrusega nr 142 kinnitatud "Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõudeid". Apellant ei olnud nõus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt vee lisamine muudab mahla iseloomu nii, et see läheb vastuollu rubriigi 2009 määratlusega. Apellant oli jätkuvalt seisukohal, et toll on tagantjärele muutnud oma seisukohti EKN tõlgendamisel ning maksu määramine rikub õiguskindluse põhimõtet. Toll aktsepteeris kauba klassifitseerimist rubriiki 2009 ja kinnitas korduvate järelkontrollide käigus kirjalikult, et klassifitseerimine on õige. Apellant ei osanud ega pidanud ette nägema, et vastustaja muudab hiljem oma seisukohta. Õiguskindluse põhimõte ei saa olla tagatud üksnes MKS-s sätestatud aegumistähtaegadega, kuna sel juhul võib toll muuta kauba klassifitseerimise põhimõtteid korduvalt ja kontrollimatult. Kui tolliasutus on kirjalikult ja suuliselt kinnitanud kauba klassifitseerimise õigsust ja tollimaakler heauskselt klassifitseerib kaupa ka edaspidi samasse gruppi või rubriiki, siis on tolli hilisem seisukohamuutus ja maksu määramine omavoliline ja õigusriigis lubamatu ning on vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega.
  41. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  42. oktoobri
  43. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/280/03 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus apellandiga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saanud kohus lähtuda HSSM-st ja EKN
  44. aasta redaktsioonist, kuid ringkonnakohus oli seisukohal, et vaidlusaluste kaubadeklaratsioonide alusel imporditud nektarid tuleb klassifitseerida EKN rubriiki 2202 ning apellandi poolt esitatud tõendid ei lükka ümber tolli ja kohtu järeldust, et nektar on klassifitseeritav rubriiki
  45. Vastuseks apellandi väidetele õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta märkis ringkonnakohus, et kuna apellant importis nektareid koos mahlade ja veega ning kaubadeklaratsioonidele olid seetõttu märgitud erinevad kaubakoodid, ei saanud toll jooksva kontrolli raames kasutatavate arvutiprogrammide abil nektarite ebaõiget klassifitseerimist avastada. Nektarite ebaõige klassifitseerimine sai ilmneda alles läbiviidud järelkontrolli raames. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et toll oleks koostanud vaidlusalusel perioodil kontrollakte ja muutnud kauba klassifitseerimise põhimõtteid. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tollivormistuse järelkontrolli läbiviimine on piiritletud MKS-s sätestatud aegumistähtajaga. Ringkonnakohus leidis, apellant ei talitanud heas usus ning hoidis kõrvale seaduses ettenähtud maksude tasumisest. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates asjaolu, et apellant on mahlade ja nektarite importimisel
  46. aastal klassifitseerinud nektareid nii rubriiki 2009 kui ka 2202 olenevalt asjaolust, kas nektarid omasid sooduspäritolutõendit EUR 1 või mitte. Sooduspäritolutõendiga kaetud tooted, mida tollimaksuga ei maksustata, olid kaubadeklaratsioonidel klassifitseeritud rubriiki 2202, sellekohase tõendita nektarid, mille importi maksustatakse, olid kvalifitseeritud mahlana rubriiki
  47. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  48. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud ettekirjutus. Kassatsioonkaebuse seisukohtade kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud EKN klassifitseerimisreegleid valesti ning vaidlusalused imporditud nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki 2009 (mahlad). Vaidlustatud ettekirjutus lähtub mõistest "täismahl", kuid EKN ei tunne sellist mõistet. Kassaator viitab ka ringkonnakohtu ebaühtlasele praktikale, sest väidetavalt on ringkonnakohus samal kuupäeval haldusasjas nr 2-3/571/2003 tehtud otsuses väljendanud EKN tõlgendamise ja rakendamise kohta osaliselt vastupidiseid seisukohti võrreldes kasseeritava otsusega. Kassaator väidab, et ta on tegutsenud heas usus. Ringkonnakohtu vastupidised väited tuginevad kohtumenetluses uurimata asjaoludele, mille kohta ei ole kassaatorile antud võimalust esitada vastuväiteid. Kassaatori arvates on tegemist tolli veaga ning toll ei saa oma varasemaid EKN tõlgendusi ja seisukohti tagasiulatuvalt muuta. Kassaator viitab oma seisukohtade kinnitamiseks Euroopa Ühenduse tollikoodeksi mitmele sättele ja Euroopa Kohtu praktikale. Kassaatori poolt esitatud kaubadeklaratsioonid läbisid tolli järelkontrolli ning alles teistkordse järelkontrolli käigus leidis toll, et kaubad on valesti klassifitseeritud.
  49. Tolliameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu, ringkonnakohus ei ole valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja käesoleval juhul ei ole õiguslikku segadust EKN metoodilisel rakendamisel. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  50. Vastavalt
  51. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium
  52. jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliameti haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.
  53. Air Cargo Estonia AS (tollimaakler) deklareeris enda nimel ja Hadler Hulgikaubanduse AS eest Läti tootjalt PAS Gutta imporditud nektareid
  54. jaanuarist kuni
  55. augustini
  56. aastal. Toll avastas järelkontrolli käigus
  57. a, et esitatud kaubadeklaratsioonides on puudused nektarite klassifitseerimisel, kasutatud on vale kaubakoodi. Imporditavad nektarid klassifitseeriti deklarandi poolt Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) järgi nii rubriiki 2009 (mahlad) kui ka rubriiki 2202 (muud mittealkohoolsed joogid) olenevalt sellest, kas nektarid omasid sooduspäritolutõendit EUR 1 või mitte. Tallinna Tolliinspektuuri
  58. a ettekirjutuses leiti, et need nektarid, millel oli sooduspäritolutõend EUR 1, klassifitseeriti kaubadeklaratsioonides õigesti rubriiki 2202, kuid need nektarid, millel puudus nimetatud sooduspäritolutõend, klassifitseeriti valesti rubriiki
  59. Valest deklareerimisest tekkis tollimaksuvõlg, tasutud on vähem tolli- ja käibemaksu.
  60. Tollimaks on kehtestatud Tollitariifiseaduse ja Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadusega. Tollitariifiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on tollimaks tollitariifi alusel määratud maks ja § 3 kohaselt maksustatakse tollitariifi alusel tollimaksuga Eesti tolliterritooriumile imporditud või sellelt eksporditav kaup. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt kauba klassifitseerimine on aluseks üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba tollimaksuga maksustamisel; lõige 2 kohaselt üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba klassifitseerimine toimub Eesti kaupade nomenklatuuri alusel; lg 3 kohaselt üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba kaubapositsioon loendis määratakse vastavalt Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele ja kauba kasutamise eesmärgile. Seega tollimaksuga maksustamiseks tuli imporditud kaup klassifitseerida EKN alusel ja seal toodud klassifitseerimisreeglite kohaselt. Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seaduse lisa kohaselt on EKN rubriiki 2009 kuuluvate toodete tollimaksumäär 5%, alamrubriiki 2202 90 kuuluvate toodete tollimaksumäär on aga 25%. Käibemaksuseaduse § 12 lg 8 kohaselt on imporditud kauba maksustatavaks väärtuseks kauba tolliväärtus koos kõigi impordimaksudega (välja arvatud käibemaks). Sellest sättest tuleneb, et täiendava tollimaksu määramine toob endaga kaasa ka täiendava käibemaksu määramise, sest tollimaks kuulub käibemaksuga maksustatava väärtuse hulka.
  61. Vastavalt Tolliseaduse (kauba deklareerimise ajal kehtinud redaktsioonis) § 23 lg-le l on deklarant kohustatud tollideklaratsioonis kauba klassifitseerima Eesti kaupade nomenklatuuri, Tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride kohaselt. Nimetatud nomenklatuuride alusel rakendab toll kauba sisse- ja väljaveol tõkestusmeetmeid, teostab tollistatistikat ning nõuab sisse impordi- ja ekspordimaksud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab EKN olema vastavuses Euroopa Liidus kauba kirjeldamiseks ja kodeerimiseks kasutatava kombineeritud nomenklatuuriga. Tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuurid peavad olema vastavuses EKN-ga. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt määratakse kaubapositsioon kauba klassifitseerimisel esimeses lõikes nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKN klassifitseerimisreeglitele. Kaupade klassifitseerimisalastele päringutele vastamise korra kehtestab rahandusminister.
  62. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud EKN klassifitseerimisreegleid valesti, leides, et nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki
  63. Vaidlusalused imporditud nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki
  65. EKN I osa sätestab kaupade klassifitseerimise üldreeglid. Reegli 1 kohaselt on jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest reeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei sätesta muud. Vastavalt esimese reegli selgituse viiendale punktile vaadeldakse klassifitseerimisel esmajärjekorras rubriikide kirjeldusi ning vastavate jaotiste ja gruppide märkusi. IV jaotis kannab pealkirja "Valmistoidukaubad, joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tubakaasendajad". Sellesse jaotisesse kuuluvad grupid 16 kuni
  66. Grupi 20 "Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted" märkuste neljanda punkti kohaselt klassifitseeritakse rubriigis 2002 tomatimahl, mille kuivainesisaldus on 7% või rohkem, ning märkuste viienda punkti kohaselt tähistatakse rubriigis 2009 terminiga "kääritamata piirituselisandita mahlad" mahlu, mille alkoholisisaldus ei ületa 0,5% mahust. Rubriiki 2009 klassifitseeritakse ainult kääritamata, piirituslisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma. Grupi 22 "Joogid, alkohol ja äädikas" märkuste punkti 1a) kohaselt ei kuulu sellesse gruppi "selle grupi tooted (v.a rubriiki 2209 kuuluvad), mis on valmistatud kulinaarias kasutamiseks ja seetõttu on sobimatud jookidena tarbimiseks (üldiselt rubriik 2103)". Rubriiki 2202 kuuluvad "veed, k.a mineraalveed ja gaseeritud veed, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009". Riigikohtu halduskolleegium leiab, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et rubriigi 2202 kirjelduses nimetatud "muud mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009" hõlmavad vaidlusaluseid nektareid. Grupi 22 ja rubriigi 2202 märkused ei sätesta muud, mistõttu puudub välistus grupi märkustes, et need joogid (nektarid) tuleks klassifitseerida teisiti. Seetõttu oli võimalik eristada mahla ja nektarit juba deklaratsioonide esitamise ajal kehtinud EKN redaktsiooni alusel, kontrollides kõigepealt, kas kaup kuulub rubriiki 2009 mahlana ja seejärel toote kuuluvust mittealkohoolse joogina
  67. grupi rubriiki
  69. Käesolevas vaidluses on toll asunud seisukohale, et kaupade klassifitseerimisel EKN järgi tuleb aluseks võtta ka Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud süsteemi Komitee (HSK) selgitavad märkused (HSSM). Ringkonnakohus leidis, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saanud halduskohus lähtuda HSSM-st. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et nimetatud märkustes toodud soovituslikud seisukohad ei ole kohustuslikud maksumaksjale. Kui aga Eesti toll leiab, et EKN läheb vastuollu HSSM-ga, saab ta pöörduda Rahandusministeeriumi poole, et see kaaluks vajalike EKN muudatuste algatamist.
  70. Kehtiva Tolliseadustiku § 257 sätestab, et täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Samasugune kord nähti ette ka enne
  71. juulit 2002 kehtinud Tolliseaduse § 63 lg 6 alusel, mille kohaselt impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra kehtestas rahandusminister. Rahandusministri
  72. oktoobri
  73. a määrusega nr 80 kinnitatud "Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra" p 43 kohaselt maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne.
  74. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud, milline on täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis tingis varem määratud maksusumma korrigeerimise. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et uus asjaolu saab olla faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni (tollideklaratsiooni) aktsepteerimise ajal tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba klassifitseerimisreeglite rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud juhul ei ole tegemist uue ehk täiendavalt ilmnenud asjaoluga, mistõttu ei olnud tollil õigust juba määratud maksusummat korrigeerida. Vaidlustatud ettekirjutus tuleb seepärast tühistada.
  75. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega rahuldada Air Cargo Estonia AS kaebus ja tühistada Tallinna Tolliinspektuuri
  76. juuni
  77. a ettekirjutus nr 5.1/
  79. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Air Cargo Estonia AS on taotlenud esimese astme kohtus kantud õigusabikulude 46 860 krooni ja 75 sendi ning riigilõivu 5000 krooni väljamõistmist ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude 20 700 krooni ning riigilõivu 5000 krooni väljamõistmist, mille kohta on esitanud nende kandmist tõendavad dokumendid ja kohtukulude nimekirjad. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kohtukulud (õigusabikulud ja riigilõiv) 77 560 krooni ja 75 senti asja raskust ning laadi arvestades põhjendatud ja tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja mõista. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.