← Eesti

3-1-1-14-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-14-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi M. U. al U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 204 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määrus, millega jäeti rahuldamata M. U. al U.i taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. U. al U., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a Istungil osalenud isikud M. U. al U. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus muutmata ja M. U. al U.-i erikaebus rahuldamata.
  10. Välja mõista M. U. al U.-lt 1150.50 krooni (üks tuhat ükssada viiskümmend krooni ja viiskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Linnakohtu
  12. detsembri
  13. a määrusega anti M. U. al U. kohtu alla süüdistatuna KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Koos temaga anti kohtu alla ka M. R., L. O., A. A. ja U. U.
  15. jaanuaril
  16. a toimunud kohtuistungil, kus viibis ka kohtualune M. U. al U., teatas kohus, et kohtuotsus kuulutatakse välja
  17. jaanuaril
  18. a kell 16.
  20. jaanuaril
  21. a ei ilmunud kohtuistungile L. O. ja A. A. ning linnakohus lükkas otsuse kuulutamise edasi
  22. veebruarile
  23. a kella 13.00-ks. M. U. al U. andis allkirja
  24. veebruari
  25. a kohtuistungile kutsumise kohta.
  26. Tallinna Linnakohtu
  27. veebruari
  28. a otsusega tunnistati M. U. al U. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kolmeaastase vabadusekaotusega. Samuti tunnistas kohus M. U. al U.-i süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning mõistis talle selle kuriteo eest karistuseks kaheksa kuud vabadusekaotust koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel luges kohus M. U. al U.-i lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsuse kuulutamisele
  29. veebruaril
  30. a M. U. al U. ei ilmunud. Kohus märkis kohtuistungi protokolli, et kohtualune on istungist teadlik ja tema mitteilmumise põhjus on teadmata.
  32. detsembril
  33. a esitas M. U. al U. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus ennistada Tallinna Linnakohtu
  34. veebruari
  35. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Seda taotlust põhjendas M. U. al U. asjaoluga, et
  36. veebruari
  37. a kohtuistungile ta minna ei saanud ning sai kohtuotsuse ärakirja kätte alles
  38. novembril
  39. a.
  40. Tallinna Ringkonnakohtu
  41. detsembri
  42. a määrusega jäeti M. U. al U.-i taotlus rahuldamata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus märkis, et M. U. al U. oli
  43. veebruari
  44. a kohtuistungist teadlik, istungile aga ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumisest. Samuti märkis ringkonnakohus, et vaatamata M. U. al U.-i suhtes valitud tõkendile - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - ei elanud ta oma elukohas. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud M. U. al U.-il kaebust tähtaegselt esitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  45. Tallinna Ringkonnakohtu
  46. detsembri
  47. a määruse peale esitas erikaebuse M. U. al U., kes palub jätkuvalt ennistada tähtaja apellatsioonkaebuse esitamiseks Tallinna Linnakohtu
  48. veebruari
  49. a otsuse peale. Kaebuse esitaja väidab, et ringkonnakohtu põhjendused ei vasta faktilistele asjaoludele - ta teavitas kohtunikku telefonitsi asjaolust, et ei saa istungile ilmuda. Samuti viibis ta
  50. a mais vahi all teises kriminaalasjas, milles sõlmis
  51. mail
  52. a Pärnu Prokuratuuris lihtmenetluse kokkuleppe. Sellest teeb erikaebuse esitaja järelduse, et peale Tallinna Linnakohtu polnud keegi talle mõistetud vangistusest teadlik. Tema sai kohtuotsuse ärakirja kätte alles
  53. novembril
  54. a.
  55. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja erikaebust, prokurör palus jätta erikaebuse rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  56. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  57. detsembri
  58. a määruse tühistamiseks puudub alus. 8.1 M. U. al U. leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise tingib asjaolu, et tema sai
  59. veebruaril
  60. a kuulutatud kohtuotsuse ärakirja kätte alles
  61. novembril
  62. a. Sellest kuupäevast tuleks tema arvates arvestada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Riigikohus ei nõustu sellise järeldusega ning märgib järgmist. 8.2 AKKS § 6 lg 1 kuni
  63. juulini
  64. a kehtinud redaktsiooni kohaselt esitati apellatsioonkaebus otsuse teinud kohtule kirjalikult kümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Sellest üldreeglist nägi erandi ette sama paragrahvi teine lõige, millest tulenevalt võis üksnes vahi all viibiv kohtualune esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Seega algas vabaduses viibiva kohtualuse jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kohtuotsuse kuulutamisele järgneval päeval. M. U. al U. ei viibinud
  65. veebruaril
  66. a ega pärast seda apellatsiooni korras edasikaebamise tähtaja jooksul vahi all, mistõttu Tallinna Linnakohtu
  67. veebruari
  68. a kohtuotsuse peale sai ta esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 8.3 AKKS § 6 lg 3 kohaselt võib kohus apellatsioonkaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et möödalastud tähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211, nr 3-1-1-144-03, RT III 2004, 2, 20). Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et M. Ustal al Uustal ei ole oma avaldustes ühegi sellise objektiivse takistuse esinemisele viidanud.
  69. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  70. detsembri
  71. a määruse muutmata ja M. U. al U. erikaebuse rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.