3-2-1-31-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-31-04 Otsuse kuupäev Tartu,

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Galina Palitsyna (Palitsina) hagi Oleg Solomatovi vastu ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-318/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Galina Palitsyna kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a Istungil osalenud isikud Hageja G. Palitsyna. Juures viibis tõlk L. Lomp Resolutsioon
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Galina Palitsynale
11. detsembril
12. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. oktoobri
15. a notariaalse ostu-müügilepingu kohaselt müüs Galina Palitsyna 40 000 krooni eest Valgas Kase 21 asuvad ehitised Oleg Solomatovile. O. Solomatov pidi tasuma G. Palitsynale ostuhinna hiljemalt
16. oktoobriks
17. a. Omandiõigus ehitistele läks ostjale üle lepingu allakirjutamisel.
18. novembril
19. a seadis O. Solomatov eelnimetatud ostu- müügilepingu objektile pandi Andres Saretoki kasuks. Hagiavalduse kohaselt on ostu-müügileping teeseldud tehing, kuna hageja soovis tegelikult sõlmida ostu-müügi eellepingut. Hageja palus tunnistada TsÜS § 70 alusel tehingu tühisust. Samuti leidis hageja, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Tehingu asjaoludest ebaõige ettekujutuse kujunemist soodustasid nii hageja tervislik seisund kui ka kostja ja notari käitumine. Hageja on vaimse puudega invaliid, mistõttu on alust eeldada, et ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Notar ei tõlkinud kogu lepingu sisu, vaid andis kokkuvõtliku ülevaate lepingutingimustest. Hageja palus tunnistada tehingu TsÜS § 71 alusel kehtetuks.
20. Valga Maakohus jättis
21. juuli
22. a otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
23. Tartu Ringkonnakohus jättis
24. novembri
25. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
26. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei saanud haiguse tõttu osaleda ringkonnakohtu
27. novembri
28. a istungil. Hageja saatis kohtule asja arutamise edasilükkamise taotluse koos arstitõendiga ning ühtlasi tühistas esindaja M. Ploomile antud volituse. Kuigi hagejal oli seaduslik takistus istungile mitteilmumiseks, ei lükanud kohus asja arutamist edasi. Hageja soovis isiklikult istungist osa võtta ja anda kohtule seletusi. Kuna esimese astme kohus jättis rahuldamata hageja täiendavate tõendite esitamise ja tunnistajate ülekuulamise taotluse, soovis ta seda korrata apellatsioonikohtu istungil. Hageja soovis tunnistajate ütlustega ja ajalehekuulutusega tõendada, et ei saanud aru, et ta on oma maja maha müünud.
29. Riigikohtu istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
31. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja
32. novembril
33. a faksi teel ja
34. novembril
35. a postiga ringkonnakohtule taotluse
36. novembri
37. a kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt ei ole tal haigestumise tõttu võimalik kohtuistungist osa võtta, kuid ta sooviks istungil viibida ja seletusi anda. Samas taotluses tühistas hageja oma esindaja volitused. Taotlusele lisas hageja arstitõendi, millel on diagnoosina märgitud kõrgvererõhutõbi, hüpertooniline kriis. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtuvalt jättis kohus hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud TsMS §-s 206 sätestatud seadusliku takistuse olemasolu ja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja haigus ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda.
38. TsMS § 31 lg 4 kohustab protsessiosalist kohtule õigeaegselt teatama, kui ta ei saa seadusliku takistuse tõttu kohtuistungile ilmuda. Seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 järgi isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. Kuigi TsMS § 206 lg 3 näeb ette, et seadusliku takistuse esinemise kohta tuleb esitada tõend, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister, ei olnud nimetatud korda ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks veel kehtestatud. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus ei ole arstitõendit piisava põhjalikkusega hinnanud. Kõrgvererõhutõve hüpertooniline kriis võib olla seisund, mis ei võimalda isikul kohtusse ilmuda. Hageja teatas õigeaegselt kohtule kohtuistungilt puudumise seaduslikust takistusest. Kolleegium leiab, et apellandi kohtuistungilt puudumiseks seadusliku takistuse olemasolul peab ringkonnakohus kaaluma kohtistungi edasilükkamist, kui apellant soovib esitada tõendeid, mida esimese astme kohus põhjendamatult keeldus vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada, või soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja, eksperdi, poole seletuse vande all või teeks asitõendi vaatluse või paikvaatluse.
39. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele tõendite esitamise kohta apellatsioonimenetluses, selgitab kolleegium, et TsMS § 308 kohaselt võib apellant või vastustaja esitada ringkonnakohtule tõendeid, mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. A. Kul,l V. Kõve, J. Luik