Obsah (4)

§ 356§ 14§ 73§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-7-04 Otsuse kuupäev 23. märtsil 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi E. P. süüdis

§ 356

lg 1 järgi ja OÜ X süüdistuses

§ 356lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 4.

novembri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-445-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar
3. a Istungil osalenud isikud E. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
4. Viru Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7. Mõista E. P-lt riigieelarve tuludesse välja kohtukulu 708 (seitsesada kaheksa) krooni kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. E. P. anti kohtu alla süüdistatuna

§ 356lg 1 järgi selles, et ta pani 2.

kuni

1. oktoobrini
2. a OÜ X ainuomaniku ja juhatuse liikmena osaühingule kuulunud maaüksusel toime ebaseadusliku raide. Metsaseaduse § 13 lg 4 ja Keskkonnaministri
3. aprilli
4. a määrusega nr 38 sätestatud nõudeid eirates teostas ta Ida-Virumaal X vallas X külas X maaüksusel 0,2 hektaril lageraide. Sellise käitumisega rikkus E. P. ühtlasi Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri
5. aprilli
6. a määruses nr 39 sätestatud nõudeid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
7. juuni
8. a määrusega nr 186 kinnitatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradest tekitas E. P. looduskeskkonnale olulise kahju 28 080 krooni. Sama teo eest anti

§ 356

lg 3 järgi süüdistatuna kohtu alla ka OÜ X, kes süüdistuse kohaselt pani ebaseadusliku raide toime E. P. korraldusel. 2. Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2003. a otsusega tunnistati OÜ X

§ 356lg 3 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 50 000 krooni.

Osaühingult X mõisteti välja 28 080 krooni Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi katteks. Sama kohtuotsusega mõisteti E. P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu

§ 356lg 1 järgi õigeks.

Maakohus luges tõendatuks süüdistuses kirjeldatud lageraide toimepanemise ja looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse. Kohtuotsuse kohaselt korraldas ebaseadusliku raide OÜ X ainuomanik, ainus juhatuse liige ja juhtivtöötaja E. P. Raie teostati selleks, et osaühing saaks puidu müügist saadud rahaga täita oma varalisi kohustusi. Samuti kuulus kinnistu, kus raie tehti OÜ-le X, osaühingu nimel toimus ka raietööliste palkamine ja puidu müük. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et ebaseaduslik raie teostati osaühingu huvides. Kohus leidis, et ebaseadusliku raide toimepanijaks tuleb lugeda OÜ X. Seejuures pani äriühing kohtu arvates kuriteo toime vahendliku täideviimisega, kasutades vahendina ainuosanikku ja juhatuse ainukest liiget E. P. Põhjendades E. P. õigeksmõistmist märkis maakohus, et E. P-le inkrimineeritud kuriteo objektiivne koosseis langeb täielikult kokku OÜ-le X süüksarvatava teoga. Maakohus tõdes, et süüdistuse tekstist ei nähtu, et E. P. ja osaühingut oleks käsitatud kaastäideviijatena või et kumbagi neist oleks käsitatud kuriteost osavõtjana (kihutaja või kaasaaitajana). Kohus leidis, et

§ 14

lg 2 ei anna alust võtta juriidiline ja füüsiline isik vastutusele ühe ja sama teo eest lahus

§-des 20 - 22 sätestatust. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Kalmer Kask, kes palus kohtuotsuse E. P. õigeksmõistmises tühistada ja tunnistada E. P.

§ 356lg 1 järgi süüdi.

Muus osas palus prokurör maakohtu otsuse muutmata jätta.

1. Viru Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus E. P. õigeksmõistmise ja tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus tunnistas E. P.

§ 356

lg 1 järgi süüdi ja karistas teda viiekuulise vangistusega.

§ 73

lg 1 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga kohaldamata. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt X ja E. P-lt solidaarselt välja 28 080 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus märkis, et maakohus tuvastas õigesti ebaseadusliku raide toimepanemise ja looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse. Samas ei nõustunud ringkonnakohus E. P. õigeksmõistmisega. Kohtukolleegium märkis, et

§ 356

lg-s 3 sätestatud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud vastutus. Juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuleb tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Ringkonnakohus märkis, et füüsilise isiku käitumises kuriteokoosseisu puudumise tuvastamine välistaks ka juriidilise isiku vastutuse. Kolleegium leidis, et antud juhul kuuluvad vastutusele võtmisele nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Individuaalse vastutuse põhimõttest lähtuvalt oleks füüsilise isiku vastutusele võtmine välistatud sellisel juhul, kui süüteo toimepanemise otsus on tehtud näiteks kollektiivse organi poolt salajasel hääletamisel ja hiljem ei ole võimalik tuvastada, kes kuidas hääletas. E. P. näol oli aga tegemist OÜ X ainuomaniku ja ainsa juhatuse liikmega, seega ka isikuga, kes otsustas süüteo toimepanemise. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna lisaks OÜ-le X tuleb süüdi tunnistada ka E. P., siis tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele E. P-lt ja OÜ-lt X solidaarselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse E. P. kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja E. P. õigeks mõista. Kaitsja märgib, et

§ 2lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sama teo eest mitu korda karistada.

Kaitsja arvates on aga E. P. suhtes seda nõuet eiratud, kuna teda on sama teo eest karistatud nii juriidilise isiku esindajana kui ka füüsilise isikuna. Kassaator juhib tähelepanu sellele, et E. P-le esitatud süüdistus on identne OÜ-le X esitatud süüdistusega. Kaitsja arvates on õige maakohtu seisukoht, et süüdistuses kirjeldatud teod pani E. P. toime juriidilise isiku esindajana. Kaitsja nimetab loogikavastaseks ringkonnakohtu järeldust, et E. P. sai üheaegselt panna toime tegusid nii füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku esindajana. Kassaatori arusaama kohaselt peaks sellisel juhul tegemist olema vaimutegevuse rikkega (isiksuse kahestumine).

§ 14

lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist, tähendab vandeadvokaat K. Kooga arvates seda, et juriidilise isiku vastutusega ei pea kaasnema füüsilise isiku vastutust.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. P. kaitsja kassatsioonkaebust, prokurör pidas ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ X pani toime ebaseadusliku raide. Kohtud on tuvastanud, et OÜ X ainuosanik ja juhataja E. P. korraldas ebaseadusliku raide osaühingu huvides. Ebaseaduslik raie pandi toime põhjusel, et OÜ-l X tekkisid makseraskused ja puidu müügist saadud raha kasutati osaühingu võlgnevuste tasumiseks. Raiet teostati OÜ-le X kuuluval maal.
3. Kassaator on seisukohal, et kuna E. P. on ebaseadusliku raide eest süüdi tunnistatud OÜ X esindajana, rikub tema üheaegne karistamine füüsilise isikuna sama teo eest ne bis in idem - kahekordse karistamise keeldu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on kassaator teinud eksliku järelduse, nagu oleks juriidilise isiku (OÜ X) karistamine käsitatav selle juriidilise isiku esindaja (E. P.) karistamisena.
4. Kriminaalkolleegium märgib, et teatud süüteokoosseisude puhul ette nähtud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus mitte ei asenda, vaid täiendab füüsilise isiku vastutust. Selline järeldus tuleneb otseselt

§ 14

lg-st 2, mille kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Samuti ei sisalda Karistusseadustiku eriosa ühtegi kuritegu, mille subjektiks oleks üksnes juriidiline isik. Ka Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas märgitakse

§ 14

lg 2 (eelnõu algses redaktsioonis § 13 lg 2) kohta: "Nähes seega ette nii juriidilise isiku kui ka süüteo toimepannud füüsilise isiku üheaegse karistamise võimaluse, on selle lõike eesmärgiks vältida olukordi, kus juriidilise isiku karistatavuse taha püütaks maskeerida füüsiliste isikute poolt toimepandud süütegusid." 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema osanikeks, aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega. Kuna juriidiline isik saab olla õiguslike kohustuste adressaat, võib ta neid kohustusi eirates toime panna ka õiguserikkumisi, sealhulgas süütegusid. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (

§ 14lg 1).

Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (

§ 14lg 1).

Samas tuleneb

§ 14

lg-st 2, et kui füüsiline isik, kelle poolt juriidilise isiku huvides toime pandud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest juriidilist isikut karistatakse, on personaalselt tuvastatud, ei vabasta juriidilise isiku karistamine karistusest füüsilist isikut. Seda põhjusel, et juriidiline ja füüsiline isik on erinevad õigussubjektid. On tõsi, et juriidilise isiku karistamisel võib olla teatud negatiivseid tagajärgi ka selle juriidilise isiku osanikele, aktsionäridele, liikmetele, töötajatele või isegi võlausaldajatele. Kuid selliseid negatiivseid mõjusid ei saa käsitada mitte karistusena, vaid majanduslikust riskist tuleneva kahjuna. 11. Tulenevalt Põhiseaduse § 12 lg 1 lauses 1 sätestatud üldisest võrdsuspõhiõigusest, puudub võimalus teha

§ 14

lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle juriidilise isiku ainuke osanik (aktsionär) ja ainuke organi liige. Vastasel juhul sõltuks võimalus karistada juriidilise isiku huvides süüteo toime pannud füüsilist isikut asjaolust, kas juriidilisel isikul on veel teisi osanikke (aktsionäre) või mitte. Selline piiritlemiskriteerium oleks aga ilmselgelt meelevaldne. Ühtlasi oleks ainuosanikest (ainuaktsionäridest) ühingujuhtidele loodud alusetu soodusolukord äriühingu huvides süütegude toimepanemisel. 12. Ida-Viru Maakohus on oma otsuses ekslikult leidnud, et juriidiline isik ning talle süüksarvatud teo vahetult toimepannud füüsiline isik saavad ühe ja sama teo eest vastutada üksnes

§-des 21 või 22 sätestatud alustel. Kuna Karistusseadustik sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud (derivaatse) vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust. 13. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohus on kooskõlas

§ 14lg-tega 1 ja 2 tunnistanud ebaseaduslikus raides süüdi nii OÜ X kui ka E.

P. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohus Viru Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsuse muutmata ja E. P. kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamata. H. Kiris, J. Ilvest, L. Kivi