← Eesti

3-3-4-1-04

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-1-04

  1. märts 2004 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Arnold Treiali avaldus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Saata Arnold Treiali
  2. juuli
  3. a kaebus Tartu Halduskohtule eelmenetlusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Valga Maakohtu
  5. mai
  6. a määrusega tagati Mare Treiali hagi Arnold Treiali vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning hagi tagamise määruse alusel arestiti Mare Treiali ja Arnold Treiali ühisvara hulka kuulunud esemeid. Viljandi Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusega tühistati Valga Maakohtu
  9. mai
  10. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, kuna M. Treiali hagi ühisvara jagamiseks jäi rahuldamata.
  11. Tartu Maakohus keeldus
  12. mai
  13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-721/03 TsMS § 149 lg 2 p 1, lg 3 ja lg 5 alusel menetlusse võtmast hagiavaldust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja tagastas hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju
  14. mail 1994 Valga Maakohtu täiturite poolt vara arestimisega. Tartu Maakohus leidis, et avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Määruses viidati Riigikohtu erikogu
  15. märtsi
  16. a määrusele asjas nr 3-3-4-1-02, mille kohaselt pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist
  17. jaanuaril 2002 esitatud taotluste ja kaebuste esitamise korral, milles nõutakse enne
  18. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist, on kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Maakohus märkis määruses, et tulenevalt RVS § 17 lg-st 1 esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile.
  20. mail 2003 pöördus A. Treial Justiitsministeeriumi poole taotlusega Valga Maakohtu kohtutäiturite poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
  21. juuli
  22. a vastuses teatas Justiitsministeerium, et taotlus jääb rahuldamata, kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vastavalt RVS § 18 lg-le 2 on juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kannatanul õigus 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks.
  24. juulil 2003 esitas A. Treial Tartu Halduskohtule kaebuse, mille taotluse sõnastas: "Taotlen Valga Maakohtu täituri õigusvastase tegevuse kindlakstegemist ning seejärel õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist." Kaebuses osundati ka Justiitsministeeriumi
  25. juuli
  26. a vastusele.
  27. augusti
  28. a vastuses halduskohtule teatas A. Treial, et vastustajaks asjas peab ta Valga Maakohut. Nõude osas märkis kaebuse esitaja, et taotleb kohtutäiturite toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ning kahju suuruse laseb ta hinnata pärast seda, kui kohus on kohtutäiturite toimingu vara arestimisel ebaseaduslikuks tunnistanud.
  29. Tartu Halduskohus tagastas
  30. augusti
  31. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud kohtutäiturite tegevuse peale ja A. Treial ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib TMS § 77, mille kohaselt kohtutäiturite tegevust vaidlustatakse maa- või linnakohtus.
  33. augustil 2003 esitas A. Treial erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Erikaebuses märgiti, et ka Tartu Maakohus on keeldunud asja menetlusse võtmast. Erikaebuse esitaja väitis veel, et kaebuse esitamisel halduskohtule lähtus ta Justiitsministeeriumi
  34. juuli
  35. a vastusest kahju hüvitamisest keeldumise kohta, milles sisalduva vaidlustamisviite kohaselt tuli pöörduda halduskohtusse. Täitemenetluse seadustikust tuleneva 10-päevase tähtaja jooksul ei olnud A. Treialil võimalik kaevata kohtutäituri tegevuse peale, kuna ta oli vahi all ja ebaseaduslikust arestimisest sai teada hiljem.
  36. Tartu Ringkonnakohus leidis
  37. septembri
  38. a määruses haldusasjas nr 2-3-245/2003, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus ei kuulu tulenevalt HKMS § 3 lg-st 2 läbivaatamisele halduskohtus, kuivõrd TMS §-s 77 on sätestatud nimetatud vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord. Asjaolu, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses, ei välista hiljem kahjunõude esitamist RVS § 17 alusel riigile või kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtusse.
  40. oktoobril 2003 esitas A. Treial Valga Maakohtule hagiavalduse, millega taotles Valga Maakohtu kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning nõudis moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Valga Maakohtu
  41. detsembri
  42. a kirjast nr 2-389-03/2541 nähtuvalt saatis Tartu Ringkonnakohus Valga Maakohtu kohtunike taandumise tõttu tsiviilasja nr 2-389/03 arutamiseks Põlva Maakohtule.
  43. Põlva Maakohtu
  44. detsembri
  45. a määruses tsiviilasjas nr 2-290/03 leiti et asi ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras ning tagastati hagiavaldus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et kahjunõue kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks tulnuks pärast
  46. jaanuari 2002 esitada haldusorganile (Justiitsministeeriumile) või halduskohtule, mitte aga üldkohtule.
  48. veebruaril 2004 esitas A. Treial Riigikohtule taotluse kohtualluvuse määramiseks. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
  49. A. Treial on Riigikohtule esitatud avalduse sõnastanud kohtualluvuse määramise taotlusena. Taotluse sisust ja lisatud materjalidest nähtuvalt tuleb seda aga tõlgendada taotlusena määrata asja menetlemiseks pädev kohus. I.
  50. HKMS § 11 lg 5 sätestab: "Kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras". HKMS § 11 lg 6 kohaselt edastab eelnimetatud asjaolude ilmnemisel asja Riigikohtule halduskohus. TsMS § 149 lg 6 sätestab samuti, et pädeva kohtu määrab Riigikohtu erikogu.
  51. Käesoleval juhul on avalduse Riigikohtule esitanud A. Treial ise. Riigikohtu erikogu senises praktikas on menetlust pädeva kohtu määramiseks enamasti alustatud kohtute määruse või avalduse alusel, kuid erandlikult on peetud siiski võimalikuks menetleda ka isikute taotlusi, mis on esitatud otse Riigikohtule (erikogu
  52. oktoobri
  53. a määrus asjas nr 3-3-43-01 - RT III 2001, 26, 290 ja
  54. aprilli
  55. a määrus asjas nr 3-2-4-1-02 - RT III 2002, 12, 121). Kuna tegemist on menetlusõigusliku küsimusega, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama, peaks asja Riigikohtule kohtupädevuse küsimuse otsustamiseks saatma üldjuhul madalama astme kohus. Isiku enda poolt Riigikohtule esitatud taotluse menetlemine pädeva kohtu määramiseks on erandina põhjendatud juhtudel, kui kaks või rohkem kohut on leidnud, et vaidlus ei kuulu nende pädevusse, kuid pole saatnud HKMS § 11 lg 5 või TsMS § 149 lg 6 alusel asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Treial korduvalt pöördunud erinevate kohtute poole. II.
  56. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on korduvalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt rõhutatud kohtu kohustust välja selgitada kaebuse esitaja eesmärk kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt näiteks halduskolleegiumi
  57. veebruari
  58. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02 - RT III 2002, 8, 75,
  59. aprilli
  60. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-02 - RT III 2002, 12, 124 ja
  61. jaanuari
  62. a määrus haldusasjas nr 3-3-14-04 - RT III 2004, 5, 48). Halduskohtu ülesandeks on seejuures ka kaebuse esitaja tähelepanu juhtimine kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajadusele, sealhulgas kaebuse Halduskohtumenetluse seadustiku nõuetega vastavusse viimiseks.
  63. Tartu Halduskohtule esitatud esialgses kaebuses taotles A. Treial nii kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist kui ka kahju hüvitamist.
  64. juuli
  65. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses esinenud puudusi kõrvaldades taotles A. Treial täiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kusjuures põhjendatud huvi väljendus kaebaja väitel selles, et ta soovib esitada kahjunõuet. Kahju suurust soovis A. Treial tõendada pärast seda, kui on tuvastatud täiturite tegevuse õigusvastasus. Erikogule esitatud materjali pinnalt jääb kahtlus, et halduskohus ei ole piisava hoolikusega suhtunud A. Treiali kohtusse pöördumise eesmärgi väljaselgitamisse ega selgitamiskohustuse täitmisesse. III.
  66. Vastavalt Riigikohtu erikogu varasematele seisukohtadele kuuluvad kaebused kohtutäituri tegevuse peale lahendamisele üldkohtus (erikogu
  67. märtsi
  68. a määrus asjas nr 3-3-4-3-02 - RT III 2002, 10, 98) ja pärast
  69. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus (erikogu
  70. aprilli
  71. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02 - RT III 2002, 13, 138). Viimati nimetatud lahendis märkis erikogu, et Riigivastustuse seaduse (RVS) § 1 lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine, millest võib siiski erandeid teha seadusega. Kehtivas õiguses ei sätestata eraldi, milline kohus on pädev lahendama kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebusi. Seega on tegemist vaidlustega, mis HKMS § 3 lg-st 2 ja RVS § 17 lgst 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista kahju hüvitamise kaebuse lahendamist halduskohtus. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane. Riigikohtu erikogu
  72. aprilli
  73. a määrusest asjas nr 3-3-4-2-02 lähtuvalt on kujunenud ka edaspidine kohtupraktika kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuste menetlemisel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  74. veebruari
  75. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04 RT III 2004, 7, 72). Erikogule esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus A. Treial kohtusse pärast
  76. jaanuari
  77. Kui A. Treial taotleb kohtutäiturite tekitatud kahju hüvitamist, on tema kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
  78. Eeltoodud põhjustel tuleb A. Treiali
  79. juuli
  80. a kaebus saata Tartu Halduskohtule eelmenetlusse. Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.