← Eesti

3-1-1-154-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-154-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi V. Õ. süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 344 lg 1 ja § 22 lg 2 - § 347 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a määrus, millega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  5. novembri
  6. a määruse peale esitatud erikaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. Õ. kaitsja vandeadvokaadi abi Anto Kasak, erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. veebruar
  8. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss, V. Õ. kaitsja vandeadvokaat Raul Markus RESOLUTSIOON
  9. Tallinna Ringkonnakohtu
  10. novembri
  11. a määrus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  12. novembri
  13. a määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta jätta muutmata.
  14. V. Õ. kaitsja vandeadvokaadi abi Anto Kasaku erikaebus jätta rahuldamata.
  15. Välja mõista V. Õ.-lt 1416 (üks tuhat nelisada kuusteist) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. V. Õ. peeti
  17. novembril
  18. a kinni kahtlustavana Eesti Vabariigi kodanike passide ja mootorsõidukite juhilubade, samuti välisriikide kodanike passide võltsimises ja edasiandmises kolmandatele isikutele, s.o KarS § 22 lg 3 - § 344 lg 1 ja § 22 lg 2 - § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises.
  19. novembril
  20. a andis Tallinna Linnakohtu kohtunik Katre Poljakova loa kohaldada V. Õ. suhtes tõkendina vahi all pidamist 10 päevaks, s.o kuni
  21. novembrini
  22. a.
  23. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  24. novembri
  25. a määruse peale esitas V. Õ. kaitsja A. Kasak erikaebuse, milles taotleti V. Õ. suhtes valitud tõkendi tühistamist ning kahtlustatava vahi alt vabastamist motiivil, et V. Õ. suhtes tõkendina vahi all pidamise kohaldamine oli põhjendamatu.
  26. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  27. novembri
  28. a määrusega pikendati V. Õ. suhtes kohaldatud tõkendit - vahi all pidamine -
  29. jaanuarini
  30. a.
  31. Tallinna Ringkonnakohtu
  32. novembri
  33. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  34. novembri
  35. a määruse peale esitatud erikaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et erikaebuse läbivaatamise ajaks oli läbivaadatav määrus kaotanud oma õigusliku sisu, sest tõkendi kohaldamise määruses märgitud tähtaeg oli möödunud ning V. Õ. vahi all viibimise tähtaega pikendati Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  36. novembri
  37. a määrusega kuni
  38. jaanuarini
  39. a.
  40. Tallinna Ringkonnakohtu
  41. novembri
  42. a määruse peale esitas V. Õ. kaitsja A. Kasak Riigikohtule erikaebuse, milles taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuses tuginetakse järgmistele motiividele. 5.
  43. Kõigepealt märgib kaitsja, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 13 kohaselt on igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Põhiseaduse § 24 lg 5 näeb ette, et kohtusüsteem on vähemalt kaheastmeline. AKKS § 68 lg 1 sätestab, et isikul, kelle suhtes tõkendit kohaldati, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal on õigus esitada erikaebus tõkendina vahi alla võtmise küsimuses. Kaitsja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu
  44. novembri
  45. a määrus rikub EIÕK artiklis 13 sätestatud õigust tõhusale menetlusele. 5.
  46. Järgnevalt märgib kaitsja, et EIÕK artikkel 5 lõige 4 sätestab, et igaühel, kellelt on võetud vabadus vahistamise teel, on õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine osutub ebaseaduslikuks. Tallinna Ringkonnakohtu
  47. novembri
  48. a määrus erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta muudab AKKS § 68 lg 1 p-s 1 nimetatud erikaebeõiguse deklaratiivseks ning rikub nii EIÕK artikkel 5 lõikes 4 kui artiklis 13 sätestatud õigusi. Asja läbivaatamata jätmisega kaob sisuliselt üldse võimalus vaidlustada vahi alla võtmist kui tõkendit. 5.
  49. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt
  50. novembri
  51. a määruses märgitud erikaebuse läbivaatamata jätmise alus - kaevatav määrus oli kaotanud oma õigusliku sisu - on vale, kuna kaevatav tõkendi kohaldamise määrus ei saa kaotada õiguslikku sisu niikaua, kuni tõkend kehtib. Tõkendi kehtivust ei tohi segi ajada vahi alla pidamise tähtajaga. V. Õ. kaitsja poolt esitati Tallinna Ringkonnakohtule erikaebus tõkendi valiku suhtes. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  52. novembri
  53. a määrusega ei kohaldatud uut tõkendit, vaid pikendati vahi all pidamise tähtaega. ERIKAEBUSE LÄBIVAATAMINE RIIGIKOHTUS
  54. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis vaatas erikaebuse läbi
  55. detsembril
  56. a. Istungil osalesid riigiprokurör M. Püss ja V. Õ. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas. Kuna erikaebuse lahendamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, anti erikaebus
  57. jaanuari
  58. a määrusega läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
  59. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis vaatas erikaebuse läbi
  60. veebruaril
  61. a. Istungil osalenud V. Õ. kaitsja vandeadvokaat R. Markus toetas erikaebust ja palus selle rahuldada. Riigiprokurör M. Püss leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu
  62. novembri
  63. a määrus on kooskõlas kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga ning taotles selle muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  64. Tallinna Ringkonnakohtu
  65. novembri
  66. a määrus on kooskõlas senises kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, mille kohaselt on ringkonnakohus pädev jätma läbi vaatamata erikaebuse sellise vahi alla võtmise määruse peale, mida pole õiguslikult enam olemas. Vahi alla võtmise määrus lakkab õiguslikult olemast siis, kui selle peale esitatud erikaebuse menetlemise ajaks on isiku vahi all pidamise tähtaega pikendatud ja tema vahi all pidamise õiguslik alus tuleneb uuest kohtumäärusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-27-97 - RT III 1997, 16, 162).
  67. Olukord, mil vahi alla võtmise määrus kaotab õigusliku sisu enne selle kohtumääruse peale esitatud kaebuse läbivaatamist, tekib kehtivas kriminaalmenetluse õiguses sätestatust tulenevalt reeglina pärast kahtlustatava lühiajalist vahi alla võtmist. Kahtlustatava ja süüdistatava menetlusseisundi erinevust arvestades ning kahtlustatava õiguste kaitseks täiendavat garantiid luua püüdes on KrMK § 67 lg-s 1 sätestatud, et kahtlustatavat võib vahi alla võtta üksnes erandjuhtudel ja esmakordselt mitte kauemaks kui kümneks päevaks. Selline kahtlustatava õiguste tagamise täiendav garantii võib aga põhjustada vahi alla võetud kahtlustatava kaebeõiguse riive. Nimelt võib kahtlustatav vastavalt AKKS § 73 lg-le 1 esitada kaebuse vahi alla võtmise määruse peale hiljemalt viie päeva jooksul arvates selle määruse ärakirja kättesaamisele järgnenud päevast. Arvestades AKKS §-s 74 sätestatud erikaebuse menetlemise tähtaegu (kaebus tuleb saata ringkonnakohtule selle esitamisele järgneval päeval, ringkonnakohus otsustab hiljemalt kaebuse saamisele järgneval päeval selle kohtuistungil arutamisele määramise ja kaebus vaadatakse läbi kümne päeva jooksul alates arutamisele määramise päevast) saab ringkonnakohus asuda erikaebust läbi vaatama reeglina alles siis, kui kahtlustatava vahi alla võtmisest on kümme päeva juba möödunud, ning kahtlustatav peab olema selleks ajaks kas vahi alt vabastatud või viibib vahi all kohtu antud uue loa alusel. Samas ei saa erikaebuse menetlemise äärmiselt piiratud tähtaegu arvestades väita, et nendest kinnipidamisel oleks rikutud menetluse mõistliku aja põhimõtet ja seeläbi vahialuse õigust tõhusale menetlusele.
  68. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuses märgituga, et Tallinna Ringkonnakohtu
  69. novembri
  70. a määrus rikub EIÕK artiklis 13 ja artikli 5 lõikes 4 sätestatud õigust tõhusale menetlusele ning et mistahes vahi alla võtmise määrus ei saa kaotada õiguslikku sisu seni, kuni tõkend kehtib, s.o seni kuni isik viibib tegelikult vahi all. 10.1 Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  71. novembri
  72. a vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamist Tallinna Ringkonnakohtus saaks lugeda EIÕK artiklis 13 ja artikli 5 lõikes 4 sätestatud tõhusa menetluse õigust tagavaks juhul, kui erikaebuse läbivaatamise tulemina oleks olnud võimalik V. Õ. ka tegelikult vahi alt vabastada. See aga oleks võimalik vaid siis, kui ringkonnakohus asuks õigusliku sisu kaotanud vahi alla võtmise määruse läbivaatamisel analüüsima ka uue ja vaidlustamata kohtumääruse - vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohtu selline tegevus oleks aga ilmses vastuolus AKKS VII peatükis sätestatuga. Arvestada tuleks sedagi, et vastavalt KrMK § 73 lg-le 51 pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel ja seega võib iga vahi all pidamise tähtaja pikendamist sisuliselt lugeda uueks vahi alla võtmiseks. Viimatiöeldust järeldub, et vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused ei pruugi kokku langeda ja praktikas sageli ei langegi kokku. Samuti ei ole välistatud, et isiku vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrus sisaldab oluliselt kaalukamaid põhjendusi kui vahi alla võtmise määrus. Seega puudub alus väita, et kahtlustatava esmakordse vahi alla võtmise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamine pärast tema vahi all pidamise tähtaja pikendamist oleks isiku efektiivne ja tegelik kohtulik kaitse. Ühtlasi märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et nii kahtlustatava vahi alla võtmine kui ka vahi all pidamise tähtaja pikendamine toimub kohtuniku poolt ning tänases kriminaalmenetluses on reaalselt tagatud võimalus vaadata erikaebemenetluses läbi kahtlustatava vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrust. Seetõttu ei saa kahtlustatava esmakordse vahi alla võtmise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmist käsitletaval juhul lugeda iseenesest tõhusa menetluse õigust rikkuvaks.
  73. Ekslik on kaitsja väide, et ülalkirjeldatud seisukoht väärab V. Õ.-l efektiivse kaebetee enda vahi all pidamise vaidlustamiseks. Nagu näitab käsitletava kriminaalasja edasine menetlus, on nii V. Õ. kui ka tema kaitsja vaidlustanud Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  74. novembri
  75. a määruse, millega anti luba V. Õ. vahi all pidamiseks
  76. jaanuarini
  77. a. Tallinna Ringkonnakohus on erikaebemenetluse korras jätnud mõlemad kaebused
  78. detsembri
  79. a määrusega rahuldamata. Edasiselt on Tallinna Linnakohtu kohtuniku
  80. detsembri
  81. a määrusega pikendatud V. Õ. vahi all pidamise tähtaega
  82. märtsini
  83. a. Ka selle määruse peale esitatud kaebuse on Tallinna Ringkonnakohus
  84. jaanuari
  85. a määrusega jätnud rahuldamata. Seega nähtub eeltoodust, et V. Õ. vahi all pidamine on allutatud kohtulikule kontrollile ja alusetud on erikaebuses toodud väited EIÕK artikkel 5 lõikes 4 ning artiklis 13 sätestatud õiguste rikkumiste kohta.
  86. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  87. novembri
  88. a määruse muutmata ja V. Õ. kaitsja vandeadvokaadi abi Anto Kasaku erikaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Hannes Kiris Lea Kivi Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.