3-1-1-10-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-10-04 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi A. R. väärteoasi LS § 7436 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-1351/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kaitsja vandeadvokaadi abi Liina Naaberi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud A. R. kaitsja vandeadvokaadi abi Liina Naaber Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. septembri
9. a otsus väärteoasjas A. R. karistamises LS § 7436 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viieteistkümneaastasele A. R.-le koostati
12. juunil
13. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta sõitis motorolleriga kõnni- ja jalgrattateel, tal puudus ohutu sõidu võtete tundmist tõendav dokument ja kaassõitjal polnud kiivrit. Sellega rikuti Liikluseeskirja (LE) § 236 p-s 1, ning §-des 230 ja 231 sätestatut, mille eest on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse (LS) § 7436 lg-s
14. Tallinna politseiprefektuuri
15. juuni
16. a otsuses leiti, et menetlusalune isik juhtis mopeedi liiklusmärgiga "Jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teel. Sellisel teel tohib liigelda ainult jalgrattaga või jalgsi (küll võib mopeediga liigelda liiklusmärgiga "Jalgrattatee" tähistatud teel). Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on ekslikult käsitatud LE § 236 p 1 rikkumisena, tegelikult on rikutud LE §-s 234 sätestatut. Otsuses märgiti samuti, et LS § 10 kohaselt võib mopeedi juhtida vähemalt 14-aastane isik, kellel peab olema sõiduteel sõitmiseks vastav juhiluba. Kirjeldatud rikkumiste eest karistati A. R.-t LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut - s.o 180 krooni. Kaassõitja kaitsekiivrita sõidu osas menetlus lõpetati, kuna selle eest ei ole mopeedijuhile vastutust ette nähtud.
17. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku seaduslik esindaja, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et menetlusalune isik juhtis mopeedi liiklusmärgiga "jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teel. Järelikult ei sõitnud ta kõnniteel ega pannud rikkumist toime. Liiklusseaduse § 10 lg 3 kohaselt peab 14-15-aastasel mopeedijuhil sõiduteel sõitmiseks olema vastav juhiluba. Kuna A. R. ei sõitnud sõiduteel, ei olnud tal ka juhiloa omamise kohustust. Veel märgiti kaebuses, et kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kasutatakse erinevaid termineid, siis ei saa väita, et A. R.-d oleks karistatud väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest.
18. Tallinna Linnakohtu
19. septembri
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et kuna teel, millel A. R. mopeediga sõitis, puudus liiklusmärgiga "Jalgrattatee" tähistatud osa, siis vastavalt LE §-le 234 oli menetlusalune isik kohustatud sõitma sõidutee äärmisel parempoolsel rajal ning tulenevalt LE §-st 230 omama juhiluba.
21. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Liina Naaber, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja vääteoasjas menetluse lõpetamist. Ühtlasi taotletakse LE § 230 kohaldamata jätmist seoses selle sätte põhiseadusevastasusega. 4.1 Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik ei rikkunud LE § 234, kuna ta sõitis "Jalgratta- ja jalgteel", mitte aga kõnniteel. Samuti ei olnud tal kohustust sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, sest oli olemas jalgrattatee kui vastava märgiga tähistatud teeosa. 4.2 Kassaator osutab sellele, et kui väärteoprotokollis on juttu A. R. poolt motorolleri juhtimisest, siis karistatud on teda hoopis mopeedi juhtimise eest. 4.
22. Edasiselt leitakse kaebuses, et kuigi väärteoprotokollis loeti A. R. õiguserikkumiseks muuhulgas ka ohutu sõidu võtete tundmist tõendava dokumendi puudumist, karistati teda hoopis juhiloa puudumise eest. Juhiluba nõutakse kuni 15-aastaselt mopeedijuhilt sõiduteel sõitmiseks. Antud juhul aga ei sõitnud A. R. sõiduteel. Kassaator rõhutab, et Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide analüüsi pinnalt ei ole võimalik tuvastada, mida kujutab endast LE §-s 230 sätestatud "liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus", kes seda välja annab ja kuidas seda taotleda. Kokkuvõtvalt leiab kassaator, et A. R. ei pidanud mopeediga jalgrattateel sõitmiseks omama kumbagi kõnealust dokumenti: ei juhiluba ega ka mitte liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendavat tunnistust.
23. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. veebruarile
25. a määratud istung lükati haigestunud kaitsja taotlusel edasi
26. märtsini
27. a, sest kaitsja osavõtt käesoleva väärteoasja läbivaatamisest on VTMS § 19 lg-st 3 tulenevalt kohustuslik. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Arvestades seda, et A. R. oli talle süüksarvatud väärtegude toimepanemise ajal viieteistkümne aastane, oleks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 3 kohaselt pidanud tema süüasja kohtulikul menetlemisel kohustuslikus korras osalema kaitsja. VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib kaitsjaks olla advokaat või menetleja loal muu õigusteadmistega isik. Tallinna Linnakohtu
29. septembri
30. a otsusest nähtuvalt on kohtumenetluses osalenud küll A. R. seaduslik esindaja Heli Raidve-Kostenok, kuid teda pole alust lugeda kaitsjaks VTMS § 20 lg 1 mõttes. Kooskõlas VTMS § 150 lg 1 p-s 4 sätestatuga tuleb kaitsja puudumist kõnealuse väärteoasja kohtulikust menetlemisest lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja väärteoasi tuleb VTMS § 174 p 7 alusel saata uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
31. Kuigi kassatsioonkaebuses osutatakse põhjendatult sellele, et väärteoprotokollis on ekslikult A. R. poolt juhitud mopeedi nimetatud motorolleriks, on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu otsuses see viga parandatud ja kassatsioonkaebuse põhistustest nähtuvalt on vea parandust aktsepteerinud ka kassaator.
32. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. R. sõitis mopeediga kohustava liiklusmärgi "Jalgratta- ja jalgtee" mõjupiirkonnas. Liikluseeskirjas esitatud selgituste kohaselt võib selle liiklusmärgiga tähistatud teel liikuda üksnes jalgrattaga või jalgsi. Seega pole kassaatori järeldus, et kuna liiklusmärgi "Jalgrattatee" mõjupiirkonnas tohib lisaks jalgrattale sõita ka mopeediga, siis peaks mopeediga olema lubatud sõita ka liiklusmärgiga "Jalgratta- ja jalgtee" mõjupiirkonnas, kooskõlas Liikluseeskirjaga.
33. Kuigi LE § 234 lauses 1 sätestatu kohaselt tuleb jalgrattatee puudumisel sõita mopeediga sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates siiski A. R.-le süüks arvata seda, et ta seda ei teinud. Kuna A. R.-l puudus juhiluba, siis ei olnud ta õigustatud ega ka mitte kohustatud sõitma sõiduteel. Selle õigusliku kohustuse puudumisel ei saa A. R. ka vastutada tegevusetuse eest - sõidutee äärmisel parempoolsel rajal mittesõitmise eest.
34. Arvestades seda, et A. R. ei sõitnud oma mopeediga sõiduteel, puudus alus karistada teda ka LE § 230 alusel vastava juhiloa puudumise eest.
35. Riigikohus nõustub, et LE §-s 230 nimetatud liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendava tunnistuse õiguslik staatus ja ka selle tunnistuse väljaandmise kord on ebaselge. Siiski puudub alus kõnealuse sätte kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks seetõttu, et see säte ei ole otsuse punktides 9 ja 10 kirjeldatud põhjustel asjakohane. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi