3-1-1-16-04

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-16-04

1. aprill 2004 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Peeter Vaher ja Lea Kivi Kriminaalasi Erkki Rikmann'i süüdistuses KrK § 2102 lg 2 pde 2 ja 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-935 Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest
4. veebruar 2004 Erkki Rikmann, tema kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsus Erkki Rikmanni õigeksmõistmises ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8. Kassatsioonprotest rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Rapla Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega tunnistati Erkki Rikmann süüdi KrK § 2102 lg 2 punktide 2 ja 4 järgi ning teda karistati neljaaastase vangistusega. Mõistetud karistusest arvas kohus maha eelvangistuses viibitud aja - ühe kuu ja ühe päeva - ning luges E. Rikmanni poolt kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks kolm aastat kümme kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. E. Rikmann tunnistati süüdi selles, et tema valmistas ajavahemikul
12. aprillist
13. a kell 22.00 kuni
14. aprillini
15. a kell 02.37 Kaiu vallas Vana-Kaiu külas Loosalu talu juures ehitussoojakus isikute grupis koos Imre Perliga edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet. Seejuures oli valmistatavaks narkootiliseks aineks 8405,7 grammi amfetamiinsulfaati, milles oli puhast amfetamiini 5163,9 grammi.
16. Maakohus asus seisukohale, et E. Rikmanni poolt KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Kohus luges tõendatuks, et I. Perli sisustas Loosalu talu aidaboksi narkootikumide valmistamiseks vajalike seadmetega. Seda ruumi aidas kasutas I. Perli seni, kuni ta tõi
17. a veebruari keskel Loosalu 2 maatükile ehitussoojaku, kuhu paigutas narkootikumide valmistamiseks vajalikud seadmed. Kohus leidis, et narkootikumide valmistamisse kaasas I. Perli ka oma tuttava E. Rikmanni. Mobiiltelefoni kõneeristustele ja J. Truia ütlustele tuginedes tegi maakohus kindlaks, et erinevalt kohtualuse enese ütlustest, viibis E. Rikmann ajavahemikus
18. jaanuarist kuni
19. aprillini
20. a Loosalu talus kokku kümnel korral. Samuti tuvastas kohus, et tõele ei vasta E. Rikmanni ütlused selle kohta, et ta saabus
21. aprillil
22. a Loosalu tallu alles pärast lõunat. Tegelikult saabusid I. Perli ja E. Rikmann Loosalu tallu juba
23. aprilli varahommikul. I. Perlil ja E. Rikmannil oli plaan valmistada järjekordne kogus amfetamiini. Amfetamiinsulfaadi (pulbrilise amfetamiini) valmistamisega alustasid I. Perli ja E. Rikmann juba varahommikul, kuna kogu protsess võtab üldjuhul aega kuni 24 tundi. Jälitustegevuse tulemusena saadud helisalvestistega luges maakohus tõendatuks, et
24. aprillil kell 21.05 vestlesid I. Perli ja E. Rikmann Loosalu talumajas keemilisest protsessist ning kell 22.25 rääkis I. Perli talumajas telefoniga suurtest summadest ja lojaalsetest inimestest. Tunnistajate V. Jääratsi, A. Gutmanni, M. Palo ja U. Karpenderi ütlustega ning kahtlustatava kinnipidamise protokolli ja surmaaktiga luges kohus tuvastatuks, et
25. aprilli
26. a öösel kella 02.30 paiku peeti Loosalu 2 maatükil asetsenud ehitussoojakus Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kinni E. Rikmann ja I. Perli. Kohus leidis, et kriminaalasjas olemasolevate tõenditega on ümber lükatud kohtualuse E. Rikmanni ütlused selle kohta, et tema ei ole süüdistuses nimetatud ajal ja kohas koos I. Perliga narkootilist ainet valmistanud. Maakohus ei lugenud usaldusväärseteks E. Rikmanni ütlusi selle kohta, et soojakus olles ei saanud ta aru, et I. Perli valmistab narkootikume, vaid arvas, et tegemist on elektrimootori parandamisega. Kohtu arvates on tõendatud, et E. Rikmann tegeles ka ise kinnipidamise hetkel amfetamiini valmistamisega. Tema ees laual oli juba müügiks kõlblik amfetamiin. Asjaolu, et E. Rikmann valmistas
27. aprillil ehitussoojakus koos I. Perliga amfetamiini, kinnitavad kohtu arvates ka 24.-
28. märtsini
29. a helisalvestatud I. Perli ja E. Rikmanni vahelised dialoogid, mille kohaselt tegelesid I. Perli ja E. Rikmann ka tookord narkootilise aine valmistamisega. Kohus märkis, et seetõttu ei olnud
30. aprillil
31. a Loosalu talus toimunu E. Rikmannile esimene kord sellise protsessiga tegeleda. Asjaolu, et I. Perli ja E. Rikmann valmistasid amfetamiini edasiandmise eesmärgil, luges kohus tuvastatuks valmistatud narkootilise aine suure kogusega. Samuti viitas kohus E. Rikmanni poolt kohtuistungil antud ütlustele, et tema ise amfetamiini ei tarvita.
32. Rapla Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse E. Rikmann, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja end õigeks mõista.
33. Tallinna Ringkonnakohtu
34. novembri
35. a otsusega tühistati maakohtu otsus E. Rikmanni süüditunnistamises ja ta mõisteti KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi õigeks. Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas leiduvad tõendid kinnitavad küll veenvalt, et ehitussoojakus viibides E. Rikmann nägi ja sai aru, et seal leiab aset narkootilise aine ebaseaduslik sünteesimine, kuid selle asjaoluga ei ole veel tõendatud E. Rikmanni osalemine narkootilise aine valmistamises. Kohus märkis, et E. Rikmannile on esitatud süüdistus üksnes tegude eest, mis leidsid aset
36. aprillist kella 22.00-st
37. aprillini kella 02.37-ni
38. a. Ringkonnakohus leidis, et see ajavahemik seab ühtlasi piirid E. Rikmanni süüdistusasjas tõenduslikus esemes kindlakstegemisele kuuluvate ja kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavate asjaolude hulgale. Kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada ega oma süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt tähendust. Kohtukolleegium nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et E. Rikmanni süüdistusest ega maakohtu otsusest pole võimalik aru saada, milliste tegude toimepanemisega kohtualune KrK § 2102 lg 2 pdes 2 ja 4 kirjeldatud kuriteo objektiivse koosseisu täitis. Kohus märkis, et pelgalt kuriteo toimepanemise koha vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kuriteost osavõtuna. Ringkonnakohus leidis, et E. Rikmanni sõrmejälje leidmine ehitussoojakus asunud külmiku kaanelt ja riiulil paiknenud ajakirjalt pole vastuolus kohtulause ütlusega, et ta ootas ehitussoojakus I. Perlit ja luges ajakirju. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse E. Rikmanni ütlused, et amfetamiini ebaseadusliku valmistamisega tegeles üksnes I. Perli. Kriminaalasja uurimisel pole E. Rikmanni juurest ega tema töö või elamisega seotud paikadest leitud tõendeid, mis viitaksid tema osavõtule amfetamiini ebaseaduslikust valmistamisest süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Kohus märkis, et tunnistajate J. Truia, M. Palo, V. Jääratsi, A. Gutmanni, U. Karpenderi ütlustes puudub igasugune teave E. Rikmanni ja I. Perli käitumisaktidest amfetamiini ebaseaduslikul valmistamisel ehitussoojakus. Samuti pole maakohtu otsuses kirjeldatud kohtualuse tegusid ehitussoojakus, mida hinnati narkootilise aine valmistamisena suures koguses edasiandmise eesmärgil. Veel asus ringkonnakohus seisukohale, et süüdistus, milles pole kirjeldatud kuriteona käsitletud tegu, rikub süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigust. Teadmata milliseid konkreetseid tegusid süüdistus kuriteoks loeb, puudub isikul võimalus end süüdistuse vastu kaitsta. Kohtukolleegium väljendas samas veendumust, et kuriteosündmusest pika aja möödumuse tõttu ei ole kriminaalasjas uute või täiendavate tõendite kogumine enam võimalik. Kohtualuse süü tõendatuse suhtes tekkinud kahtlused, mida tõendite kohtulikul uurimisel ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb aga tõlgendada kohtualuse kasuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
39. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes palub ringkonnakohtu otsuse E. Rikmanni õigeksmõistmises tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et E. Rikmannile esitatud süüdistus on ebakonkreetne. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et süüdistus lähtus sellest, et E. Rikmann võttis osa amfetamiini valmistamise protsessist, ükskõik milline ka tema panus selles ei olnud. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
40. oktoobri
41. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-98-97 märgib kassaator, et funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviimisega tegemist juhul, kui isikud tegutsevad üheskoos sel viisil, et neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et koosseisu realiseerimine peab sõltuma igast toimepanijast. Prokurör nendib, et narkootikumide valmistamine on tehnoloogiliselt väga spetsiifiline tegevus. Küsimus, kas E. Rikmanni tegevus on käsitletav teo valitsemisena või mitte, on fakti küsimus ja hinnatav kogutud tõendite põhjal. Eeltoodud põhjusel leiab prokurör, et narkootikumide valmistamise täpse kirjelduse puudumine süüdistuse tekstis ei riku E. Rikmanni kaitseõigust. Kassaator märgib, et tühistades Rapla Maakohtu süüdimõistva otsuse ning mõistes E. Rikmanni õigeks, on ringkonnakohus jätnud motiveerimata, miks ta ei arvestanud kõigi nende tõenditega, millest lähtudes oli maakohtu otsus tehtud. Prokurör ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et E. Rikmanni süüditunnistamisel ei saa arvestada 24.-
42. märtsini
43. a toimunud salajase pealtkuulamise käigus tehtud helisalvestust I. Perli ja E. Rikmanni vestlusest, mille alusel maakohus järeldas, et ka märtsis tegelesid I. Perli ja E. Rikmann narkootilise aine sünteesiga. Kassaator juhib tähelepanu ka sellele, et maakohus tuvastas mitmes küsimuses E. Rikmanni ütluste vastuolu kriminaalasjas olemasolevate tõenditega. Prokuröri arvates on ringkonnakohus vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
44. jaanuari
45. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-98 märgituga tähtsustanud üle kohtualuse vastuolulisi ütlusi. Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et kriminaalasjas puuduvad tõendid E. Rikmanni käitumise kohta narkootilise aine valmistamisel. Muuhulgas osutab kassaator sellele, et ringkonnakohtu otsuses on jäänud kajastamata
46. aprillil
47. a kella 21.05 ajal Loosalu vallas salvestatud I. Perli ja E.Rikmanni omavaheline vestlus keemilisest protsessist.
48. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti. E. Rikmann ja tema kaitsja aga leidsid, et protest tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
49. Käesolevas kriminaalasjas on nii maakohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et E. Rikmanni ütlused, mille kohaselt ei saanud ta koos I. Perliga Loosalu talus ehitussoojakus viibides aru, et toimub narkootikumide valmistamine, pole tõesed. Mõlema astme kohtud on sellisele järeldusele jõudmist ka piisava põhjalikkusega motiveerinud.
50. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et ei ole vaieldamatult tõendatud, et E. Rikmann osales narkootikumide valmistamise protsessis. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse E. Rikmanni ütlused, et amfetamiini ebaseadusliku valmistamisega tegeles üksnes I. Perli. Sellise järelduse tegemisel lähtus ringkonnakohus seisukohast, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada ega oma süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt tähendust. Samuti leidis ringkonnakohus, et süüdistus, milles pole kirjeldatud kuriteona käsitletud tegu, rikub süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigust.
51. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus on kooskõlas KrMK § 215 lgga 1 ja § 46 p-ga 1 õigesti leidnud, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuses väljendatuga, et süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel ei saa olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. KrMK § 48 lg 1 kohaselt on tõendid kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. KrMK § 50 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kõiki tõendeid hinnata seadusest juhindudes nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatu ei keela tugineda kõrvuti teiste tõenditega ka tõenditele, mis annavad teavet isiku sellise käitumise kohta, mis jääb küll väljapoole süüdistuse ajalisi piire, kuid millel võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisega. Seega võib ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje.
52. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine.
53. Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna E. Rikmannile esitatud süüdistuse ajalisteks piirideks on
54. aprill 2000 kell 22.00 kuni
55. aprill 2000 kell 02.37, seab see ajavahemik ka piirid E. Rikmanni süüdistusasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavate asjaolude hulgale. Ringkonnakohus on alusetult kitsendanud kriminaalasja õigeks otsustamiseks lubatavate tõendite ringi ja jätnud seetõttu arvestamata osa tõendeid, millele rajas oma süüdimõistva otsuse Rapla Maakohus. Muuhulgas on ringkonnakohus jätnud sisuliselt analüüsimata jälitustegevuse käigus salajase pealtkuulamise teel saadud salvestuse I. Perli ja E. Rikmanni omavahelistest vestlustest, mille alusel maakohus tuvastas, et I. Perli ja E. Rikmann valmistasid 24.-
56. märtsini 2000 Loosalu talus narkootilist ainet ja et
57. aprillil
58. a enne kella 21.05 vestlesid I. Perli ja E. Rikmann Loosalu talumajas keemilistest protsessidest. Kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalasja lahendamisel lubatavate tõendite ringi alusetu kitsendamine on kriminaalmenetluse seaduse rikkumine, ja tunnistab selle AKKS § 39 lg 4 alusel oluliseks rikkumiseks, sest see takistas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
59. Ringkonnakohus on jätnud omapoolse hinnanguta maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et E. Rikmanni kaitseversioon on mitmes olulises küsimuses vastuolus kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Siinkohal meenutab kriminaalkolleegium, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Otsuses motiivide puudumisega on tegemist ka siis, kui esimese astme kohtu tõendite hindamisel tehtud vead on jäetud näitamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
60. mai
61. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03 - RT III 2003, 17, 159, p 10.) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ringkonnakohus käesoleval juhul neid nõudeid järginud ei ole.
62. Kriminaalkolleegium ei nõustu ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et isiku süüdistamisel narkootilise aine valmistamises isikute grupis, tuleb süüdistuses kõikidel juhtudel näidata konkreetsed käitumisaktid, millega isik narkootilise aine valmistamise protsessis osales. Arvestades seda, et isegi ühte liiki kuritegusid on võimalik toime panna väga erineval viisil, samuti seda, et erinevat liiki tõendite puhul on võimalik erinev tõendamiskäik, ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates võimalik esitada ammendavat kataloogi asjaoludest, mis peavad olema süüdistuses ära näidatud. Süüdistuses sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus peab tulenevalt kaitseõiguse tagamise nõudest olema sedavõrd konkreetne, et isik saaks aru, millise kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse, ja et süüdistusversiooni ning seda kinnitavate tõendite kummutamine ei oleks - arvestades konkreetse kriminaalasja eripära - isiku jaoks ülemääraselt koormav.
63. E. Rikmannile on esitatud süüdistus narkootilise aine valmistamises isikute grupis koos I. Perliga, kusjuures süüdistuses on täpselt määratletud valmistatud narkootiline aine ja selle kogus, samuti selle aine valmistamise aeg (kellaajalise täpsusega) ja koht. Kriminaalkolleegiumi arvates ei muuda asjaolu, et süüdistus ei kirjelda E. Rikmanni konkreetseid tegusid, millega ta narkootilise aine valmistamise protsessis osales, sedavõrd ebakonkreetseks, et oleks võimalik rääkida E. Rikmanni kaitseõiguse rikkumisest. Süüdistus oli piisavalt kindlapiiriline, et tagada E. Rikmannile võimalus kaitseversiooni esitamiseks ja süüdistusversiooni kummutamiseks. Sõltuvalt kriminaalasjas leiduvate tõendite eripärast on põhimõtteliselt võimalik tuvastada, et isik pani toime narkootilise aine valmistamise isikute grupis, isegi siis, kui ei ole võimalik täpselt kindlaks teha neid tehnilisi toiminguid, mida isik narkootilise aine valmistamiseks tegi. Narkootilise aine valmistamine on tavapäraselt tunde või päevi kestev kompleksne keemiline protsess, mille läbiviimiseks tuleb teha hulgaliselt tehnilist laadi toiminguid. Kõik sellised toimingud on nii KrK §-s 2102 kui ka KarS §-s 184 sätestatud kuriteokoosseisu puhul hõlmatud üldnimetusega "valmistamine".
64. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
65. novembri
66. a otsuse E. Rikmanni õigeksmõistmises ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Jüri Ilvest, Peeter Vaher, Lea Kivi