← Eesti

3-1-1-4-04

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-4-04

  1. aprill
  2. a Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kriminaalasi Denis Stetsenko süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-688-2003 Denis Stetsenko, kassatsioonkaebus
  5. jaanuar
  6. a Riigiprokurör Marge Püss, Denis Stetsenko kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa Resolutsioon
  7. Tühistada nii Tallinna Linnakohtu
  8. juuni
  9. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
  10. septembri
  11. a otsus Denis Stetsenko süüditunnistamises ja karistamises suure koguse narkootilise aine marihuaana käitlemises.
  12. Õigeks mõista Denis Stetsenko 57,25 grammi narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise süüdistuses.
  13. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  14. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Välja mõista Denis Stetsenkolt 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tallinna Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna politseijuhtivinspektor Vilve Milli otsusega karistati Denis Stetsenkot HÕS § 158 järgi rahatrahviga 300.- krooni selle eest, et kinnipidamisel
  17. mail
  18. a leiti tema autost 57,25 g narkootilist ainet marihuaana. Sama otsusega eraldati haldusõiguserikkumise asjast materjalid D. Stetsenko juurest leitud suure koguse narkootilise aine (fentanüüli) leidmise osas kriminaalasja algatamiseks.
  19. Kriminaalmenetluse tulemusel esitati D. Stetsenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistus selles, et ta ajavahemikul
  20. mai kuni august
  21. a omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata isikult suures koguses narkootilisi aineid fentanüüli ning marihuaanat, mida hoidis enda juures ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos. Samuti omandas ta augustist kuni
  22. septembrini
  23. a ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata isikult korduvalt väikeses koguses narkootilist ainet fentanüül, mida valdas ja vedas edasiandmise eesmärgil enda kasutuses olevas sõiduautos ning andis edasi Pavel T"erkassovile, Jekaterina Ivanovale ja teistele kohtueelses menetluses tuvastamata isikutele. Süüdistuskokkuvõttes märgiti, et D. Stetsenko kinnipidamisel
  24. mail
  25. a leiti tema rahakotist fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet kogukaaluga 0,291 g, mis sisaldas suures koguses ehk 0,002 g puhast fentanüüli, ning sõiduauto juhi kõrvalistme alt suures koguses ehk 57,25 g narkootilist ainet marihuaanat. Teistkordsel kinnipidamisel
  26. septembril
  27. a leiti D. Stetsenko kasutuses olnud sõiduautost narkootilist ainet fentanüüli sisaldav aine kogukaaluga 0,126 g, mis sisaldas väikeses koguses ehk 0,001 grammi puhast fentanüüli, kaalud fentanüüli jälgedega, kaaluvihid, tühjad minigrip-kilekotid ja glükoosipurk.
  28. Tallinna Linnakohtu
  29. juuni
  30. a otsusega tunnistati D. Stetsenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust. Linnakohus luges D. Stetsenko poolt suures koguses narkootilise aine omandamise, valdamise ja vedamise tõendatuks D. Stetsenko kasutuses olnud sõiduautost suures koguses narkootiliste ainete (0,002 g fentanüüli ja 57,25 g marihuaana) leidmise fakti, D. Stetsenko ütluste ja eksperdi arvamuse alusel. Kohus luges samuti tõendatuks narkootilise aine väikestes kogustes korduva edasiandmise P. T"erkassovile, J. Ivanovale ja teistele tuvastamata isikutele. Kuna D. Stetsenko andis kohtueelsel menetlusel ja kohtus vastuolulisi ütlusi, suhtus kohus kriitiliselt D. Stetsenko süüd eitavatesse väidetesse, et sõiduautost leitud kaalud, karbi ja muud esemed leidis ta autost pärast selle vahepealset ärandamist. Kohus arvestas tõendina aga D. Stetsenko poolt vanglast isale saadetud kirju, milles kohtualune tunnistab, et ei rääkinud ülekuulamisel kõike välja, samuti P. T"erkassovi ja J. Ivanova kohtueelses menetluses antud ütlusi selle kohta, et nad ostsid narkootikume just D. Stetsenko käest.
  31. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas D. Stetsenko apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse osalist tühistamist ning enda käitumise ümberkvalifitseerimist KarS § 183 järgi.
  32. Tallinna Ringkonnakohtu
  33. septembri
  34. a otsusega tühistati linnakohtu otsus D. Stetsenko süüdimõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtualune tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat kuus kuud vangistust. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et ekspertiisiaktis, millega tuvastati D. Stetsenko tabamisel
  35. mail
  36. a leitud fentanüüli suur kogus, tehti viga aine kaalu ümardamisel. Õige ümardamise tulemusel saadud fentanüüli kogus oleks olnud väike, s.o 0,00192 grammi. Kuna D. Stetsenkole ei esitatud süüdistust fentanüüli väikeses koguses omandamises, hoidmises ja vedamises edasiandmise eesmärgil, siis mõistis kohus D. Stetsenko nimetatud episoodis õigeks. Kohus leidis aga, et linnakohus mõistis D. Stetsenko põhjendatult süüdi suures koguses narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja vedamise eest. Kohus märkis, et D. Stetsenko karistamine halduskorras HÕS § 158 järgi sama koguse marihuaana omamise eest ei välista D. Stetsenko karistamist sama aine omandamise, hoidmise ja vedamise eest, kuna tegemist on erinevate kuriteokoosseisuliste tegudega, viidates seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-88-
  37. Samas nentis ringkonnakohus, et D. Stetsenkot karistati halduskorras ebaseaduslikult, sest tegemist oli kuriteokoosseisuga. Kuna otsus haldusõiguserikkumise asjas oli jõustunud, pidas kohus vajalikuks märkida, et ta arvestab sellega. Ringkonnakohus pidas alusetuks ja eeluurimisel kogutud ning linnakohtus kontrollitud tõenditega ümberlükatuks D. Stetsenko väidet, et ta ei ole teistele isikutele narkootilist ainet väikeses koguses edasi andnud, vaid omandas seda ainult oma tarbeks. Kohus märkis seejuures, et see väide on loogilises vastuolus kohtualuse enda taotlusega kvalifitseerida tema käitumine ümber KarS § 183 järgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  38. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas D. Stetsenko kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab enda süüdimõistmise KarS § 184 lg 1 järgi. Kassaator taotleb enda tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 183 järgi ning enda karistamist vastavalt nimetatud paragrahvi sanktsioonile. 6.
  39. Kassaator leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt D. Stetsenko karistamine halduskorras marihuaana omamise eest ei välista tema kriminaalkorras karistamist sama koguse marihuaana omandamise, hoidmise ja vedamise eest. Kassaator osundab, et nii omamine kui hoidmine on HÕS § 158 toodud haldusõiguserikkumise koosseisu tunnused ja tema karistamise otsus haldusõiguserikkumise eest on jõustunud ning karistus on kantud. Seega on tegemist sama teo eest teistkordse karistamisega. 6.
  40. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et tema karistamine karistusseadustiku järgi marihuaana omandamise, hoidmise ja vedamise eest edasiandmise eesmärgil on ebaõige, sest teo toimepanemise ajal kehtis veel kriminaalkoodeks. Kuna ringkonnakohus on loobunud korduvuse koosseisu kohaldamisest D. Stetsenko tegudele, ei ole enam alust kvalifitseerida kuritegu viimase episoodi järgi. Seega oleks tema tegu tulnud kvalifitseerida ning karistus mõista KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi, mis näeb ette kergema sanktsiooni. 6.
  41. Kassaatori arvates ei ole võimalik tema karistamine KarS § 184 lg 1 järgi ka teiste narkootilise aine käitlemise episoodide alusel, kuna kohus luges suure koguse narkootilist ainet tuvastatuks erinevates episoodides tuvastatud väikeste narkootilise aine koguste liitmise teel. Kassaator leiab, et kuna need episoodid on piiritletud konkreetse aja ja ruumiga, oleks teda pidanud iga episoodi eest süüdi tunnistama KarS § 183 järgi. 6.4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas vandeadvokaat K. Kuusmaa kaitsealuse kassatsioonkaebust ja palus see rahuldada. Riigiprokurör M. Püss leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Prokuröri arvates tuleb D. Stetsenko süüdistusest välja jätta narkootilise aine marihuaana omandamine, kuna selle eest on kohtualust juba karistatud haldusõiguserikkumise seadustiku alusel, küll on aga võimalik tema karistamine sama aine hoidmise ja vedamise eest. Prokuröri hinnangul saaks selle vea parandada Riigikohtu kriminaalkolleegium ise. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.
  43. Esimesena käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatori väidet, et teda on juba karistatud suure koguse narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise eest ning tegemist on põhimõtte ne bis in idem rikkumisega. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kuigi D. Stetsenkot on karistatud marihuaana omamise eest, ei välista see tema karistamist sama narkootilise aine omandamise, hoidmise ja vedamise eest, kuna tegemist on erinevate kuriteokoosseisuliste tegudega, milliseid seadusandja on eristanud (tl 303). Kohus on seega leidnud, et D. Stetsenko pani toime mitu erinevat tegu: omandamise, hoidmise ja vedamise, millele võib ja peab karistusõiguslikult andma iseseisva hinnangu. Seega tuleb otsustada, kas D. Stetsenko pani toime ühe või mitu erinevat karistatavat tegu. 8.1 KarS § 184 lg 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Tuleb märkida, et tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata. 8.2 Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et isikut võiks karistada iga osateo toimepanemise eest eraldi. Taoline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise kunstlikult erinevateks osategudeks. Siinkohal tuleb rõhutada, et KarS § 184 lg 1 dispositsioonis kirjeldatud osategusid ei ole mõningatel juhtudel üldse võimalik teistest osategudest lahus toime panna (nt omandamine " valdamine; valdamine " vedamine " edasiandmine jne). Samuti tõusetuks küsimus mitte ainult paragrahvi-, vaid koguni lõikesisesest konkurentsist, mida aga karistusseadustik ei võimalda. Süüteokoosseisu " praegusel juhul KarS § 184 lg 1 " objektiivses küljes kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada. 8.3 Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada. 8.4 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D. Stetsenkot järgnevas. Ta omandas tundmatult isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaana, mida hoidis, valdas ja vedas peidetuna juhi kõrvalistme all kuni
  44. maini
  45. a (tl 170). Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist " D. Stetsenko ostis narkootilist ainet ja vedas seda endaga kaasas, kuni see temalt ära võeti. Kohtud on leidnud, et kõnealuse käitumise näol on tegemist kolme erineva KarS § 184 lg-s 1 sisalduva teoga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu sellega. 8.5 Teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist siiski ainult ühe teoga, mis seisnes narkootilise aine omandamises. Omandamisega kaasnes D. Stetsenkol narkootilise aine valdus (ringkonnakohtu otsuses "hoidmine"). Narkootilise aine paigutamisel autosse ja autoga liiklemisel kaasnes esimese osateoga ka narkootilise aine vedamine. Oluline on seejuures veelkord märkida, et tegu aktiivse käitumise mõttes on seotud vaid omandamisega - hoidmine ja vedamine olid sellega kaasnevad passiivsed käitumisaktid. Tuvastamist ei leidnud, millise eesmärgiga D. Stetsenko kõnealuse narkootilise aine endale soetas. Iseseisvaks teoks KarS § 184 lg 1 mõttes oleks näiteks narkootilise aine omandamine vahendamise, samuti edasiandmise eesmärgil. Isiku käitumise subjektiivne külg ulatub sellisel juhul kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Midagi sellist kriminaalasjas aga tõendatud ei ole. Selline ainult formaalsete kriteeriumite alusel süüksarvatav käitumine viiks kriminaalõiguslikult lubamatu objektiivse vastutuseni. Seega lähtub kriminaalkolleegium eeldusest, et D. Stetsenko tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele, mitte aga eraldi veel selle hoidmisele ja vedamisele ning asub seisukohale, et D. Stetsenko pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime ühe teo " suures koguses narkootilise aine omandamise, millega kaasnes sama narkootilise aine valdamine ja vedamine.
  46. Edasiselt lahendab Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimuse, kas tegemist on põhimõtte ne bis in idem rikkumisega. 9.1 D. Stetsenkot on HÕS § 158 alusel karistatud 57,25 grammi narkootilise aine marihuaana omamise eest (tl 34). Kõigepealt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et HÕS § 158 ei tundnud sellist mõistet nagu "omamine". Selle sätte järgi oli karistatav narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik omandamine või hoidmine. Seetõttu jääb esmalt arusaamatuks, mida on kohtuväline menetleja pidanud silmas omamise süüksarvamisel. Lähtudes aga eelnevates punktides märgitust, asub kriminaalkolleegium seisukohale, et selle all tuleb mõista D. Stetsenko terviklikku käitumist, st suure koguse narkootilisse aine eelnevat omandamist ning sellega kaasnenud hoidmist ja vedamist. 9.2 Tuvastades, et D. Stetsenko käitumises on õiguslikult tegemist ühe teoga, on tegemist ka põhimõtte ne bis in idem rikkumisega. Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. veebruari
  48. a otsus nr 3-1-1-19-00 " RT III 2000, 6, 69) on Põhiseaduse § 23 lg-le 2 tuginevalt sedastanud, et "...sama teo eest ei tohi süüdlase suhtes, kes on seaduslikus korras võetud haldusvastutusele, kohaldada veel ka kriminaalvastutust. HÕS § 6 lg 2 kohaselt võetakse isik haldusvastutusele juhul, kui tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. Sellest sättest nähtub samuti, et isikut ei ole võimalik ühe teo eest võtta nii haldus- kui ka kriminaalvastutusele". Sama põhimõte kehtib ka alates
  49. septembrist
  50. a, mil kehtima hakkas karistusseadustik. Karistusseadustiku § 3 lg 1 esimene lause sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ringkonnakohus on möönnud, et tegemist on jõustunud ja kehtiva otsusega (tl 304). Praegusel juhul, kus samadel asjaoludel on läbi viidud ka kriminaalmenetlus, mis päädis süüdimõistva otsusega, on rikutud kehtiva haldusõiguserikkumise otsuse materiaalset toimet ja õiguskindlust. 9.3 Kriminaalkolleegium ei nõustu seejuures ringkonnakohtu viitega Riigikohtu lahendile nr 3-1-188-02 (RT III 2002, 23, 263), mis väidetavalt õigustab tehtud otsust. Selles kaasuses on ajaliselt ja ruumiliselt eristatud järgmised teod: ühelt poolt omandamine ja hoidmine (mis moodustavad teoühtsuse), teisalt aga tarvitamine. Tegemist ei ole selliste kokkukuuluvate osategudega, mis oleks objektiivsele kõrvaltvaatajale ja sellest tulenevalt ka õiguslikult käsitatavad ühe teona. Seega ei irdu Riigikohtu kriminaalkolleegium käesoleva lahendiga enda varasemast praktikast.
  51. Eeltoodu alusel tuleb D. Stetsenko talle esitatud süüdistuses suure koguse narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikus käitlemises " omandamine, hoidmine ja vedamine " põhimõtte ne bis in idem rikkumise tõttu õigeks mõista. Sellest johtuvalt ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium ka vajalikuks p-s 5.2 sisalduvate kassaatori väidete analüüsimist.
  52. Edasiselt käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Stetsenko väiteid, mis puudutavad väikeses koguses narkootilise aine korduvat käitlemist (kassatsioonkaebuse p 5.3). 11.1 Nii linna- kui ka ringkonnakohus on tuvastanud, et ajavahemikul augustist kuni septembrini
  53. a andis D. Stetsenko väikeses koguses (s.o vähem kui 0,002 grammi) fentanüüli tarvitamiseks P. T"erkassovile ja J. Ivanovale; esimesele neist vähemalt kahel, teisele vähemalt kümnel korral (tl 259, 304). Samuti leiti D. Stetsenkolt
  54. septembril
  55. a kinnipidamisel kolm fooliumvoldikut, milles oli kokku 0,001 grammi puhast fentanüüli. Kuigi D. Stetsenko väitis, et narkootilise aine oli ta omandanud enda tarbeks, on tõendatud, et see oli mõeldud edasiandmiseks teistele isikutele (tl 259). Seega on tuvastatud vähemalt kaksteist korda, mil D. Stetsenko andis reaalselt edasi väikeses koguses narkootilist ainet ning üks kord, mil ta püüdis seda teha. Nendes episoodides käideldud narkootilise aine koguseid liites on kohtud asunud seisukohale, et D. Stetsenko käitles suures koguses narkootilist ainet. Et nimetatud koguste liitmisel võib tegu olla suure kogusega KarS § 184 lg 1 objektiivse tunnuse mõttes, ei eita ka kassaator. Tema väiteks on, et kuna tegemist on ajas ja ruumis eraldatud tegudega, tuleks igaüks neist kvalifitseerida KarS § 183 järgi kui narkootilise või psühhotroopse aine väikses koguses käitlemine edasiandmise eesmärgil.
  56. Vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada D. Stetsenko käitumist jätkuva süüteona või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab selles osas järgmist.
  57. Õigusteooria käsitleb ka võimalike jätkuvate süütegude juhte õigusliku teoühtsuse põhimõtetest lähtuvalt (vt p
  58. 2), seda aga mõningate täiendustega. 13.1 Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. 13.2 Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu " siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses.
  59. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. 14.1 Tuvastatud on kolmteist üksikjuhtumit, mil D. Stetsenko käitles väikeses koguses narkootilist ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule " eelnev narkootilise aine omandamine ja seejärel selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks nii KarS § 183 kui ka § 184 puhul on rahvatervis (mõlema sätte üldisemaks eesmärgiks on piirata narkootiliste ainete tsiviilkäivet). Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik kolmteist korda jäävad ajavahemikku august " september
  60. a (tunnistajate ütlused tl 72 ja 81). Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. D. Stetsenko tegevust narkodiilerina tunnistavad ka esemed, mis leiti tema kasutuses olnud sõiduautost: minigrip-kilekotid, kaaluvihid, apteegikaalud koos isevalmistatud riputustoega, plassmassist purk glükoosiga (tl 52). Apteegikaalude kaussides tuvastas ekspertiis fentanüüli jälgi (tl 70). Kõik need tõendid viitavad sellele, et D. Stetsenko oli isikuks, kelle poole narkosõltlased said pöörduda narkootiliste ainete soetamiseks. On loogiline, et riski vähendamiseks ei kanna narkodiilerid korraga kaasas suurt kogust narkootilist ainet. Karistusõiguslikult tuleb aga anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. 14.2 Edasiselt on vaja tuvastada, kas D. Stetsenkol oli ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  61. novembri
  62. a otsus nr 3-1-1-109-01 " RT III 2001, 32, 335). Selles mõttes kinnitavad D. Stetsenko valmisolekut narkootiliste ainete süstemaatiliseks käitlemiseks need kolmteist korda, mil on tõendatud tema kokkupuude narkootilise ainega, samuti tema autost leitud narkootikumide kaalumise ja pakendamise vahendid. Samuti tõendavad seda tunnistaja J. Ivanova ütlused, mille kohaselt siis, kui tal heroiini vaja oli, helistas ta D. Stetsenkole (tl 81). Kõik need üksikkorrad moodustavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et täidetud on ka jätkuva süüteo subjektiivne külg.
  63. Vaatamata süüdistusmahu vähenemisele ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks muuta D. Stetsenkole mõistetud karistust. Kohtualust on karistatud sanktsiooni keskmises määras, mis kohtu arvates vastab D. Stetsenko süüle.
  64. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  65. juuni
  66. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  67. septembri
  68. a otsuse D. Stetsenko süüditunnistamises ja karistamises suure koguse narkootilise aine marihuaana käitlemises. Muus osas jätta otsused muutmata. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.