← Eesti

3-1-2-3-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-3-04 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi E.M. väärteoasi Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Ida-Viru Maakohtu
  3. augusti
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.M. kaitsja vandeadvokaat Arvo Junti, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a Istungil osalenud isikud E.M. kaitsja vandeadvokaat Arvo Junti RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Ida-Viru Maakohtu
  8. augusti
  9. a määrus E.M. väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks.
  10. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ida-Viru Politseiprefektuuri
  12. märtsi
  13. a kiirmenetluse otsusega karistati E.M. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi 240 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis Ida-Viru Maakonnas A vallas sõiduautot Mercedes Benz E 230 registreerimisnumbriga X ning tal ei olnud esitada juhiluba. E.M. esitas
  14. aprillil
  15. a selle otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles märkis, et ta sai otsusest teada täitemenetluse käigus. Tema omandis ega kasutuses ei ole sõiduautot, mida on nimetatud kiirmenetluse otsuses ning väidetava rikkumise ajal ei viibinud ta ka A vallas. Kaebuses leitakse, et keegi kaebajale tundmatu isik on esitlenud ennast politseitöötajatele kasutades kaebaja isikuandmeid.
  16. Tallinna Linnakohtu
  17. aprilli
  18. a määrusega saadeti väärteoasi arutamiseks Ida-Viru Maakohtule. E.M. sellest ei teavitatud.
  19. Ida-Viru Maakohus määras väärteoasja arutamise ajaks
  20. mai
  21. a, kuid selleks ajaks kavandatud kohtuistung lükati edasi kohtuvälise menetleja taotlusel. E.M-le posti teel saadetud kutse
  22. mai
  23. a kohtuistungile tagastati kohtule põhjusel, et seda ei õnnestunud adressaadile üle anda.
  24. augustil
  25. a toimus Ida-Viru Maakohtus väärteoasjas kohtuistung, kuhu E.M. ei ilmunud. Samal päeval tehtud määrusega jättis maakohus kaebuse VTMS § 125 lg-te 1 ja 3 ning § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märkis, et on saatnud kohtukutse menetlusalusele isikule tema poolt näidatud aadressil, kuid viimane ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ja tema osavõtt istungist on vajalik. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  26. Ida-Viru Maakohtu
  27. augusti
  28. a määruse peale esitas teistmisavalduse E.M. kaitsja vandeadvokaat Arvo Junti, kes palub määruse tühistada ja saata väärteoasja arutamiseks Ida-Viru Maakohtule. Avalduses märgitakse, et VTMS § 125 lg 3 alusel võib menetluse lõpetada, kui menetlusalune isik ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Seega ei saanud kohus jätta E.M. kaebust läbi vaatamata, sest ta ei olnud kätte saanud kohtukutset ega olnud seega teadlik asja arutamise ajast ja kohast. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Ida-Viru Maakohtu
  30. augusti
  31. a väärteoasja läbivaatamata jätmise määrus tuleb tühistada VTMS § 150 lg 1 p-s 3 märgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, sest see lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta.
  32. Tulenevalt VTMS § 40 lg-st 1 kutsutakse isik menetleja juurde kutsega, mis sama seaduse § 41 lg 1 kohaselt antakse isikule allkirja vastu kätte või toimetatakse talle kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Ida-Viru Maakohus kutsus E.M.
  33. mai
  34. a kohtuistungile, saates kutse postiga väljastusteatega tähtkirjana. Kohtuistungi toimumise ja seega ka asja arutamise edasilükkamise ajaks puudusid kohtul andmed selle kohta, kas E.M. on kutse kätte saanud, sest
  35. mail
  36. a tagastas AS Eesti Post kutse hoiutähtaja möödumisel maakohtule. Maakohus saatis ka
  37. augusti
  38. a kohtuistungiks E.M-le kutse postiga väljastusteatega tähtkirjana. Ning nagu eelmiselgi korral, puudusid kohtul asja arutamist alustades andmed E.M. poolt kutse kättesaamise kohta.
  39. Väärteoasja arutamist alustades on maa- või linnakohtunik kohustatud tulenevalt VTMS § 95 p-st 3 selgitama muuhulgas, kas ilmumata jäänud kohtumenetluse pool on kutse kätte saanud. Ida-Viru Maakohus tuvastas
  40. augustil
  41. a, et kohtul puuduvad andmed menetlusaluse isiku poolt kutse kättesaamise kohta. Väärteoasja toimikus puuduvad ka igasugused andmed selle kohta, et menetlusalusele isikule oleks asja arutamise aeg ja koht mõnel muul viisil teatavaks tehtud.
  42. Kohtuniku õigus jätta kaebus läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitaja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele, tuleneb VTMS § 125 lg-st
  43. Samas on aga märgitud, et kohtunik jätab kaebuse läbi vaatamata vaid juhul, kui kaebuse esitanud isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Tehes
  44. augustil
  45. a lahendi isiku kohta, kellele ei teatatud asja arutamise aega ja kohta, rikkus maakohus VTMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohus võttis menetlusaluselt isikult võimaluse osa võtta väärteoasja arutamisest - toimikus sisalduvatest materjalidest nähtuvalt ei olnud E.M. 13 augustil
  46. a teadlik isegi sellest, tema poolt Tallinna Linnakohtule esitatud avalduse alusel arutab väärteoasja Ida-Viru Maakohus.
  47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Ida-Viru Maakohtu
  48. augusti
  49. a määruse E.M. väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.