3-1-1-24-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-24-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi O. A. süüdistusasi KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 1611 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
3. jaanuari
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O. A. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud O. A. kaitsja vandeadvokaat Mefodi Malõ"ev ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
7. jaanuari
8. a määrus jätta muutmata ja O. A. erikaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
10. mai
11. a määrusega anti O. A. kohtu alla süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 1611 järgi. Kriminaalasi määrati kuulamisele
12. ja
13. juunil
14. a. Istungi toimumise aeg tehti O. A.-le allkirja vastu teatavaks.
15. juunil
16. a tegi O. A. kohtule taotluse, milles palus istungi tervislikel põhjustel edasi lükata.
17. juunil
18. a lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras uueks istungipäevaks
19. septembri
20. a.
21. augustil
22. a lahkus O. A. Eesti Vabariigist.
23. septembril ja
24. detsembril
25. a ning
26. veebruaril ja
27. märtsil
28. a toimunud istungitel arutas kohus kriminaalasja kohtualuse osavõtuta.
30. märtsil
31. a tegi Tallinna Linnakohus O. A. suhtes tagaseljaotsuse. Kohus mõistis O. A. süüdi ja karistas teda KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 4-aastase ja § 1611 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
32. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse O. A. kaitsja Kadi Mägi, kes palus kohtualuse õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.
34. septembri
35. a kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata ja O. A. kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
37. oktoobril
38. a edastas Tallinna Linnakohtu täitekohtunik Kaitsepolitseiametile korralduse Tallinna Linnakohtu
39. märtsi
40. a kohtuotsuse täitmiseks ja O. A. vahi alla võtmiseks.
41. detsembril
42. a peeti O. A. Eesti Vabariiki saabumisel kinni ja paigutati Tallinna Politseiprefektuuri Arestimajja.
43. jaanuaril
44. a sai Tallinna Vanglas viibiv O. A. kätte Tallinna Linnakohtu
45. märtsi
46. a kohtuotsuse tõlke.
47. jaanuaril
48. a esitas süüdimõistetu ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
49. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik, olles tutvunud O. A. apellatsioonkaebusega, jättis
50. jaanuari
51. a määrusega selle läbi vaatamata. Kohtunik sedastas, et kaebus on esitatud AKKS § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaja rikkumisega. Tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid kohus ei tuvastanud. Kohtunik märkis, et O. A. ei ilmunud
52. juunil
53. a linnakohtu istungile, teavitades kohut oma haigestumisest. Enda edaspidist asukohta ja Eestist lahkumisega seotud asjaolusid ta kohtule ei avaldanud. Kohtukutsetele ta ei reageerinud ja kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtunik leidis, et sellise käitumisega väljendas O. A. huvi puudumist kriminaalasja lahendamiseks mõistliku aja jooksul. Seetõttu ei ole kohtu arvates alust kaebetähtaja ennistamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
54. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub O. A. ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kriminaalasi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule tema apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuniku väited apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta on alusetud ja ei tulene seadusest.
55. O. A. märgib, et tema suhtes tehti
56. märtsil
57. a tagaseljaotsus, mille koopia edastati kinnipidamiskohta alles
58. jaanuaril
59. a. O. A. leiab, et vastavalt AKKS § 5 lg-le 1 ja § 6 lg-le 2 hakkas tema suhtes apellatsioonkaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg kulgema kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast, s.o
60. jaanuarist
61. a. O. A. esitas apellatsioonkaebuse
62. jaanuaril
63. a, seega tähtaegselt.
64. Riigikohtu istungil toetas kaitsja M. Malõ"ev erikaebust ja palus O. A. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Prokurör vaidles sellele vastu ja palus erikaebuse jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
65. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et O. A. esitas apellatsioonkaebuse tähtaja rikkumisega. Samuti ei anna erikaebuse asjaolud alust muuta kohtuniku hinnangut tähtaja möödalaskmise põhjustele.
66. Kriminaalkolleegium ei ole nõus O. A. seisukohaga, et AKKS § 6 lg 2 järgi oli tal õigus esitada Tallinna Linnakohtu
67. märtsil
68. a otsuse peale apellatsioonkaebus 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast, s.o
69. jaanuarist
70. a.
71. O. A. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu
72. märtsi
73. a kohtuotsusega tagaselja. Asjaolu, et kriminaalasja arutamine esimese astme kohtus toimus kohtualuse osavõtuta ja otsus tehti tagaselja, ei too endaga kaasa erisusi edasikaebamise korra osas ning kohtuotsuse vaidlustamine toimub Apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 6 sätestatud tähtaegade jooksul.
74. AKKS § 6 lg 1 p 2 sätestab, et juhul kui kohus vormistab kohtuotsuse eraldi menetlusdokumendina, saab esitada apellatsioonkaebuse otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kättesaadav kohtukantseleis. Toimiku materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu
75. märtsi
76. a otsuse terviktekst oli menetlusosalistele kättesaadav alates
77. aprillist
78. a. Vahi all viibivaid kohtualuseid asjas ei olnud. Arvestades eeltoodut, lõppes O. A. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
79. aprillil
80. a. O. A. väide, et ta sai esmakordselt tutvuda linnakohtu otsusega alles
81. jaanuaril
82. a (saabus Eestisse
83. detsembril
84. a ja samal päeval ta vahistati), ei oma õiguslikku tähendust, sest selleks ajaks oli seadusega sätestatud kaebetähtaeg möödunud.
85. Ringkonnakohtu määruses leiti põhjendatult, et kuigi O. A. oli teadlik kriminaalmenetlusest, ei reageerinud ta ankeetandmetes märgitud aadressile saadetud kohtukutsetele ega tundnud mõistliku aja jooksul huvi menetluse tulemuse vastu.
86. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrMK § 351 sätestab lisaks kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse õigustele ka nende kohustused. Selle paragrahvi viienda lõike sätete kohaselt peab kohtualune ilmuma kohtu kutsel ja alluma seaduslikule menetluskorraldusele. Süüdistuse esitamise ajal tehti O. A.-le need kohustused teatavaks ja võeti ka sellekohane allkiri (III kd, tl 40). Seega, lahkudes Eestist, pani O. A. end teadlikult olukorda, mis ei võimaldanud tal ilmumiskohustust täita ja tema suhtes tehtud kohtuotsust tähtaegselt edasi kaevata.
87. Eeltoodut arvesse võttes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et erikaebuses esitatud põhjendused ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, jätab kriminaalkolleegium O. A. erikaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi