3-1-1-19-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-19-04 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi M. T. väärteoasi MKS § 154 lg 1 ja OÜ B. D. väärteoasi MKS § 154 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. oktoobri
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-1840/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja vande-advokaat Helina Luksepp, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja vande-advokaat Helina Luksepp RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. oktoobri
9. a kohtuotsus M. T. väärteoasjas Maksukorralduse seaduse § 154 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
12. septembri
13. a kiirmenetluse otsustega karistati OÜ-d B. D. ja selle juhatuse liiget M. T. selle eest, et osaühing ei olnud maksuametile tähtaegselt esitanud maksudeklaratsioone. Sellega pani M. T. toime Maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 ja OÜ B. D. MKS § 154 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. M. T. karistati 480 krooni ja OÜ-d B. D. 1500 krooni suuruse rahatrahviga.
14. Kiirmenetluse otsuse peale esitas M. T. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles osaühingu tegevuse takistamist ja enda vabastamist rahatrahvidest, väites, et teda on sunnitud olema variisikuks, tegelikult ta osaühingu juhtimisega ei tegele ja tal ei ole võimalik trahve maksta.
15. Tallinna Linnakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega rahuldati M. T. kaebus osaliselt ja tühistati kohtuvälise menetleja otsus, millega M. T.-le määrati 480 kroonine rahatrahv. Kohus leidis otsuse motiveerivas osas, et kõnealusel juhul on üks kiirmenetluse otsus tehtud M. T. suhtes, teine aga M. T. kui OÜ B. D. esindaja suhtes. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema juhtivtöötaja või organi poolt juriidilise isiku huvides. Kohus ei tuvastanud, et M. T. tegevusetust saaks käsitleda tegevusena juriidilise isiku huvides ja leidis, et seega ei saa M. T. võtta vastutusele kui füüsilist isikut. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
18. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtuvälise menetleja esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp, kes palub tühistada linnakohtu otsuse M. T.-le kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuse tühistamise osas ja saata väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. 4.1 Kassaator leiab, et kohtuotsusest ei tulene, mida M. T. on taotlenud - kas on vaidlustatud mõistetud karistuse suurust või süüdmõistmist tervikuna. Samuti ei kajasta kohtuotsus VTMS §-s 133 sätestatud küsimusi, mille kohus peab otsust tehes lahendama. 4.2 Kaebuses märgitakse, et juhul, kui kohus on asunud seisukohale, et M. T. ei tegutsenud juriidilise isiku huvides, ei anna see alust mitte füüsilisele, vaid juriidilisele isikule mõistetud karistuse tühistamiseks. 4.3 Lisaks leitakse kassatsioonkaebuses, et äriühingu raamatupidamist korraldab ÄS § 183 kohaselt juhatus, seega kõnealusel juhul M. T. Väärteoasjas ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, seega tuleb M. T. karistada. Ka leiab kassaator, et M. T. on kiirmenetluse otsusega nõustudes rikkumise omaks võtnud.
19. Riigikohtu istungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonkaebust. Menetlusalune isik esitas kassatsioonkaebusele kirjalikud vastuväited, milles kordas Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses väljendatud seisukohti ja taotlusi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassaatori seisukoht, nagu tähendaks menetlusaluse isiku nõustumine väärteoasja kiirmenetlusega rikkumise omaksvõttu, ei tulene seadusest. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, on võimaldatud anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta ning kui ta nõustub kiirmenetlusega. Tulenevalt VTMS § 31 lg-st 1 ja KrMK §-st 48 on väärteomenetluses üheks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, mitte aga tema nõustumine või mittenõustumine menetluse mõne liigiga. Vastupidine seisukoht võiks viia järelduseni, et kiirmenetluse otsus ei peaks üldse olema vaidlustatav. Ometi annab VTMS § 114 lg 1 p 1 menetlusosalisele õiguse kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja poolt ka kiirmenetluses tehtud otsuse peale. Samuti tuleb VTMS § 57 lg 1 p 15 kohaselt kiirmenetluse otsuses märkida, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest. Kiirmenetluse kohaldamise otsustab kohtuväline menetleja. Menetlusalune isik ei pruugi seejuures nõustuda rikkumisega, kuid ta peab andma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks.
21. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele on sätestatud VTMS §-s
22. Selle paragrahvi
23. lõike punktide 7-9 kohaselt tuleb kaebuses märkida ka seda, millises osas kohtuvälise menetleja otsust vaidlustatakse, mis on kaebuse esitaja taotluse sisu ja põhjendus, samuti isikud, kelle kutsumist istungile taotletakse ja tõendid, mida kaebuse esitaja taotlusel on kohtus vaja uurida.
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et kõnealusel juhul ei vasta M. T. poolt Tallinna Linnakohtule esitatud kaebus nendele nõuetele. Samas leiab kriminaalkolleegium, et see rikkumine ei ole VTMS § 150 mõttes oluline. Kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu tuleb VTMS §-de 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus. Puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib samuti, et juhul kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele, lasub kohtul VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest.
25. Kassatsioonkaebuses on põhjendatult märgitud, et linnakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi VTMS §s 133 nimetatud küsimuste suhtes. Selles paragrahvis on sätestatud, millised küsimused peab kohus selgitama kaebuse lahendamiseks. Tallinna Linnakohus ei ole sisuliselt kontrollinud, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas menetlusalune isik on selle teo toime pannud. Nii ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks kontrollinud deliktistruktuuri ühegi elemendi esinemist. Samuti ei ole otsuses märgitud ega analüüsitud ühtegi tõendit. Selle asemel on kohus asunud tegema järeldust selle kohta, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides või mitte. Nagu käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud, arutab kohus väärteoasja täies ulatuses. Vastamine VTMS §-s 133 loetletud küsimustele peabki tagama kinnipidamise väärteoasja täies ulatuses arutamise nõudest. Kõnealusel juhul tunnistab kriminaalkolleegium VTMS § 123 lg 2 ja § 133 rikkumise väärteoasjas oluliseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest need on toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et samuti on linnakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust sellega, et kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Samuti on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kriminaalkolleegium kordab seisukohta, mille kohaselt teatud süüteokoosseisude puhul ette nähtud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus mitte ei asenda vaid täiendab füüsilise isiku vastutust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. märtsi
28. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-04). Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse motiveerivas osas leiti, et füüsiline isik M. T. ei tegutsenud juriidilise isiku OÜ B. D. huvides. Kriminaalkolleegium märgib, et tegemist on asjaoluga, mis KarS § 14 lg 1 kohaselt välistab juriidilise isiku vastutuse. Linnakohus lõpetas sellel alusel aga menetluse füüsilise isiku väärteoasjas.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
30. oktoobri
31. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris