← Eesti

3-1-1-21-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-21-04 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi A. L. väärteoasi LS § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-2029/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. L. kaitsja vandeadvokaat Linnar Liivamägi, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts
  5. a Resolutsioon
  6. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  7. novembri
  8. a kohtuotsus A. L. väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks.
  9. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. A. L. karistati
  11. oktoobril
  12. a Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 420 krooni suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt rikkus A. L. Liikluseeskirja § 68 p 5, juhtides mootorsõidukit kinnitamata turvavööga.
  13. A. L. esitas kiirmenetluse otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et kiirmenetluse otsuse tegemisel on rikutud VTMS § 57 lg 1 p-des 3, 7, ja 9 sätestatud nõudeid, sest loetamatu käekirja tõttu ei ole võimalik aru saada kõigist andmetest (ametniku ametikoht, rikkumise kirjeldus, säte, mida rikuti, määratud karistus), mis kiirmenetluse otsuses peavad kajastuma. Need rikkumised takistasid menetlusalusel isikul enda kaitsmist. Veel rikuti VTMS § 57 lg-t 3, mis näeb ette kiirmenetluse otsuse koostamise kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse koheselt menetlusalusele isikule. Menetlusalusele isikule anti koopia, mitte pastapliiatsiga täidetud esimene (originaal-) eksemplar. Lõpuks leiab kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsust ei olnud võimalik täita, kuna ettenähtud lahtris ei olnud märgitud otsuse numbrit, mis arve tasumisel on viitenumbriks.
  14. Tallinna Linnakohtu
  15. novembri
  16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuotsuses märgitakse, et väärteotoimiku materjalide kohaselt tehti menetlusalusele isikule teatavaks tema õigused ja kohustused, ta oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega, väärteo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse liigi ning määraga. Seega sai ta aru rikkumise sisust ja kvalifikatsioonist ning oli nõus karistuse määramisega. Seetõttu ei ole alust tema väitel, et ei saanud end kaitsta põhjusel, et kiirmenetluse otsus on täidetud loetamatu käekirjaga. Kohtule esitatud kaebusele on A. L. lisanud kiirmenetluse otsuse koopia, mille pöördel on politseiametniku poolt alla joonitud Tallinna Politseiprefektuuri arve number ja kiirmenetluse otsuse esiküljel on tähistatud otsuse number. Seega on menetlusalusele isikule selgitatud, kuidas trahv tuleb tasuda. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kiirmenetluse otsus vastab VTMS § 57 nõuetele ja alus selle tühistamiseks puudub.
  17. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Linnar Liivamägi, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada asjas menetluse. 4.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus VTMS § 122 nõudeid, jättes kaebaja kohtuistungile kutsumata. Asjaolu, et kaebuses oli märgitud, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta, omab tähendust ainult asja läbivaatamisel kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 järgi. Kui siiski korraldatakse kohtuistung, tuleb sinna kutsuda mõlemad kohtumenetluse pooled. 4.2 Samuti rikkus kohus väärteomenetluse õigust, jättes andmata hinnangu asjaolule, et kohtuväline menetleja andis poolele otsuse koopia, mitte originaali. Kassaator leiab, et menetlusalusele isikule tuleb anda otsuse esimene, vahetult täidetud eksemplar, mitte selle koopia. See nõue peab tagama võimaluse kontrollida kogu otsuse teksti, ilma, et sealt midagi kaduma oleks läinud, mis koopia halvema kvaliteedi tõttu võib juhtuda. 4.3 Kassaator vaidleb ühtlasi vastu kohtu seisukohale, et kiirmenetluse otsuse vormistamine loetamatu käekirjaga ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kiirmenetluse otsuses peavad kajastuma kõik VTMS § 57 sätestatud andmed. Otsus on loetav, kui iga sõna on tuvastatav täht-tähelt. Loetamatu otsuse peale ei ole võimalik esitada kohtule kaebust. 4.4 Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtu seisukohta, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on isik nõustunud sellega, et ta on toime pannud väärteo, samuti selle kvalifikatsiooni ja määratud karistusega. Ülekuulamise protokollis on vaid sõna "nõus", sellega on väljendatud üksnes nõusolekut sellega, et on toime pannud väärteo. 4.5 Kassaator leiab ühtlasi, et karistuse määramisel on rikutud justiitsministri
  18. detsembri
  19. a määrust nr 82, mille kohaselt tuleb rahatrahvi suurus märkida nii trahviühikutes kui summana, mida aga ei ole tehtud. 4.6 Viimaks märgib kassaator, et kohus on valesti lahendanud karistuse täidetavuse küsimuse ja kordab, et kuna otsuse numbrit ei ole märgitud selleks ette nähtud lahtrisse, ei olnud võimalik otsust täita. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb tühistada VTMS menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. 5.1 Väärteomenetluse seadustiku § 115 lg 3 p 1 kohaselt peab kaebuse esitaja märkima kaebuses, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Selline teave on vajalik kohtu jaoks otsustamaks, kas asja lahendatakse suulises või kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses kui kohus on eelnevalt välja selgitanud, et pooled ei soovi avalikku istungit. Kui aga kohus leiab, et asja arutamiseks on vajalik kohtuistung, peab ta tulenevalt VTMS §-st 122 kutsuma istungile mõlemad pooled. Samas ei pea kohus tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja arutada ka menetlusaluse isiku osavõtuta, juhul kui viimasele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud (VTMS § 90 lg 1).
  21. Kuna Tallinna Linnakohus jättis käsitletavas asjas menetlusalusele isikule kohtuistungi toimumise aja ja koha teatavaks tegemata, siis rikkus ta oluliselt VTMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatut ja seetõttu tuleb linnakohtu otsus tühistada.
  22. Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited menetlusnormide rikkumise kohta on põhjendamatud. 7.1 Kassaatori väide, et menetlusalusele isikule tuleb anda otsuse esimene eksemplar, ei ole asjakohane. Väärteomenetluse seadustiku § 57 lg-s 3 sätestatu tähendab, et mõlemal otsuse eksemplaril on võrdne õiguslik tähendus ja sellest ei tulene nõuet, et menetlusalusele isikule antakse vahetult täidetud eksemplar. Sisu kattuvuse nõue on praktikas lahendatud otsuse isekopeeruva teise eksemplariga. 7.2 Tõsiseltvõetav ei ole ka väide, et kiirmenetluse otsus käesolevas asjas ei ole loetav - kõik asjasse puutuvad isikud, kaasa arvatud kassaator, on sellest üheselt aru saanud. 7.3 Alusetu on ka kassaarori seisukoht, et kiirmenetluse otsust ei olnud võimalik täita. Otsusel on trükitud selle number, numbrile on ring ümber tõmmatud, mis näitab, et on selgitatud trahvi tasumise korda.
  23. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu otsuse A. L. väärteoasjas ja saadab asja samale kohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.