← Eesti

3-2-1-40-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-40-04 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi OÜ Agio Ehitus hagi AS Akronto vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1252/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Agio Ehitus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada Eve Blumanile
  12. detsembril
  13. a OÜ Agio Ehitus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Hagiavalduse kohaselt andis OÜ Agio Ehitus (AS Agio õigusjärglane)
  15. jaanuari
  16. a rendilepinguga AS-le Akronto muu vara hulgas rendile kettsaag-traktori MTZ-82/ETZ-1607-1 registreerimismärgiga ES 1157 (edaspidi traktor). Rendilepingu kohaselt kohustus AS Akronto lepingu lõppedes üleandmisaktiga tagastama renditud asjad tehniliselt korrasolevatena.
  17. oktoobril
  18. a teatas AS Akronto rendilepingu lõpetamisest. Seadmete üleandmise-vastuvõtmise vormistamisel ilmnes, et rendile antud traktor oli kadunud. Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni
  19. aprilli
  20. a traktori omanikuvahetuse vormistamise akti nr 1-55/97 kohaselt on traktor OÜ Agio Ehitus omandist üle läinud AS Akronto omandisse. Poolte nimel on aktile alla kirjutanud Aleksei Rõndin (ka Alexei Ryndine).
  21. aprillil
  22. a on vormistatud OÜ Agio Ehitus osanike koosoleku protokoll, mille väljavõtte kohaselt otsustati müüa traktor AS-le Akronto. Protokollile on alla kirjutatud Alexandre Nikonovitchi nimel. OÜ Agio Ehitus ei ole kunagi volitanud A. Rõndinit traktorit võõrandama. Hageja palus kuni
  23. juulini
  24. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 66, 96 ja § 103 lg 3 alusel tunnustada
  25. aprilli
  26. a ostu-müügilepingu tühisust.
  27. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. TsÜS § 103 lg 2 järgi on tehing kehtiv algusest peale, kui isik, kelle nimel TsÜS § 103 lg-s 1 nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. A. Nikonovitch oli OÜ Agrio juhatuse esimees alates
  28. a ja oli aastatel 1995-1999 ka AS Akronto juhatuse liige. Hageja oli teadlik traktori võõrandamisest. Kostja valdus on enam kui viie aasta jooksul olnud katkematu ja heausklik. Seega omandas kostja traktori igamisega asjaõigusseaduse (AÕS) § 110 lg 1 alusel. A. Rõndin andis allkirja OÜ Agio Ehitus osanike
  29. aprilli
  30. a koosoleku protokolli hageja seadusliku esindaja korraldusel ja tema eest, proovimata allkirja järgi teha.
  31. Kolmanda isiku A. Rõndini seletuse kohaselt tegi ta poolte nimel tehinguid hageja seadusliku esindaja A. Nikonovitchi korraldusel.
  32. Tallinna Linnakohus tunnustas
  33. juuli
  34. a otsusega ostu-müügilepingu tühisust. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kohtukulud 12 060 krooni ja kostja kohtukulud jäid tema enda kanda. Kohtotsuse põhjenduste kohaselt on hageja seadusliku esindaja A. Nikonovitchi ja kolmanda isiku A. Rõndini seletustega tõendatud, et A. Rõndin kirjutas
  35. aprilli
  36. a protokollile A. Nikonovitchi allkirja. Seega ei ole hageja avaldanud tahet traktori võõrandmiseks.
  37. aprilli
  38. a toimunud traktori omaniku vahetamise aktile on samuti alla kirjutanud A. Rõndin volitust tõendavat dokumenti lisamata. Seega puudus A. Rõndinil volitus hagejat esindada. Kostja väited on vastuolulised. Ta väidab, et tehing tehti hageja korraldusel, kuid esindaja volituse olemasolu on tõendamata. Kostja väidab ka seda, et hageja on tehingu hiljem heaks kiitnud. Juhul, kui tehing tehti hageja korraldusel, puudus vajadus tehingu hilisemaks heakskiiduks. Samas pole tõendatud kostja väide tehingu heakskiitmise kohta. AÕS § 110 järgi tekib vallasomand igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Kostja ei olnud heauskne valdaja, kuna ta pidi teadma, et traktor on tema kasutuses võlaõigusliku lepingu alusel. Kostja on dokumente võltsides püüdnud traktori tagastamise kohustusest kõrvale hoida.
  39. Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Linnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. A. Rõndinil oli tehingu tegemiseks volitus. Kuna hageja ei ole vaidlusalust traktorit enda omaks pidanud ja seda oma raamatupidamisarvestuses kajastanud, siis kinnitab nimetatud asjaolu hageja nõustumist traktori võõrandamisega. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmas isik A. Rõndin toetas apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  40. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  41. novembri
  42. a otsusega linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 60 krooni ja 10 000 krooni õigusabikulude katteks.
  43. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotles hageja OÜ Agio Ehitus ja AS Akronto vahelise
  44. aprilli
  45. a traktori ostu-müügilepingu (omanikuvahetuse) tühisuse tunnustamist. Pooled on lähtunud sellest, et nende vahel oli ostu-müügileping, kuid neil on vaidlus tehingu kehtivuse üle. Vaidluse lahendamisel peab kohus võtma seisukoha selles, kas pooled sõlmisid
  46. aprilli
  47. a ostu-müügilepingu.
  48. Vastavalt TsK § 242 lg-le 1 kohustub müüja ostu-müügilepingu järgi vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Toimikus vaidlusalust ostu-müügilepingut pole ja poolte esindajate kinnitusel neil lepingut kohtule esitada ei ole. Kolmas isik A. Rõndin kinnitas kohtuistungil, et ta oli
  49. aprillil
  50. a hageja juures mehhaanik, täitis talle antud korraldusi, tegeles hageja nimel traktori omanikuvahetuse registreerimisega, kuid ei sõlminud ostu-müügilepingut. Kuna pooltel ja kolmandal isikul ei ole esitada kirjalikku ostu-müügilepingut ning puuduvad andmed, et leping sõlmiti suuliselt, ei olnud linnakohtul alust lepingu olemasolust lähtuda ja selle tühisust tunnustada. Kui leping oleks sõlmitud suuliselt, oleks pidanud teada olema, kes äriühingute nimel selle lepingu sõlmisid ja millised olid lepingu tingimused. Kui tegemist oleks olnud hageja ja kostja vahelise ostu-müügilepinguga, siis oleks kostja pidanud hagejale tasuma ostuhinna. Asja materjalidest ostuhinna tasumist ei nähtu.
  51. aprillil
  52. a ostu-müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Lepingu puudumisel puudus alus ka lepingu tühisuse tunnustamiseks.
  53. Vale on hageja ja linnakohtu seisukoht, et traktori omanikuvahetuse vormistamise
  54. aprilli
  55. a akt nr 1-55/97 on tsiviilõiguslik ostu-müügileping, mille tühisust on võimalik tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel tunnustada. Omanikuvahetuse vormistamise akt kajastab muudatuste tegemist registris, mis akti koostamise ajal oli reguleeritud põllumajandusministri
  56. märtsi
  57. a määrusega nr 11 kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste registreerimise eeskirjaga. Kui akti koostamisega rikuti hageja huve, oli hagejal võimalus pöörduda halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kui aga hageja leidis, et traktor kuulub temale ja tema omandiõigust on rikutud, oli tal võimalus pöörduda linnakohtusse traktori omandiõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  58. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et
  59. aprillil
  60. a traktorit ei võõrandatud ning et poolte vahel ei ole ostu-müügilepingut. Hageja leidis hagiavalduses, et
  61. aprillil
  62. a müüdi hagejale kuulunud traktor kostjale ja et ostu-müügilepingu sõlmis hageja nimel volituseta isik. Kostja on hagiavalduse vastuses, apellatsioonkaebuses ja kohtuistungil omaks võtnud, et alates
  63. aprillist
  64. a on traktor tema valduses ja et ta ostis selle hagejalt. Kostja kinnitas, et traktori omandamine oli seaduslik. Kolmas isik toetas kostja seisukohti. Tegemist on poole omaksvõtuga TsMS § 116 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta poole omaksvõttu ei aktsepteeri, rikkudes sellega protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus ei ole õiguslikult kvalifitseerinud hagi aluseks olnud ja kostja omaksvõetud asjaolusid. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks poolte esile toodud asjaolud ei tõenda ostumüügilepingu sõlmimist. Samuti ei märkinud ringkonnakohus, milline tehing tegelikult tehti ja kuidas oli traktori omanikuvahetus võimalik. Hagiavalduses esitatud asjaolude kõrvalejätmisega rikkus ringkonnakohus protsessiõiguse normi. Hageja leiab, et
  65. aprilli
  66. a traktori omanikuvahetuse vormistamise akt on käsitatav tsiviilõigusliku ostu-müügilepinguna ja et selle tühisust on võimalik tunnustada. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Põllumajandusministri
  67. märtsi
  68. a määrusega nr 11 kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste registreerimise eeskirja p 1.3 kohaselt on omanikuvahetuse akt Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni (PTI) maakonnainspektsioonis masina omaniku (müüja) ja omandaja (ostja) vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe masina omandiõiguse ülemineku kohta omanikult omandajale koos registriandmete muutmisega. Eeskirja p 3.3.3 kohaselt tuleb masina registrisoleku ajal muudatused masina omaniku (valdaja) vahetumisel masina võõrandamisel vormistada PTI maakonnainspektsioonis omaniku (müüja) ja omandaja (ostja) juuresolekul sõlmitud omanikuvahetuse vormistamise akti alusel. Seega ei olnud
  69. aprilli
  70. a akt ainult registris kande muutmise dokument, vaid müüja ja ostja kirjalik kokkulepe traktori omandi ülemineku kohta selle võõrandamise korral. Hageja leiab, et ostu-müügilepingut ei olnud vaja eraldi vormistada, kuna akt sisaldas kõiki vajalikke tingimusi, sh müügihinda. Aktist nähtub, et ostumüügilepingule kirjutas mõlema äriühingu nimel alla A. Rõndin. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et A. Rõndin võltsis traktori võõrandamise eesmärgil OÜ Agio Ehitus koosoleku protokolli. Selle asjaolu on kolmas isik omaks võtnud. Ostu-müügilepingu sõlmimiseks puudus A. Rõndinil volitus. A. Rõndin leppis mõlema äriühingu nimel müügihinnaks kokku kokkuleppehinna. Mida kokkuleppehinna all silmas peeti, A. Rõndin kohtus öelda ei osanud. Ringkonnakohus pidas hinnaküsimust ebaoluliseks ega püüdnudki kokkuleppehinna olemust välja selgitada.
  71. Kassatsioonkaebuse vastuses vaidles kostja kaebuse väidetele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  72. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  73. Hageja esitas kohtusse hagi traktori väidetavalt
  74. aprillil
  75. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks selle tõttu, et A. Rõndinil polnud volitust hagejat esindada. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja oli traktori võõrandamisest teadlik ja kiitis hiljem oma tegevusega ostumüügilepingu heaks. Mõlemad pooled on seega lähtunud vaidluses sellest, et traktori kohta oli sõlmitud ostu-müügileping. TsMS § 116 sätestab, et kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Ringkonnakohus, leides erinevalt linnakohtu tuvastatust, et traktori ostu-müügilepingut ei ole sõlmitud, ei põhjendanud, miks ta ei aktsepteeri poolte omaksvõttu. TsMS § 229 lg 2 järgi ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kuna kumbki pooltest ei tuginenud sellele, et nad ostumüügilepingut ei sõlminud, siis puudus ringkonnakohtul alus asuda seisukohale, et ostumüügilepingu sõlmimine on tõendamata.
  76. Kuni
  77. juulini
  78. a kehtinud TsÜS § 91 lg 1 järgi võisid pooled teha tehingu mis tahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Tsiviilkoodeks ei näinud ette, et traktori ostu-müügileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Seega võisid pooled kõnealuse traktori ostu-müügilepingu sõlmida suulises vormis. Tulenevalt TsÜS § 98 lg-st 2 võis esindatav anda volituse mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi. Seadus ei näinud kõnealusel ajal ette volituse kohustuslikku vormi traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks.
  79. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kes osalesid traktori võõrandmise lepingu sõlmimisel ning kas hageja esindajal oli volitus. Juhul, kui hageja nimel sõlmis ostu-müügilepingu volituseta isik, tuleb anda hinnang kostja väitele, et hageja kiitis oma faktilise tegevusega volituseta sõlmitud ostu-müügilepingu vastavalt TsÜS § 103 lg 2 esimesele lausele heaks.
  80. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et traktori omaniku vahetuse vormistamise akt ei ole ostumüügileping. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei kinnita sellise akti vormistamine sellele eelnenud suulise ostu-müügilepingu sõlmimist. Sellest, et kostja pole tasunud ostuhinda, ei saa iseenesest järeldada, et ostu-müügilepingut ei sõlmitud. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.