3-2-1-48-04

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon MÄÄRUS 3-2-1-48-04 Tartu,

1. aprill
2. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Arvo Lauri hagi Ervin Veimani vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja Ervin Veimani vastuhagi Arvo Lauri vastu ostueesõiguse teostamise tunnustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-274/2003 Ervin Veimani erikaebus
5. märts
6. a E. Veimani esindaja vandeadvokaat M. Lemetti. Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. detsembri
8. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A. Lauri ja E. Veimani kaasomandisse kuulus Tartus Lootuse tn 20 asuv kinnistu.
10. oktoobri
11. a ostu-müügilepinguga müüs Kamlesh Kumari Meos E. Veimanile " mõttelise osa Lootuse tn 20 asuvast kinnistust.
12. jaanuaril
13. a esitas A. Laur notar Mati Alliku kaudu avalduse, et soovib kaasomanikuna kasutada ostueesõigust.
14. veebruaril
15. a esitas A. Laur notariaalselt tõestatud avalduse, milles teatas, et tühistab
16. jaanuaril
17. a tehtud avalduse. Hageja palus hagiavalduses lõpetada kinnistu kaasomand. Kostja palus vastuhagis tunnustada hageja poolt ostueesõiguse teostamist Lootuse tn 20 kinnistu suhtes.
18. Tartu Maakohtu määrusega kohaldati kinnistu suhtes hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärget. Käsutamise keelumärge kanti kinnistusraamatusse
19. detsembril
20. a.
21. Tartu Maakohtu
22. mai
23. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning vastuhagi jäeti rahuldamata. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui kostja. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
24. Ringkonnakohtu menetluses esitas A. Laur
25. detsembril
26. a taotluse, paludes tagada Tartu Ringkonnakohtu kuulutatava kohtuotsuse täitmise võimalikkus. A. Laur põhjendas oma taotlust sellega, et
27. detsembri
28. a Tartu Maakohtu määrusega kinnitati E. Veimani ja K. K. Meose vahel kokkulepe, millega loeti E. Veiman taganenuks
29. oktoobril
30. a tema ja K. K. Meose vahel sõlmitud " mõttelise osa Tartus Lootuse tn 20 asuva kinnistu ostu-müügilepingust. Tartu Ringkonnakohtu
31. detsembri
32. a määruse järgi tehti eelmärge Tartus Lootuse tn 20 E. Veimanile kuuluva " mõttelise osa omandi ülekandmise tagamiseks A. Lauri kasuks. Eelmärge kanti kinnistusraamatusse
33. detsembril
34. a.
35. Tartu Ringkonnakohtu
36. detsembri
37. a otsusega rahuldati A. Lauri apellatsioonkaebus ning uue otsusega lõpetati Tartus Lootuse 20 asuva kinnistu kaasomand, kinnistu ainuomanikuks tunnistati A. Laur ning kohustati A. Lauri välja maksma 400 000 krooni E. Veimanile. E. Veimani apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.
38. Riigikohtu
39. veebruari
40. a määrusega otsustati mitte võtta menetlusse E. Veimani kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
41. Erikaebuses Tartu Ringkonnakohtu
42. detsembri
43. a määruse peale leidis E. Veiman, et kuna Tartu Maakohtu määrusega oli tehtud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge E. Veimani " osale Lootuse 20 kinnistust, on vaidlustatava määrusega teostatud hagi tagamise abinõu asendamine TsMS § 157 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et juba eelnevalt kohaldatud hagi tagamise abinõu ei olnud hagi tagamiseks piisav. TsMS § 156 lg 1 sätestab, milliseid hagi tagamise abinõusid võib kohus rakendada. Kohtumäärusest ei selgu, millist abinõu kohus käesoleval juhul silmas peab. Kohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine vajalik, st miks oleks jõustunud kohtuotsuse täitmine võimatu.
44. Vastuses erikaebusele leidis A. Laur, et ringkonnakohus ei asendanud hagi tagamise abinõud, vaid kohaldas apellatsioonimenetluses tehtava otsuse täitmise tagamist. Asjaõigusseaduse § 631 lg 2 järgi ei ole eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik kohustatud tõendama eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.
45. Riigikohtu istungil jäi E. Veimani esindaja erikaebuses toodud seisukohtade juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
46. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks alus puudub.
47. Esmalt käsitleb kolleegium märkeid kinnistusraamatus kui hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Samas ei või hagi tagamine olla kostjale põhjendamatult koormav. Kostja jaoks on hagi tagamine põhjendamatult koormav ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Millise märkega millist nõuet tagada, seda reguleerib AÕS §
48. Selle paragrahvi esimese lõike esimese punkti kohaselt tagab eelmärge asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõuet, sealhulgas tulevast või tingimuslikku nõuet. Vastuväide tagab kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet (AÕS § 63 lg 1 p 2). Keelumärge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (AÕS § 63 lg 1 p 3). Seega ei ole keelumärge ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll on see aga kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab ta kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt. Kinnistusraamatuseaduse (KRS)
49. juulini
50. a kehtinud § 27 lg 2 sätestas, et eelmärge ja vastuväide kantakse kinnistusregistrisse ka hagi tagamise määruse alusel. Alates
51. juulist
52. a on sama sätestatud AÕS § 631 lg-tes 2 ja
53. Keelumärke kandmise kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõuna sätestavad praegu TsMS § 156 lg 1 p 2 ja AÕS § 631 lg
54. Enne
55. juulit
56. a sätestas keelumärke kui hagi tagamise vahendi lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustikule ka KRS § 27 lg
57. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab TsMS § 156 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses. Eelnevat tuleb kohtutel hagi tagamise liigi valikul arvestada.
58. Hageja nõude lõpetada kaasomand ja jätta Lootuse tn 20 asuv kinnistu tema ainuomandisse tagamise adekvaatseks abinõuks on eelmärge. Eelmärke puhul on hageja huvid kaitstud sellega, et pärast eelmärke sissekandmist on asjaõiguse käsutamine AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 kohaselt tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Samas on tagatud ka kostja õigused, sest eelmärge ei takista kinnistusraamatusse kannete tegemist. Käesolevas vaidluses tegi Tartu Ringkonnakohus määruse A. Lauri hagi tagamiseks eelmärkega
59. detsembril
60. a, s.o ajal, mil kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge A. Lauri hagi tagamiseks. Apellatsioonikohtu määrus on tehtud enne
61. detsembrit
62. a, mil jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 muudatus, mille kohaselt on tühine ka hagi tagamiseks tehtud kohtu käsutus, mis rikub kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu.
63. Apellatsioonikohtu määruse tegemisel
64. detsembril
65. a ja selle alusel kinnistusraamatuse eelmärke sissekandmise ajal
66. detsembril
67. a sätestas AÕS § 63 lg 2, et keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega ei tulenenud seadusest kohtule keeldu otsustada hagi tagamine eelmärkega. Samuti ei sätestanud seadus sellise otsustuse tühisust. Järelikult puudub alus kasseeritud apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks põhjusel, et keelumärge keelas kohtul teha määrust hagi tagamiseks eelmärkega. Küsimus sellest, kas kinnistusraamatusse A. Lauri kasuks kantud keelumärge takistas tema kasuks ka eelmärke sissekandmist, tuli lahendada kinnistamismenetluses arvestades KRS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Tulenevalt AÕS § 63 lg-st 2 keelab keelumärge kinnistusraamatus üldjuhul kannete tegemise kinnistusraamatusse ka kohtulahendi alusel. Kinnistamismenetluses leiti, et A. Lauri kasuks seatud käsutamise keelumärge ei takista tema nõude tagamist ka eelmärkega kinnistusraamatus. Kuna käesolevas asjas pole vaidluse all eelmärke kandmine kinnistusraamatusse, siis ei käsitle kolleegium seda, kas keelumärge A. Lauri kasuks keelas tema kasuks eelmärke sissekandmise sama nõude tagamiseks. Kolleegium märgib vaid, et kui hagi tagamisel järgida määruse p-s 11 märgitut, siis on reeglina välditud ka kirjeldatud olukord.
68. Alates
69. detsembrist
70. a sätestab TsÜS § 88 lg 1, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Eelnevast järeldub, et kohtu poolt hagi tagamise abinõu valik eeldab kinnistusraamatu seisu teadmist, et vältida sellise hagi tagamise määruse tegemist, mis küll formaalselt kehtib, kuid millel pole materiaalõiguslikku tagajärge, sest selle alusel ei saa kannet teha kinnistusraamatusse. Samas ka jõustunud hagi tagamise määrus, milles sisalduv käsutus on TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine, ei võimalda kinnistusraamatusse vastavat kannet teha. Vastav otsus võetakse vastu kinnistamismenetluses KRS § 46 lg-te 1 ja 2 alusel.
71. Kinnistusraamatusse hagi tagamiseks kantud märke, sh keelumärke saab kustutada kohtulahendi alusel hagi tagamise asendamisel või tühistamisel TsMS §-de 157 ja 160 järgi. Lisaks sellele saab hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud märke, sh keelumärke kustutada ka ilma hagi tagamise asendamise või tühistamiseta KRS § 34 ja § 341 lg 2 p 6 sätestatud korras.
72. Kassaator eksib, väites, et ringkonnakohus on asendanud ühe hagi tagamise abinõu teisega TsMS § 157 lg 1 järgi asendamist põhjendamata. Hagi tagamise abinõu asendamisel seab kohus varasema tagamise abinõu asemele uue. Seda pole apellatsioonikohus kasseeritud määruses teinud. Kehtima on jäänud ka varasem tagamise abinõu, keelumärge. Seega on apellatsioonikohus eelmärkega taganud hagi täiendavalt ja käesoleva määruse punktides 11 ja 12 toodud põhjustel on eelmärge M. Lauri hagi tagamise õige abinõu. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve