← Eesti

3-4-1-12-04

Obsah (4)§ 43§ 42§ 44§ 46

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-12-04 Otsuse kuupäev 16. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton ning liikmed Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Oleg Gogini ja Jaan Pöör

) § 46 lg-le 2, mille kohaselt tuleb umbusalduse avaldamise küsimus lülitada järgmise istungi päevakorda. Seda volikogu esimees pole teinud. Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette volikogu liikmete käitumist juhuks, kus volikogu esimees rikub seadust, on liikmetel õigus istung ise kokku kutsuda. Seega oli volikogu liikmetel

§ 43lg 4 kohaselt õigus kutsuda kokku volikogu istung 1.

märtsiks 2004. a. Vastasel juhul oleks rikutud

§-s 3 sisalduvat volikogu liikmete passiivset valimisõigust. Seetõttu polnud Loksa Linna Valimiskomisjoni esimehel õigust keelduda istungil osalemast ega otsustada keeldumist valimiskomisjoni nimel.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb Oleg Gogini kaebusele vastu ning jääb otsuses nr 101 toodud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab täiendavalt järgmist: 1) kaebaja kirjeldab Loksa Linnavolikogu
  2. märtsi
  3. a istungil aset leidnud sündmusi, mida Loksa Linna Valimiskomisjoni esimees vaidlustatud
  4. veebruari
  5. a toimingu tegemisel arvesse võtta ei saanud; 2) kaebaja taotleb Loksa Linna Valimiskomisjonile sellise ettekirjutuse tegemist, mille Vabariigi Valimiskomisjon oma
  6. aprilli
  7. a otsusega on juba teinud. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta Oleg Gogini kaebuse rahuldamata.
  8. Jaan Pöör väidab oma kaebuses, et Vabariigi Valimiskomisjon on
  9. aprilli
  10. a otsuses andnud sisulise hinnangu tema tegevusele Loksa Linnavolikogu esimehena. Seega on ta huvitatud isikuks Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse mõistes. Jaan Pöör väidab oma kaebuses järgmist: 1)

§ 43

lg 1 tähenduses pole volikogu lihtliikmetel õigust istungit iseseisvalt kokku kutsuda; 2) Loksa Linnavolikogu esimees pole istungite kokkukutsumisel seotud istungi kokku kutsumiseks esitatud nõudes toodud tähtajaga; 3) Loksa Linnavolikogu esimees pole kunagi volikogu istungite kokkukutsumisest keeldunud; 4) Loksa Linna Valimiskomisjon peab oma tegevuses lähtuma Loksa linna põhimääruses sätestatud korrast.

§ 42

p 1 ja Loksa linna põhimääruse § 25 lg 1 kohaselt kutsub istungi kokku volikogu esimees, mitte lihtliikmed. Seetõttu oli

  1. märtsil
  2. a toimunud istung seadusevastane ning Loksa Linna Valimiskomisjonil istungil osalemise kohustust ei tekkinud. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (

) § 43 lg 1 sätestab, et volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Sama paragrahvi lõike 4 järgi kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

  1. Loksa Linnavolikogu esimees ei kutsunud linnavolikogu istungit kokku päevaks, mida soovisid istungi kokkukutsumise ettepaneku teinud volikogu liikmed. Samuti ei vastanud volikogu esimehe poolt kokku kutsutud istungi päevakord istungi kokkukutsumise ettepaneku teinud volikogu liikmete poolt soovitud päevakorrale. Sellises olukorras otsustasid linnavolikogu kaheksa liiget kutsuda volikogu istungi kokku
  2. märtsiks
  3. a, samuti
  4. märtsiks
  5. a.
  6. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile. Riigikohus lähtub selle probleemi lahendamisel sellest, et Põhiseaduse § 154 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on volikogu. Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest. Seepärast peab kolleegium võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
  7. Käesoleva vaidluse lahendamiseks pole otsustava tähtsusega see, kas volikogu esimees jättis istungi seaduspäraselt või seadusevastaselt kokku kutsumata. Käesolevas asjas pole vaja analüüsida ka seda, kas linnavolikogu kaheksa liikme soov koguneda omaalgatuslikult volikogu istungile oli seaduspärane või mitte. Vaidlus on tekkinud sellest, et Loksa Linna Valimiskomisjoni esimees keeldus osalemast linnavolikogu kahel istungil, millele volikogu liikmed soovisid koguneda omaalgatuslikult. Oluline on see, kas nendel istungitel oleks saanud arutada seda päevakorraküsimust, mille arutamiseks oli vajalik linna valimiskomisjoni kohalolek.
  8. märtsi
  9. a istungi kutses märgitud päevakorrapunktide hulgas oli linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamine ja volikogu uue esimehe ja aseesimehe valimine.

§ 44

lg 3 neljanda lause järgi korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimised valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Seega pidanuks Loksa Linna Valimiskomisjon osalema volikogu istungil, kui sellel istungil saanuks valida volikogu uut esimeest.

  1. Linnavolikogu kaheksa liiget soovisid valida volikogu esimehe ja aseesimehe pärast eelmisele esimehele umbusalduse avaldamist. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine oli otseselt seotud volikogu esimehele umbusalduse avaldamisega.
  2. Umbusalduse avaldamise korra sätestab

§ 46, mille regulatsioon on lünklik.

Selle paragrahvi lõike 2 järgi lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine. Seda, kuidas ja millal peab toimuma umbusalduse algatamine, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei reguleeri. Kolleegium on seisukohal, et umbusalduse avaldamise algatamine peab toimuma volikogu istungil. Kui volikogu istungil pole umbusalduse avaldamist veel algatatud, siis ei saa volikogu liikmed omaalgatuslikult koguneda istungile selleks, et avaldada volikogu esimehele umbusaldust. Sellises olukorras saavad nad omaalgatuslikult koguneda istungile selleks, et algatada umbusalduse avaldamist.

  1. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et volikogu esimehe suhtes oleks
  2. märtsiks 2004 kaheksa volikogu liikme poolt omaalgatuslikult kokkukutsutud istungile eelneval istungil algatatud umbusalduse avaldamist. Seega ei oleks
  3. märtsi
  4. a istungil saanud Loksa Linnavolikogu esimehele avaldada umbusaldust ega valida uut esimeest. Järelikult ei rikkunud Loksa Linna Valimiskomisjoni esimehe keeldumine osa võtta
  5. märtsi
  6. a istungist O. Gogini õigusi. Riigikohtule esitatud O. Gogini kaebus jääb rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 1 jääb jõusse.
  7. Kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale on esitanud ka Loksa Linnavolikogu esimees J. Pöör. Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses andnud õigusliku hinnangu Loksa Linnavolikogu esimehe J. Pööri tegevusele volikogu kaheksa liikme esitatud volikogu istungi kokkukutsumise avalduste menetlemisel. J. Pöör ei olnud Vabariigi Valimiskomisjonis O. Gogini kaebuse lahendamisel menetlusosaline. Menetlusõiguse üldine põhimõte, et menetlusse tuleb kaasata isik, kelle tegevusele antakse õiguslik hinnang, kehtib ka valimiskomisjoni tegevuse kohtueelsel vaidlustamisel. J. Pööri kaebus rahuldatakse. Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktid 2 5 tühistatakse. Vabariigi Valimiskomisjon peab O. Gogini
  8. märtsi
  9. a kaebuse uuesti läbi vaatama. Tõnu Anton, Ants Kull, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.