RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-27-04 Otsuse kuupäev 23. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vahe

§ 76lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 13.

jaanuari

1. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. V.-i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts
3. a Istungil osalenud isikud T. V., tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a kohtuotsus jätta muutmata.
7. T. V.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
8. Alusetult makstud kassatsioonkautsjon tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. T. V. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi. Tallinna Linnakohtu
10. detsembri
11. a otsusega mõisteti T. V. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi õigeks.
12. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör Lavly Lepp apellatsioonprotesti, milles palus otsuse tühistada AKKS § 31 p-des 1, 2 ja 4 toodud alustel ja tunnistada T. V. süüdi ning karistada teda narkootilise aine salakaubaveo katsele kaasaaitamise eest KrK § 15 lg 2, §

§ 76lg 3 p 2 järgi.

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata, apellatsioonprotest ja -kaebus jäeti rahuldamata.
4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsuse peale esitas riigiprokurör Andres Ülviste kassatsioonprotesti, milles ta taotleb linna- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Protestis leitakse, et T. V. tuleb süüdi tunnistada KrK § 15 lg 2, §

§ 76lg 2 järgi, s.o kaasaaitamises salakaubaveo katsele.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsusega tühistati viimatinimetatud ringkonnakohtu otsus T. V.-i süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule. Kohtuotsus tühistati AKKS § 39 lg 3 p 7 ja lg 4 alusel.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
7. detsembri
8. a otsus T. V.-i õigeksmõistmises KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi. T. V. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2, §

§ 76lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti T. V.-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 4 aastat vangistust. Sellest karistusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 3 päeva vangistust. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonprotest rahuldati. Kohus arutas

1. jaanuaril
2. a kriminaalasja T. V.-i osavõtuta. Kohtualune oli istungist teadlik, kuid jättis kohtusse ilmumata. Mitteilmumise põhjusi ta kohtule eelnevalt teatavaks ei teinud. Apellatsioonprotest oli T. V.-il käes. Eelneva põhjal leidis kohus, et asja on võimalik arutada kohtualuse osavõtuta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Süüdimõistetu T. V. esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 3 mõistes, millega kaasnes kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõude rikkumine. T. V. selgitab, et ta oli istungipäeval haige ja tema haigus oli kohtule eelnevalt teada. Seetõttu leiabki, et asja arutamine tema osavõtuta oli põhjendamatu ja vastuolus õiglase kohtupidamise põhimõtetega. Väidetavalt rikkus ringkonnakohus tema põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust. Ta palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks T. V.-i kaitseõiguse rikkumise tõttu. Kaitsja selgitas, et ringkonnakohtu istungil teatas ta kohtule, et T. V. on haige ja ei saa kohtusse tulla. Asja arutamise edasilükkamist ta esialgu ei taotlenud. Prokurör andis esmalt arvamuse, et asja arutamine on võimalik. Peale vaheaega selgus, et T. V. soovib istungist osa võtta ja seetõttu asus kaitsja seisukohale, et asja arutamine ilma T. V.-ita rikuks viimase kaitseõigust. Kaitsja väitis sedagi, et prokuröri seisukoht asja arutamise võimatuse kohta pärast vaheaega on jäänud kohtuistungi protokolli kandmata. Miks tema poolt ringkonnakohtus esitatud asjaolud on jäänud kohtuistungi protokollis fikseerimata kaitsja vastata ei osanud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohus leiab, et T. V.-i kassatsioonkaebuses esitatud väited ning tema ja kaitsja selgitused Riigikohtus ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsuse tühistamiseks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu T. V.-i kaitseõiguse rikkumist ringkonnakohtu istungil
10. jaanuaril
11. a
12. AKKS § 39 lg 3 p 3 kohaselt on kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena käsitatav kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel, välja arvatud ringkonnakohtus kõnesoleva seadustiku § 25 lg-s 1 sätestatud juhtudel. AKKS § 25 lg 1 sätestab ammendava loetelu olukordadest, mil ringkonnakohtul on õigus arutada kriminaalasja kohtualuse osavõtuta. AKKS § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus teha seda siis, kui kohtukutse ja apellatsioonkaebuse või -protesti koopia kätte saanud kohtualune on jäänud kohtuistungile ilmumata. Asja materjalidest nähtub, et T. V. andis
13. veebruaril
14. a Tallinna Linnakohtule allkirja apellatsioonprotesti ärakirja kättesaamise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu istungil
15. novembril
16. a võeti temalt allkiri, et uus kohtuistung toimub
17. jaanuaril
18. a. Nimetatud kuupäeval T. V. istungile ei ilmunud. Usaldusväärseid tõendeid ilmumata jäämise põhjuste kohta ringkonnakohtul ei olnud ja seetõttu ei saa ette heita kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist AKKS § 25 lg 1 p 2 ja § 39 lg 3 p 3 mõistes.
19. T. V.-i kaitsja väitis Riigikohtus, et ringkonnakohtu istungi protokollis (V kd, tl 105) ei kajastu vaheajal väljaselgitatud ja kohtule edastatud T. V.-i soov istungist osa võtta. Kaitsja märgib, et protokolli pole kantud ka prokuröri arvamust, et asja arutamine pärast asjaolude väljaselgitamist ei ole T. V.-i osavõtuta võimalik.
20. Võtmata seisukohta kaitsja eeltoodud väidete usaldusväärsuse kohta, nendib Riigikohus, et kaitsja poolt väidetud asjaolusid ei ole ringkonnakohtu istungi protokollis fikseeritud. Protokolli on kantud T. V.-i kaitsja esmane avaldus, et tema kaitsealune on haige, kuid sellest hoolimata on asja arutamine võimalik. Sama meelt olid ka teise kohtualuse kaitsja ja prokurör. Protokollist nähtub, et seejärel tegi kohus vaheaja. Protokoll jätkub kaitsjate seisukohaga, et asja arutamine kohtualuste osavõtuta ei ole siiski võimalik. Protokollis ei kajastu, et T. V.-i kaitsja oleks pärast vaheaega edastanud kohtule T. V.-i soovi istungist osa võtta. Protokollist ei nähtu ka seda, et prokurör oleks oma varasemat seisukohta selles küsimuses muutnud.
21. Riigikohus märgib, et kohtuistungi protokolli koostamisel tuleb juhinduda KrMK §-st 81, mis näeb ette selle dokumendi vormi- ja sisunõuded. Protokollis peavad muuhulgas olema fikseeritud ka kõik menetlusosaliste avaldused ja taotlused kohtuistungil, samuti kõik kohtu toimingud nende ajalises järjestuses. Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning väljaselgitatud ja tähtsust omavate asjaolude alusel teha kohtul seaduslik kohtuotsus.
22. Kohtuistungi protokolli vormilise ja sisulise täpsuse tagamiseks näeb KrMK § 82 lg 1 ette menetlusosalistele võimaluse esitada oma märkusi kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Toimikust ei nähtu, et T. V., tema kaitsja ega teised menetlusosalised oleksid seda võimalust kasutanud ja taotlenud kaitseõiguse tagamise seisukohalt tähtsust omavate märkuste sisseviimist. Seetõttu omab õiguslikku tähendust ringkonnakohtu istungil
23. jaanuaril
24. a koostatud ja
25. jaanuaril
26. a allkirjastatud istungiprotokoll.
27. Eeltoodut arvesse võttes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassatsioonkaebuses toodud asjaolud ja Riigikohtu istungil teatavaks saanud asjaolud ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu
28. jaanuari
29. a otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab kriminaalkolleegium T. V.-i kassatsioonkaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher