← Eesti

3-1-1-35-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-04 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi E. U. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-21-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill 2004 Istungil osalenud isikud E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
  6. Teha täpsustus Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a kohtuotsusesse, lugedes E. U. karistuse kandmise aja alguseks
  9. märts
  10. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  11. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  12. Mõista E. U.-lt välja kohtukulu 600 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasuna. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Harju Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega tunnistati E. U. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus. Vangistusaja alguseks luges kohus
  16. septembri
  17. a. Lisakaristusena võeti E. U.-lt KarS § 50 lg 1 alusel kaheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. E. U. tunnistati süüdi selles, et ta oli
  18. novembril
  19. a kella 00.20 paiku Harjumaal X vallas Y maantee
  20. kilomeetril, juhtides sõiduautot Mercury alkoholijoobe- ja väsimusseisundis, valis ebaõige sõidukiiruse ega arvestanud ilmaolusid ja liiklustihedust. Sõidukiirusel 80-85 km/h jäi E. U. roolis magama ja sõitis vastassuunavööndisse, kus tema juhitud auto põrkas kokku vastuliikunud sõiduautoga VAZ-
  21. Kokkupõrke tulemusena sai sõiduauto VAZ juht A. K. raskeid kehavigastusi ning tema autos olnud kaassõitja K. K. üliraskeid kehavigastusi.
  22. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse E. U., kes palus vähendada talle mõistetud karistust. Muuhulgas väitis apellant, et kohus ei ole arvestanud tema poolt eelvangistuses viibitud aega. E. U. märkis, et ta vahistati Hispaania Kuningriigis Eesti Vabariigi väljaandmistaotluse alusel
  23. aprillil
  24. a, millisest päevast alates on ta viibinud vahi all.
  25. Tallinna Ringkonnakohtu
  26. jaanuari
  27. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati kohtuotsuse resolutiivosa ja loeti E. U.-le mõistetud karistuse kandmise alguseks
  28. september
  29. a. Samuti luges ringkonnakohus E. U. karistusaja hulka ajavahemikul
  30. septembrist kuni
  31. oktoobrini 2001 eelvangistuses viibitud aja - 40 päeva. Ringkonnakohus märkis, et rahvusvahelise kriminaalmenetluse alases praktikas valdava arusaama kohaselt tuleb lugeda väljaandmisvahistuses viibitud aeg väljaandmist taotlevas riigis mõistetud karistusaja hulka. Kohus osutas asjaolule, et Madriidi Riikliku Kohtu Esimese Astme Keskkohtu otsuste kohaselt viibis E. U. seoses süüdistusega käesolevas kriminaalasjas väljaandmisvahistuses
  32. septembrist kuni
  33. oktoobrini
  34. a. Samas märkis ringkonnakohus, et tal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et väljaandmisvahistus oleks kestnud üle 40 päeva. Lisaks korrigeeris ringkonnakohus maakohtu otsuses fikseeritud karistuse kandmise aja algust, kuna
  35. septembri
  36. a kinnipidamisprotokollist nähtuvalt peeti E. U. Harju Maakohtu määruse alusel kinni
  37. septembril
  38. a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  39. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kes palub ringkonnakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi taotleb kaitsja E. U. vabastamist karistuse kandmisest kuni uue kohtuotsuse jõustumiseni. Kassaator on seisukohal, et kohus on käesolevas kriminaalasjas rikkunud KarS § 68 lg 1 nõudeid. Kaitsja märgib, et kohtualune andis
  40. märtsil
  41. a Hispaania Kuningriigis nõusoleku enda väljaandmiseks Eesti Vabariigile. Selle nõusoleku andmise ajal ja ka hiljem, kuni tema väljaandmiseni Eesti Vabariigile
  42. septembril
  43. a, viibis E. U. Hispaania Kuningriigis vahi all. Kassaator leiab, et kohus oleks pidanud arvama karistusaja hulka ka E. U. poolt vahetult enne Eesti Vabariigile väljaandmist Hispaania Kuningriigis vahi all viibitud aja. Kaitsja arvates on kohus rikkunud kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtet, kuna vaatamata kohtualuse taotlusele on jäetud saatmata järelpärimine asjaomastele valitsusasutustele, selgitamaks välja E. U. poolt Hispaania Kuningriigis vahi all viibitud aega. Samuti on kohtud kaitsja arvates jätnud arvestamata asjaolu, et kannatanutel oli avarii toimumise hetkel lahti turvavöö.
  44. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. U. kaitsja vandeadvokaat M. Senkel kassatsioonkaebust ning taotles võtta toimiku materjalide juurde Madridi III Kinnipidamisasutuse Valdemoro direktori ja asedirektori väljastatud õiendi E. U. viibimise kohta selles kinnipidamisasutuses. Prokurör taotles muuta ringkonnakohtu otsus karistuse kandmise aja alguse suhtes ning jätta otsus muus osas muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on analüüsinud E. U. süü suurust ja teisi karistuse kohaldamise aluseid, nagu seda nõuab KarS
  46. peatüki
  47. jagu ning on karistuse liigi ja määra valikult piisavalt põhistanud.
  48. Kohtuistungil esitatud Madridi III Kinnipidamisasutuse Valdemoro õiendist nähtub, et E. U. peeti selles asutuses kinni 12.03.
  49. a kuni 8.09.
  50. a kusjuures kinnipidamise aluseks oli Esimese Astme Keskkohtu väljaandmisdokument nr. 66/
  51. Nagu selgub toimiku materjalidest, menetleti selle numbri all Eesti võimude taotlust E. U. väljaandmise kohta. Seega viibis E. U. vahistuses mitte alates
  52. septembrist
  53. a, mil ta anti faktiliselt üle Eesti võimudele, vaid alates
  54. märtsist
  55. a, mil ta sama valjaandmistaotluse alusel korduvalt kinni peeti. Kuna teda pärast seda kuni kohtuotsuse kuulutamise ja täitmisele pööramiseni ei vabastatud, tuleb tema karistuse kandmise aja algust lugeda sellest kuupäevast. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja KarS § 68 lg-st 1, tuleb E. U. karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  56. märts
  57. a. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.