Kohtunik Tõnu Antoni eriarvamus, millega on ühinenud kohtunikud Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja Harri Salmann
- Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et kehtiv karistusõigus kohtleks R. Tsoid tema teo eest kergemalt kui varasem regulatsioon. Samuti nõustun üldkogu järeldusega, et mõistetud karistuse jätkuv kandmine kujutab endast Põhiseaduse § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõiguse riivet ning toob kaasa enne ja pärast
- septembrit 2002 karistatud isikute erineva kohtlemise, seega Põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses nimetatud põhiõiguse riive (otsuse punkt 27). Ma ei nõustu aga mõttekäiguga, mille tulemusel üldkogu järeldas, et vaatlusalune regulatsioon on põhiseaduspärane.
- Kõigepealt ei saa ma nõustuda otsuse punktis 29 väljendatud seisukohaga, et üheks põhiseaduslikuks väärtuseks, millega saab põhiõiguste piiramist õigustada, on ühiskonna õiglustunne. Ühiskonna õiglustunne on minu arvates raskesti mõõdetav ja küllap ka liiga heitlik selleks, et põhjendada põhiõigustesse sekkumise põhiseaduspärasust.
- Üldkogu leidis, et lisakaristuse jätkuv kandmine on vajalik abinõu, sest leebema seaduse kohaldamine võib tähendada haldusõiguserikkumise asja uut läbivaatamist, mis koormaks ülemäära õiguskaitseorganeid. Et põhjendada õiguskaitseorganite ülekoormamise vältimist, peaks olema vähemalt umbkaudnegi selgus selles, kui palju on isikuid, kes parajasti kannavad lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist. Käesoleva asja materjalide hulgas pole andmeid selle kohta, kui palju oli selliseid isikuid
- septembril 2002, mil kaotati juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena. Arvan, et lisakaristuse jätkuv kandmine pole õiguskaitseorganite ülekoormamise vältimiseks vajalik abinõu. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (vt üldkogu
- märtsi
- a otsuse asjas nr 3-1-3-10-02 punkt 30). Õiguskaitseorganite ülekoormamise vältimiseks oli olemas isiku jaoks leebem abinõu. Leebem abinõu saanuks seisneda selles, et isikule vana seaduse järgi lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine asendatakse uues seaduses sätestatud juhtimisõiguse peatamisega kolmeks kuuks, kui lisakaristuse ärakandmata osa pikkus ületab kolm kuud. Leebemat abinõu saanuks rakendada amnestiasarnases vormis, kehtestades karistusest vabastamise tehnilised reeglid, mille kohaldamine ei koorma üle lisakaristust kohaldanud asutusi.
- septembrist 2002 kehtivuse kaotanud Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 103 lg 1 nägi ette juhtimisõiguse äravõtmise kuuest kuust kuni kahe aastani ja § 106 lg 2 juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kuue kuuni.
- septembrist 2002 saab analoogiliste tegude korral Liiklusseaduse alusel juhtimisõiguse peatada kolmeks kuuks. R. Tsoile mõisteti
- juunil 2002 HÕS §-de 103 ja 106 järgi karistus, millega temalt võeti kahekümne neljaks kuuks juhtimisõigus. Seega karistati R. Tsoid umbes kaks kuud enne päeva, mil kaotas kehtivuse juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena. Arvan, et kaheks aastaks juhtimisõiguse äravõtmine on intensiivne sekkumine Põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud õigusesse vabale eneseteostusele. Isikuid, kelle juhtimisõigus võeti ära enne
- septembrit 2002 kaheks aastaks, koheldakse erinevalt, võrreldes isikutega, kelle juhtimisõigus pärast seda kuupäeva peatati kolmeks kuuks. Minu arvates ei ole üldkogu suutnud põhjendada sellise erineva kohtlemise kooskõla Põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lausega.