3-3-1-77-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Resolutsioon 3-3-1-77-03

1. aprill
2. a Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu ja Peeter Vaher Peeter Ludvigi kaebus Kuressaare Haigla Sihtasutuse
3. augusti
4. a joobeekspertiisi akti nr 59 ja Liiklusmeditsiini Keskkomisjoni
5. septembri
6. a otsustuse nr 1-10/449 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
7. oktoobri
8. a määrus haldusasjas nr 2-3/768/2003 Peeter Ludvigi erikaebus Kirjalik menetlus Jätta Peeter Ludvigi erikaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Saare Politseiprefektuuri politseiametnik toimetas
10. augustil 2003 P. Ludvigi Kuressaare haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks. Haigla arst koostas samal päeval joobeekspertiisi akti nr 59, millest nähtub, et P. Ludvigil tuvastati keskmine alkoholijoove.
11. P. Ludvig esitas vaide Liiklusmeditsiini Keskkomisjonile, mille
12. septembri
13. a otsusega nr 110/449 jäeti P. Ludvigi vaie rahuldamata ning arsti otsustus muutmata.
15. septembril 2003 esitas P. Ludvig kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles
16. augusti
17. a joobeekspertiisi akti nr 59 ja Liiklusmeditsiini Keskkomisjoni
18. septembri
19. a otsuse nr 1-10/449 tühistamist.
20. Tallinna Halduskohtu
21. septembri
22. a määrusega haldusasjas nr 3-164/03 leiti, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus ning kaebus tagastati selle esitajale. Kohus leidis, et arst ei ole hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel avaliku võimu kandja, vaid eriteadmisi omav isik. Samas rollis on ka Liiklusmeditsiini Keskkomisjon. Kohus leidis, et nimetatud akt on tõendiks kriminaalmenetluses, mida saab vaidlustada ja mille kõlblikkuse saab kahtluse alla seada kriminaalasja raames.
23. Tallinna Halduskohtu määruse peale esitas P. Ludvig
24. septembril 2003 erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse, milles taotles Tallinna Halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist läbivaatamiseks samale kohtule.
25. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
26. oktoobri
27. a määrusega haldusasjas nr 23/768/2003 jäeti Tallinna Halduskohtu
28. septembri
29. a määrus muutmata ja P. Ludvigi erikaebus rahuldamata. Kohus leidis, et joobetunnustega juhi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine, joobeseisundi tuvastamiseks läbivaatusele suunamine ja joobeseisundi tuvastamine on avalik-õiguslikud suhted, täpsemalt karistusõiguse valdkonda kuuluvad suhted. Õigussuhe tekib riigi ja joobeseisundit tuvastava tervishoiuasutuse vahel, kuid uuritava ja joobeseisundit tuvastava tervishoiuasutuse või arsti vahel õigussuhe puudub. Eriteadmisi omava isiku poolt arvamuse andmise ja selle joobeseisundi tuvastamise aktis fikseerimisega loob arst dokumentaalse tõendi, mille hindajaks on kohtuväline menetleja või kohus süüteomenetluses. Halduskohus ei hinda süüteomenetluse käigus kogutud tõendeid. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et joobeseisund tuvastati väljaspool väärteomenetlust.
30. Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas P. Ludvig omakorda erikaebuse Riigikohtule, milles taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks.
31. Riigikohtu halduskolleegiumi
32. detsembri
33. a määrusega anti P. Ludvigi erikaebuse läbivaatamine Riigikohtu üldkogule, sest kolleegiumi arvates võis regulatsioon joobeseisundi tuvastamiseks teostatavast isiku läbivaatusest olla vastuolus Põhiseadusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
34. Õiguskantsler leiab, et Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 6, Vabariigi Valitsuse
35. aprilli
36. a määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (edaspidi Kord) ja sotsiaalministri
37. oktoobri
38. a käskkiri nr 321 ei ole antud asjas asjassepuutuvad õigusaktid. Nende Põhiseadusele mittevastavuse korral ei peaks kohus otsustama P. Ludvigi kaebuse menetlusse võtmise küsimust teisiti kui Põhiseadusele vastavuse korral. P. Ludvigi erikaebust läbi vaadates on halduskolleegium oma määruses jõudnud sisulisele järeldusele, P. Ludvigi kaebus tuleb võtta esimese astme halduskohtu menetlusse. Sellele järeldusele jõudes ehk erikaebust sisuliselt lahendades ei tekkinud halduskolleegiumil kahtlust ühegi kohaldamisele kuuluva õigusakti Põhiseadusele vastavuses. Riigikohus ei ole erikaebekorras esitatud kaebuse läbivaatamisel pädev võtma seisukohta lahendamisele kuuluvate materiaalõiguslike küsimuste osas. Selleks puuduvad Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 52 lg-st 1 tulenevad menetluslikud eeldused, milleks on ringkonnakohtu otsus, kus kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, ja selle peale esitatud kassatsioonkaebus.
39. Vabariigi Valitsuse nimel arvamuse esitanud peaminister leiab, et Vabariigi Valitsuse
40. aprilli
41. a määrus ei ole vastuolus Põhiseadusega. Määrusega kehtestatud kord üksnes täpsustab seadust ning ei kehtesta iseseisvaid aluseid isiku õiguste piiramiseks. Isiku toimetamine tervishoiu- või ametiasutusse tema joobeseisundi tuvastamiseks on oma olemuselt vähemoluline haldussunnitoiming, joobeseisundi tuvastamise akt ja liiklusmeditsiini komisjoni otsus aga ekspertiisiotsused Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 39 mõttes. Avaliku võimu kandja ja haldusülesannete täitja on riiklikku järelevalvet teostav politseiametnik, arst on aga eriteadmisi omav asjatundja, kes teostab ekspertiisi.
42. Siseminister justiitsministri ülesannetes on seisukohal, et isiku läbivaatus joobeseisundi tuvastamise eesmärgil on haldussunnivahend, mis kuulub PS § 20 kaitsealasse. Joobeseisundi tuvastamine on riiklikus järelevalves tähtsust omav toiming, mis nõuab eriteadmisi. Seega võib järeldada, et joobeseisundi tuvastamise akt on oma sisult ekspertiis HMS § 39 mõttes. Ekspertiisi võib haldusorgan kaasata omal algatusel eksperte, sätestades vajadusel enesekorraldusõiguse alusel määrusega ekspertiisiasutuse kaasamise üksikasjalikuma korra, samuti vajadusel ekspertiisiotsuses tehtud mitteõiguslike järelduste vaidlustamise erikorra.
43. Sotsiaalminister leiab, et Riigikohtu kahtlus asjassepuutuvate sätete põhiseaduslikkuse osas on põhjendatud. Seda põhjendusel, et joobeseisundi tuvastamise reguleerimine seadusega on vajalik tulenevalt PS §-st
44. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause keelab jätta täitevvõimu otsustada seda, mis on Põhiseaduse seisukohalt oluline. Põhiseaduse §-ga 3 on vastuolus ka joobeseisundi tuvastamise delegeerimine eraõiguslikele isikuile Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna Liiklusseadus ei sisalda selleks volitust. Ühtlasi leitakse vastuses, et Korra § 22, mis sätestab vaidemenetluse, on vastuolus HMS §-ga 73 ning Liiklusmeditsiini Keskkomisjoni moodustamine sotsiaalministri käskkirjaga ei ole lubatav. Sotsiaalministri käskkirjaga on pandud komisjonile kohustus vaadata läbi ja teha otsuseid juhi joobeastmega seotud vaide kohta, seega ei ole käskkiri ministeeriumi enesekorralduslikes küsimustes tehtud otsustus.
45. Peeter Ludvig on seisukohal, et LS § 20 lg 6 volitusnorm on liialt üldine ega võimalda Vabariigi Valitsusel reguleerida mitmeid joobeseisundi tuvastamiseks vajalikke valdkondi. Lisaks on Vabariigi Valitsus oma volitusi ületanud, kuna Korra joobeseisundi mõiste ei ole kooskõlas LS § 20 joobeseisundi mõistega ning Vabariigi Valitsus on volitusnormi piire ületades nimetanud isikud, kellel on pädevus joobeseisundit tuvastada.
46. Riigikogu nimel vastanud Riigikogu majanduskomisjon ei esitanud oma seisukohta, kuid saatis materjalid majanduskomisjonis menetletud liiklusseaduse kohta. VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID
48. veebruaril 2001 jõustunud Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) "§
49. Sõiduki juhtimise keeld [...]