MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-25-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuas

§ 1411lg 3 p 1 ning T.

Š.

§ 1411

lg 3 p 1 § 17 lg 6 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

1. veebruari
2. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
3. detsembri
4. a määruse peale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. Š. kaitsja vandeadvokaat Madis Kiisa ja S. N. kaitsja vandeadvokaat Raivo Laus, erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud T. Š. ja S. N. kaitsja vandeadvokaat Raivo Laus ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
8. veebruari
9. a määrus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
10. detsembri
11. a määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta muutmata. 2 Erikaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
13. detsembri
14. a määrusega anti kohtu alla M. V. ja S. N.

§ 1411lg 3 p 1 ning T.

Š.

§ 1411lg 3 p 1 - § 17 lg 6 järgi.

1. Selle määruse peale esitasid erikaebuse T. Š. kaitsja vandeadvokaat Madis Kiisa ja S. N. kaitsja advokaat Alo Pormeister. Erikaebuses taotleti kohtu alla andmise määruse tühistamist ja süüdistuskokkuvõtte saatmist prokurörile selle viimiseks seadusega kooskõlla ja kohustuslike menetlustoimingute tegemiseks.
2. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
3. veebruari
4. a määrusega jäeti erikaebus läbi vaatamata. Määruses märgitakse, et kriminaalasi saadetakse prokurörile uue süüdistuskokkuvõtte koostamiseks, kui süüdistuskokkuvõte ei vasta KrMK § 174 nõuetele ehk teisisõnu siis, kui tegemist on n.ö vormiliste nõuete rikkumisega. Kohtunik ei nõustunud kaitsjate seisukohaga, et süüdistuskokkuvõte ei vasta KrMK § 174 nõuetele ja osutas, et tulenevalt seaduse ülesehituse loogikast on seadusandja andnud selle küsimuse otsustamise kohtu pädevusse kohtu alla andmise staadiumis. Nimelt on vastavalt KrMK §-le 202 kohtualusel ja tema kaitsjal võimalik süüdistuskokkuvõttega tutvuda alles pärast kohtu alla andmise küsimuse otsustamist kohtu poolt. Veel märkis kohtunik, et käesolevas kriminaalasjas ei esinenud ühtegi seaduses sätestatud alust kohtu korraldava istungi läbiviimiseks. Samuti ei tuvastanud linnakohtu kohtunik ühtegi asjaolu, mis välistanuks T. Š. ja S. N. kohtu alla andmist ja kohtu alla andmise määrus vastab terviklikult KrMK § 199 lg-tes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kohus märkis, et toimikumaterjalidega on kohtualusel õigus tutvuda kohtuistungi ettevalmistamise staadiumis, samuti on menetlusosalisel õigus nõuda täiendavate tõendite kogumist kohtuliku uurimise käigus. Määruses osutatakse samuti, et vastavalt AKKS §-le 68 ei ole kohtu alla andmise määrus erikaebe korras vaidlustatav ning tegemist ei ole ka määrusega, mis piiraks isiku põhiõigusi või otsustaks teatud küsimusi lõplikult. Välistades kohtu alla andmise määruse vaidlustamise, on seadusandja tahe suunatud sujuva kohtupidamise läbiviimisele, mida vastav erikaebeõigus aga takistaks. Kohtunik leidis, et selles osas on seadusandja tahe arusaadav ja jälgitav ning viitas selle kinnituseks ka
5. juulist
6. a kehtima hakkavale Kriminaalmenetluse seadustikule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitasid T. Š. kaitsja vandeadvokaat M. Kiisa ja S. N. kaitsja vandeadvokaat R. Laus erikaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja saata kohtu alla andmise määruse peale esitatud erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. 4.1 Erikaebuses väidetakse, et kriminaalasjas on eeluurimine sisuliselt lõpule viimata ja kohtu alla andmise staadium on vahele jäetud. Nii on süüdistuskokkuvõtte kinnitamise eelduseks süüdistatava tutvustamine kõigi kriminaalasja materjalidega, mida ei ole aga tehtud; samuti on täitmata riigi peaprokuröri juhis täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja ei ole tagatud õigust esitada taotlusi eeluurimise täiendamiseks - ehk teisisõnu, kriminaalasi on saadetud kohtusse enne seaduses sisalduvate imperatiivsete toimingute teostamist. 4.2 Kaitsjate arvates ei vasta süüdistuskokkuvõte KrMK §-le 174 ning kohtunik ei oleks saanud teha kohtu alla andmise määrust. Kummutamata on vastuväited võla tagastamise ja tahtluse puudumise kohta. Kohtu alla andmise määrusega rikuti isikute subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning need rikkumised oleks tulnud kõrvaldada teise astme kohtu määrusega. Praegusel juhul on loodud üksnes illusioon kaitseõiguse olemasolust ning selle tagatusest, mis on aga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis sätestatu rikkumine. 4.3 Erikaebuses leitakse, et kohtu alla andmise määruse kiire tegemise eesmärk oli kriminaalasja võimaliku aegumise vältimine kaitseõiguse kui peamise põhiõiguse rikkumise hinnaga. Kaitsjad toonitavad, et isikutel peab olema sisuline ja ka tõhus võimalus kaitsta ennast põhiõiguste ja vabaduste rikkumise korral ja rikkumine tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel - praegusel juhul erikaebe korras Tallinna Ringkonnakohtus.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kaitsja erikaebuse rahuldamist selles toodud motiividel, prokurör leidis, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
9. veebruari
10. a määruse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määrus kohtu alla andmise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning Riigikohtule esitatud erikaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12. AKKS § 68 lg-s 1 sisaldub ammendav loetelu kohtu ja kohtuniku määrustest, mille peale on õigus esitada erikaebusi ja -proteste. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et teised kriminaalasjas tehtud määrused ei kuulu eraldi edasikaebamisele ja protestimisele, kuid nende peale võib esitada vastuväiteid apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses või-protestis. Seega on erikaebe korras kohtumääruse vaidlustamise võimalus nähtud erandina ette nendeks juhtudeks, kui kaebuses tõstatatud küsimus on vaja lahendada kiiresti ja seda on võimalik teha lahus kriminaalasjast kui tervikust. Samas on Riigikohtu praktikas edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laiendatud erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-01, RT III 2002, 8, 78).
13. Kohtu alla andmise määrus ei kuulu nende määruste hulka, mida tulenevalt AKKS § 68 lg-st 1 oleks võimalik erikaebe korras vaidlustada ning samuti ei lahendata kohtu alla andmise määrusega kriminaalasja lõplikult. Riigikohtule esitatud erikaebuses ja ka kriminaalkolleegiumi istungil väitis kohtualuste kaitsja, et S. N. ja T. Š. kohtu alla andmisega rikuti nende kaitseõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib vastuseks nendele väidetele, et kaebustest nähtuvalt rikuti kohtualuste kaitseõigust sellega, et kriminaalmenetluses ei järgitud KrMK § 174 lg 1 nõudeid. Sellest tulenevalt leidis kaitseõiguse väidetav rikkumine aset enne kohtu alla andmist ja seega ei rikkunud kohtu alla andmine iseenesest ka S. N. ega T. Š. kaitseõigust.
14. Erikaebuses esitatud väited kohtualuste kaitseõiguse rikkumise kohta kohtueelses menetluses, samuti selle kohta, et kohtueelne uurimine on jäetud lõpule viimata ning et selle käigus on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse nõudeid, ei ole kontrollitavad erikaebemenetluses vaid kriminaalasja sisulisel arutamisel.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium vaidlustatud määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi