← Eesti

3-1-1-28-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-28-04 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi L. K. süüdistusasi KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus nr 21-/13/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirsi kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Alar Kirs, L. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas Resolutsioon
  7. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus L. K. KarS § 424 järgi õigeksmõistmises tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  10. Kassatsioonprotest rahuldada.
  11. Välja mõista L. K.-lt 1416 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Linnakohtu
  13. oktoobri
  14. a otsusega tunnistati L. K. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 12 000 krooni, mis määrati KarS § 66 lg 1 alusel tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti L. K.-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks.
  15. L. K. tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema olles
  16. jaanuaril
  17. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis LS § 7419 alusel, juhtis
  18. juunil
  19. a uuesti mootorsõidukit joobeseisundis.
  20. Linnakohtu süüdimõistva kohtuotsuse peale esitas L. K. kaitsja R. Bergson apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti linnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsusega L. K. õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et L. K. ei olnud
  21. juunil
  22. a KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiks, kuna karistusregistris puudusid andmed tema varasema karistuse kohta.
  23. Tallinna Ringkonnakohtu
  24. jaanuari
  25. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
  26. oktoobri
  27. a otsus ja L. K. mõisteti KarS § 424 järgi õigeks. 4.
  28. Ringkonnakohus märkis, et KarS §-s 424 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning varasem karistatus analoogilise teo eest. Isikul varasema karistatuse olemasolu tuvastamiseks ei piisa üksnes tema poolt sarnaste tunnustega teo faktilise toimepanemise tuvastamisest, vaid varasema teo osas peab olema kohtuvälise menetleja või kohtu otsus. Lisaks on nõutav, et varasema teo kohta tehtud otsuse alusel on isiku karistusandmed kantud karistusregistrisse, sest Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 31 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. KarRegS § 31 seob karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed otseselt süüteokoosseisudega, andes karistusregistri andmetele karistatuse ja korduvuse arvestamisel õigusliku tähenduse. Seadusandja tahe on olnud karistusregistri kandele juriidilise tähenduse andmine just selle küsimuse lahendamisel, kas lugeda isikut varem karistatuks või tegu korduvaks. 4.
  29. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kohtualune pani mõlemad joobes juhtimised toime KarRegS § 31 kehtivusajal. Kriminaalasjas olevast karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt ei olnud veel seisuga
  30. juuni
  31. a kohtualuse suhtes varem, so
  32. jaanuari
  33. a kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsust karistusregistrisse kantud. Seega puudus
  34. juunil
  35. a L. K. käitumises KarS §-s 424 sätestatud kuriteokoosseis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  36. Tallinna Ringkonnakohtu
  37. jaanuari
  38. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et L. K. poolt on täidetud süüteokoosseis KarS § 424 järgi, sest tema käitumises puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna isiku karistusandmed polnud uue teo ajaks veel karistusregistrisse kantud, siis ei täitnud ta süüteokoosseisu. Kassaatori hinnangul ei oma andmete hilinenud registrisse kandmine süüteokoosseisu välistavat tähendust. Karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv.
  39. Riigikohtu istungil toetas prokurör protesti ja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja vaidles protestile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  40. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  41. jaanuari
  42. a otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu, mis seisnes kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamises.
  43. Tõlgendades KarRegS § 31 jättis ringkonnakohus tähelepanuta karistusregistri eesmärgi. Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on ringkonnakohtu poolt KarRegS §-le 31 antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist kustutamist reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse kandmisega.
  44. Käesoleva asja materjalides on olemas kohtuvälise menetleja
  45. jaanuari
  46. a otsuse kinnitatud koopia L. K. karistamise kohta mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl 7). Politseiameti tehnikaosakonna andmekogude talituse komissari T. N. selgituse kohaselt olid need karistusandmed karistusregistrist kättesaadavad alates
  47. juunist
  48. a. Karistusandmete hilisem registrisse kandmine oli tingitud karistusõiguse reformidega seotud tarkvara arendustöödest nii karistusregistris kui ka politseiinfosüsteemis POLIS. Andmete ülekandmine POLIS-st peatati
  49. septembril
  50. a ja uuesti alustati andmete ülekandmist
  51. mail
  52. a. Kõik selle ajavahemiku jooksul tekkinud andmed olid üle kantud ja ühekorraga kasutajatele kättesaadavaks tehtud alates
  53. juunist
  54. a. Samas nähtub nii T. N. selgitusest kui ka L. K. karistusandmete kohta
  55. augustil
  56. a tehtud päringule vastuseks saadud karistusregistri teatest (tl 27-29), et "Otsuse või määruse tegi: Pärnu PP, 06.01.2003 Jõustumise kuupäev: 22.01.2003". Toimiku
  57. lehel asuvast L. K. karistamisotsuse koopiast nähtub, et otsus on tehtud
  58. jaanuaril
  59. a. Seega ei ühti karistusregistrisse kantud L. K. karistusandmed karistusotsusega. Seega on käesoleval juhul hädavajalik kontrollida L. K. karistusandmeid karistusotsuse originaalist.
  60. Ringkonnakohtu käsitlusega karistusregistri andmete tähendusest ei saa nõustuda ka seetõttu, et karistusandmeid ei kanta seaduse kohaselt registrisse vahetult peale karistamisotsuse jõustumist, vaid vastavalt KarRegS § 12 lg-le 1 viiepäevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt tekiks seega iga süüdimõistva otsuse korral õiguslik tühimik, kus isiku suhtes on küll jõustunud kohtuotsus ja see võibolla isegi täidetud, kuid teda ei loeta siiski karistatuks.
  61. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  62. jaanuari
  63. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.