Obsah (9)

§ 229§ 171§ 330§ 61§ 363§ 164§ 91§ 167§ 68

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-54-04 Otsuse kuupäev Tartu, 5. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Eero Ilmari Kettuneni hagi

§ 229

lg 2 alusel ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kassatsioonkaebuses palub Eero Ilmari Kettunen tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 10. Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 5 lg 2. ÄS § 5 lg 2 sisaldunud asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna ülemineku nõue eeldab järgmiste asjaolude tuvastamist:

1. a)selliste asjade ja õiguste kogumi olemasolu tuvastamist, mis võimaldavad ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoimest (nn ettevõtte tuvastamine) ja
2. b)ettevõtte olemist ühe ettevõtja omandis/valduses ning seejärel teise ettevõtja omandis/valduses ning selliste asjaolude teatavat seotust ajas (nn ülemineku tuvastamine). Ettevõtte tuvastamiseks tuleb vaadelda asjade ja õiguste omavahelisi seoseid otsides vastust küsimusele, kas need võimaldavad iseseisvat, individualiseeritud majandustegevust. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduse alusel võib oletada, et kohus on lugenud tuvastatuks terve rea asjaolusid, mis kõik on sellise majandusliku iseloomuga, et võimaldavad hinnata ettevõtte olemasolu ja selle üleminekut. 11. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ÄS § 5 lg 2 ja 4, märkides, et kohustuste ülevõtmine saab tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest. ÄS § 5 lg 2 kohaselt lähevad kohustused üle koos ettevõttega. Selleks ei ole vaja eraldi kokkulepet. Kokkulepete olemasolul on need võlausaldajale ÄS § 5 lg 4 järgi siduvad vaid juhul, kui võlausaldajad on selliste kokkulepetega kirjalikult nõustunud. 12. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele, et linnakohus ei taganud menetluses

§ 171

lg 1 järgi hageja nõude, ettevõtte ja selle ülemineku asjaolude väljaselgitamise võimalust, rikkudes sellega

§ 330lg 6.

Esimese astme kohus ei selgitanud välja, millised on kostja vastuväited, nende põhjendused ja tõendid. Ringkonnakohtu seisukoht, et "asja materjalidest ei nähtu, et kohus ei oleks võimaldanud hagejal asjaolusid välja tuua ja vajalikke tõendeid esitada", ei ole käsitatav vastusena apellatsioonkaebuse põhjendusele.

§ 171

lg 1 regulatsioon ei ole suunatud kohtu hoidumisele tegudest, vaid vastupidi - tegudele, mis menetluses kujunevat olukorda arvestades soodustaks vaidluse asjaolude väljaselgitamist. 13. Ringkonnakohus rikkus

§ 61lg 1 p 1, mõistes hagejalt kuludena välja rohkem kui 5% hagisummast.

1. OÜ Defni Invest leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada

§ 363

p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt saab kohustuste ülevõtmine tuleneda kokkuleppest ja et hageja pidanuks esitama tõendina kokkuleppe kohustuste ülevõtmise kohta. Äriseadustiku § 5 lg 2 kuni
2. juulini
3. a kehtinud redaktsioonis ei nõutud ettevõttega seotud kohustuse üleminekuks kokkuleppe sõlmimist. Äriseadustiku selle sätte eesmärk oli võlausaldajate ja äriühingu töötajate huve silmas pidades vastupidine - kohustused läksid koos ettevõtte üleminekuga üle automaatselt. Teatud erandeid kohustuste jagunemise osas, tingimusel, et nendega on nõustunud võlausaldaja, nägi ette ÄS § 5 lg
5. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et esimese astme kohus rikkus

§ 164lg 1 p 1 ja § 171 lg 1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 kohaselt tagab kohus kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. 18. Kohtud on hagejale ette heitnud asjaolu, et hageja ei ole suutnud oma nõuet tõendada. Kolleegiumi arvates tuleneb eespool nimetatud sätetest ka kohtu kohustus (õigus on sätestatud

§ 91lg-s 2) selgitada pooltele asjaolude tõendamise koormust.

Juhul, kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu. Asja materjalide kohaselt on hageja eelistungil küll teatanud, et tal täiendavaid tõendeid esitada ei ole (linnakohtu tl 49), kuid protokollist ei nähtu, et kohus oleks esitanud küsimusi, miks ei ole võimalik täiendavaid tõendeid mõne asjaolu osas esitada. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 167

lg 1 p 3 järgi on kostja kohustatud kohtule teatama, mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab ning mida ta iga tõendiga tõendada tahab. Eelnimetatud sätetest tuleneb kostja kohustus esitada hageja nõudele põhjendatud vastuväited ja kohtu kohustus juhtida sellele nõudele kostja tähelepanu. Kostja on esitanud eelistungil muuhulgas järgmised väited: "...Ettevõtte üleminekut ei ole toiminud. Raha on saanud, aga ma ei tea, mis alusel. Kostja ei tegutse samades ruumides. Võib-olla midagi tehti väikese aja jooksul..." (linnakohtu tl 49). Samal istungil on kostja veel väitnud: "...Töötajatele tasuti lühikese aja jooksul mingit raha. Reaalset üleminekut ei toimunud. Majandustegevust ei jätkatud. Defni Invest rendilepingut Pärnus ei sõlminud..." (linnakohtu tl 50). Kuna nimetatud asjaolude tõendamiseks said olla tõendid eelkõige kostjal endal, oleks kohus pidanud tegema kostjale ettepaneku nimetatud asjaolusid tõendada. Seda pidanuks kohus lisaks kostjale saadetavas teates hagile vastamise kohta tegema ka istungil, kui hagivastus ei ole põhjendatud. Alles sel juhul, kui kohus juhib sellele nõudele tähelepanu ja kostja ei lisa oma väidetele midagi täiendavat, tuleb vaidlus lahendada olemasolevate tõendite alusel. Siinjuures tuleb kostja kahjuks arvestada ka

§-s 68 sätestatut, et protsessiosalised on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt ning et kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse viia. 20. Lisaks on kostja hagivastuses lubanud eelistungil esitada ja nimetada oma väiteid kinnitavad tõendid (linnakohtu tl 38). Asja materjalidest nähtub, et kostja on tõendid esitanud (linnakohtu tl 41), kuid kohus on need tagastanud (tl 41 pöördel). Kostja ei vaielnud protokolli järgi tõendite tagastamisele vastu ega viidanud nende tagastamise ebaõigsusele ka vastuses apellatsioonkaebusele, mis võib samuti tingida

§ 68kohaldamise.

1. Arvestades asja uuel läbivaatamisel käesoleva otsuse p-des 17-20 märgituga, tuleb ringkonnakohtul pärast olemasolevate tõendite analüüsi otsustada, kas ja milliste asjaolude tõendamiseks on vajalik esitada täiendavaid tõendeid ning kellel lasub tõendamise koormus.
2. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud

§ 61

lg 1 p 1, mõistes hagejalt õigusabikuludena välja rohkem kui 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Nimetatud sättest kinnipidamise vajadust on Riigikohus väljendanud näiteks oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-4-00 (RT III 2000, 4, 42) ja nr 3-2-1-69-02 (RT III 2002, 18, 214). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus

§ 61lg 1 p 1 nõuetega arvestama.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu