KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-19-04 Otsuse kuupäev 6. mai 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Ants
) §-s 211 sätestatakse isiku õigus saada politseiametniku pensioni.
§ 211
lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Siseministri
- jaanuari
- a määrusega nr 6 on kinnitatud "Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord" (Kord). Korra § 4 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku pensioni taotlemise täiendavaks dokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta. Nimetatud määruse lisas nr 1 on kehtestatud selle teatise vorm. 12.
§ 211
lg-test 1 ja 2 tuleneb isiku õigus valida periood, mille ametipalgast lähtutakse tema politseiametniku pensioni arvutamisel. Nimetatud sätetest ei tulene politseiasutuse kohustus ise sellist politseiametnikule soodsamat perioodi välja selgitada ega ka politseiasutuse õigust keelduda isiku poolt soovitud perioodi kohta teatise väljastamisest isegi juhul, kui isiku valik tundub olevat ebasoodne. Haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest. Politseiametniku pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatav vormikohane teatis peab sisaldama tõest ja seaduslikku informatsiooni. Tegemist on ühe dokumendiga kogumist, mille alusel Pensioniamet määrab kindlaks politseiametniku pensioni suuruse. Seega ei ole haldusorganil (politseiasutusel) õigust märkida teatises politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta isiku taotlusel sellist perioodi või ametipalka, mis ei saa olla aluseks pensioni määramisel ja pensioni suuruse arvutamisel. Samas on endisel politseiametnikul õigus taotleda politseiasutuselt lisaks vormikohasele teatisele ka tema teenistust puudutavat muud informatsiooni, mida ta peab vajalikuks oma õiguste realiseerimiseks ja kaitseks. Sellise informatsiooni peab politseiasutus väljastama muus vormis, mitte aga teatisena, mille vormi kehtestas siseminister 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6. Tuleb märkida, et teatises politseiametniku ametipalga suuruse märkimine ei loo veel isikule õigust saada politseiametniku pensioni sellest ametipalgast arvutatuna. Pensioniamet peab pensioni määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist. 13. Käesoleva vaidluse puhul arvestas Valga Politseiprefektuur teatise väljastamisel küll A. Aasma poolt valitud perioodiga (1999. aasta), kuid ei ole teatises märkinud sel ajal kehtestatud astmepalga diferentseerimist. A. Aasma on seisukohal, et lisaks teatises märgitud astmepalgale oleks tulnud märkida ka astmepalga diferentseerimine, kuna see mõjutab tema arvates pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga suurust. 14.
§ 19
lg 1 sätestab, et politseiametnikele kehtestatakse diferentseeritud palgaastmestik
- kuni
- palgaastmeni. Politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad kehtestatakse
§ 19lg-st 5 tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusega.
Vabariigi Valitsuse
- jaanuari
- a määruse punkti 1 esimese lõike kohaselt viidi
- jaanuarist 1999 politseiametnike uutele palgamääradele üle Harju Politseiprefektuuri, Tallinna Politseiprefektuuri, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, Sisekaitseakadeemia ja Politseiameti politseiametnikud. Selles sättes nimetamata politseiprefektuuride ja Politseikooli politseiametnikud viidi määruse punkti 1 lõikest 2 tulenevalt politseiametnike uutele palgamääradele üle
- jaanuarist
- Viimatinimetatud politseiametnike, kelle hulka kuulusid ka Valga Politseiprefektuuri politseiametnikud ja sealhulgas A. Aasma, töötasustamisel lähtuti kuni
- jaanuarini 2000 riigiteenistujate palgaastmestikust.
- veebruaril 2002 väljastatud teatises nr VG5-4.12.1/448 märkis Valga Politseiprefektuur, et Ants Aasma soovib võtta politseiametniku pensioni arvestamisel aluseks "politseiteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud komissari ametikoha, millele käesoleval ajal vastab komissari ametikoht,
- palgaaste kuupalgamääraga 9420 krooni. Teenistus nimetatud ametikohal on alates 17.12.1997 kuni 19.12.1999". Teatisest nähtuvalt ei ole politseiprefektuur A. Aasmale pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga märkimisel lähtunud mitte
- aasta ametipalga suurusest, vaid asjaolust, et valitud perioodil töötas A. Aasma komissari ametikohal. Teatises on märgitud komissari ametikoha palgamäär vastavalt teatise andmise ajal (
- aastal) kehtinud palgamäärale. Vastavalt Politseiameti peadirektori
- märtsi
- a käskkirja nr 444p punktidele 2 ja 3 oli A. Aasma kuutöötasu arvestamise aluseks
- aastal riigiteenistujate palgaastmestiku
- palgaaste palgamääraga 4680 krooni ja tema palgamäära diferentseeriti 45%. A. Aasma astmepalk koos diferentseerimisega moodustas seega kokku 6786 krooni. Eeltoodust nähtub, et teatises märgitud politseiametniku (komissari) palgamäär on suurem kui
- aastal riigiteenistujate palgaastmestiku
- astme alusel makstud astmepalk koos diferentseerimisega.
- Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole kohtud ega vastustajad pidanud võimalikuks kehtiva politseiametnike palgaastmestiku järgi väljendatud ja politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olevale palgamäärale lisada astmepalga diferentseerimise määra, mille võrra oli
- aastal suurendatud riigiteenistujate palgaastmestiku alusel politseiametnikele makstud astmepalka. Vastustajad on käesoleva haldusasja menetlemise käigus järjekindlalt pidanud põhjendamatuks ning seadusega kooskõlas mitteolevaks seisukohta, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on võimalik võtta ühest perioodist politseiniku ametipalk ning teisest diferentseerimine. Kohtud on leidnud, et politseiasutusel puudus alus näidata teatisel
- a palga diferentseerimise protsenti
- a komissari palga suhtes, kuna tegemist on erinevatel alustel makstavate palkadega.
- a maksti palka riigiteenistujate palgaastmestiku alusel, teatisel on arvesse võetud aga komissari ametikohale politseiametnike palgaastmestiku järgi vastav palk.
- ATS §-st 81 tulenevalt on ametipalk palgaastmele vastav palgamäär, kaasa arvatud diferentseeritud palgamäär. Politseiametnike palgamäärade diferentseerimise võimaluse sätestab ka
§ 19lg 3.
Ametipalk, mis on märgitud Valga Politseiprefektuuri poolt väljastatud teatisel, ei ole mitte riigiteenistujate palgaastmestiku alusel makstud palk, mida diferentseeriti, vaid komissari ametikohale vastav palgamäär politseiametnike palgaastmestiku järgi. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Aasmale politseiametnike palgaastmestiku alusel makstavat astmepalka pole kunagi diferentseeritud. Seetõttu on põhjendatud vastustajate seisukoht, et teatises ei ole lisaks komissari ametikoha
- a palgamäärale võimalik märkida
- aasta astmepalga diferentseerimise määra. Kolleegium leiab, et Valga Politseiprefektuuri poolt
- veebruaril 2002 väljastatud teatis nr VG54.12.1/448 on õiguspärane ning sisaldas kehtivast õigusest tulenevat informatsiooni. Seetõttu puudus kohtutel alus rahuldada kohustamiskaebus uue teatise väljaandmiseks.
- Kassaator leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna talle teadaolevalt on mitmele isikule väljastatud politseiametniku ametipalga kohta teatis, milles on näidatud astmepalk ja selle diferentseerimine, mis kokku moodustab ametipalga. Vastuseks kassatsioonkaebuse sellele väitele leiab halduskolleegium, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.
- Eeltoodule tuginedes leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda halduskohtu ega ringkonnakohtu järelduste õigsuses. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann