3-1-1-40-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-40-04 Otsuse kuupäev

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi G. V. süüdistusasi KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill
6. a Istungil osalenud isikud G. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, riigiprokurör Rita Hlebnikova Resolutsioon
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsus G. V. karistusest KarS § 74 ja 75 alusel tingimisi vabastamise osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
10. Mõista G. V.-lt välja riigieelarve tuludesse 885.- krooni kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta
12. detsembril
13. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T. metskonna kvartali VG 046 eralduselt 6 ja 7 grupis varastada 97 väikest kuuske väärtusega 4390 krooni. Lääne-Viru Maakohtu
14. novembri
15. a otsusega mõisteti G. V. selles süüdistuses süüdi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Vastavalt KarS § 74 ja § 75 sätetele allutati ta katseajaks käitumiskontrollile.
16. Maakohus märkis oma otsuses, et vastavalt KarS §-le 56 on karistamise aluseks isiku süü. Karistust kergendava asjaoluna tõi kohus esile G. V. kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtualuse isikut iseloomustava asjaoluna märkis kohus, et G. V.-d on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral. Rõhutades veelkord karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist ning kuriteo raskust ja laadi, pidas maakohus otstarbekaks G. V. vangistusest tingimisi vabastada.
17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör, vaidlustades G. V.-le KarS § 74 sätete kohaldamise ning paludes mõista talle 9 kuud vangistust reaalselt.
18. Viru Ringkonnakohtu
19. jaanuari
20. a kohtuotsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et G. V.-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning vastab igati toime pandud teole ja süü suurusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
21. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör, kes palub otsuse tühistada G. V.-le mõistetud karistuse osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 5.1 Kassaator leiab, et G. V.-le mõistetud karistus ei vasta tema isikule ning ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. 5.
22. Prokurör märgib, et kohtud ei ole põhistanud eeldusi KarS § 74 kohaldamiseks G. V. suhtes. Milliseid konkreetseid teo tehiolusid ja isikuomadusi kohus G. V. karistusest vabastamisel arvesse võttis, kohtuotsustest ei selgu. 5.3 Prokurör leiab, et kohtud on jätnud täiesti tähelepanuta G. V. isikut iseloomustavad andmed. Ta rõhutab, et kohtualust on varem karistatud 9 korral, neist kuuel korral reaalse vangistusega. Kahel korral on kohus pidanud otstarbekaks G. V.-d karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Prokurör rõhutab sedagi, et viimase varguse katse pani G. V. toime viiendal päeval pärast vanglast vabanemist. Seetõttu palub ta Viru Ringkonnakohtu
23. jaanuari
24. a kohtuotsuse tühistada ja kriminaalasi kohtule uueks arutamiseks saata.
25. Riigikohtu istungil prokurör toetas protesti selles toodud motiividel, kaitsja palus jätta protest rahuldamata ja kohtuotsused muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on KarS § 56 lg-t 1 tõlgendanud ülemäära kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut. Siinkohal tuleb märkida, et kassatsioonis tõstatatud põhiprobleemiks pole mitte G. V.-le mõistetud karistus, vaid tema tingimisi vabastamine karistusest.
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab taas kord, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule obligatoorne, järeldub sellest, et isiku põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Lääne-Viru Maakohtu
28. novembri
29. a kohtuotsuses, aga samuti Viru Ringkonnakohtu
30. jaanuari
31. a kohtuotsuses sellised põhjendused puuduvad.
32. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohus, et kassatsioonprotesti väited väärivad tõsist tähelepanu ning on vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 ja § 64 p-le 1 ja 2 aluseks kohtuotsuse tühistamisel G. V. karistusest KarS §-de 74 ja 75 alusel tingimisi vabastamise osas ning asja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtus. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar