3-1-1-52-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi L. E. süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
3. aprilli
4. a määrus, millega jäeti L. E. kassatsioonkaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L. E. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a Istungil osalenud isikud L. E. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Anna Kasesalu RESOLUTSIOON
7. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
8. aprilli
9. a määrus L. E. kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise kohta muutmata.
10. Erikaebus jätta rahuldamata.
11. Välja mõista L. E-lt 531 krooni (viissada kolmkümmend üks krooni) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. L. E. süüdistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta grupis ja vähemalt teist korda ebaseaduslikult omandas, valdas ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet.
13. Tallinna Prokuratuuri prokurör Ljudmilla Tokar, süüdistatav L. E. ja tema kaitsja Andrei Antipin sõlmisid
14. veebruaril
15. a lihtmenetluse kokkuleppe. L. E. tunnistas end temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi, nõustus kuriteo kvalifikatsiooniga ning karistuse liigi ja määraga, mida prokurör kohtus selle kuriteo toimepanemise eest nõuab.
16. Tallinna Linnakohtu kohtunik tuvastas
17. veebruari
18. a kohtuotsusega, et L. E. süü KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning lihtmenetluse kohaldamine oli kohtualuse tõelise tahte avaldus. Kohus ei tuvastanud, et asja menetlemisel oleks rikutud lihtmenetlust reguleerivate sätete nõudeid. Selle kohtuotsusega tunnistas linnakohus L. E. süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. Kohus otsustas KarS § 74 lg 2 alusel, et sellest vangistusest tuleb üks aasta kohe ära kanda ning ülejäänud vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele kaheaastase katseajaga. Kohtualune määrati katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse
19. oktoobrist
20. a kuni
21. veebruarini
22. a karistusaja hulka ja luges seetõttu kohe ärakandmisele kuuluvaks 8 kuud ja 14 päeva vangisust alates
23. veebruarist
24. a. Sama kohtuotsusega tunnistati lihtmenetluses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ka S. M. kuid tema osas ei ole Riigikohtule kaebust esitatud.
25. L. E. esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kergendada karistust. Ta väitis, et nõustus lihtmenetluse kokkuleppega üksnes teda ähvardava pikaajalise vangistuse hirmus ning et karistamisel ei võetud arvesse tema isikut ja alaealiste laste olemasolu.
26. Tallinna Ringkonnakohtu
27. märtsi
28. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja L. E. apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus märkis, et AKKS § 5 lg 3 võimaldab lihtmenetluse kohaldamisel kohtualusel esitada apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Seetõttu jättis ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse motiivid karistuse leevendamise kohta. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on asja arutamisel lähtunud Kriminaalmenetluse koodeksi
29. peatükis lihtmenetlust sätestavatest normidest. Aluseid linnakohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohus ei leidnud.
30. Vaatamata ringkonnakohtu
31. märtsi
32. a kohtuotsuse resolutiivosas märgitule, et otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele, esitas L. E. selle peale kassatsioonkaebuse, milles palus taas karistuse kergendamist.
33. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
34. aprilli
35. a määrusega jäeti kassatsioonkaebus läbi vaatamata põhjendusel, et AKKS § 3610 lg 3 kohaselt on lihtmenetluse asjas ringkonnakohtu otsus lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Kohus märkis sedagi, et ringkonnakohtu istungil selgitati L. E-le kasseerimisõiguse puudumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
36. L. E. esitas ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale Riigikohtule erikaebuse, milles palub jätkuvalt karistuse kergendamist. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta pani toime kuriteo, mille eest on ära teeninud karistuse, on tema karistus liiga range. L. E. leiab, et kohtud ei ole arvesse võtnud tema isikut ning tähelepanuta on jäänud asjaolu, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. L. E. palub Riigikohtul neid asjaolusid arvesse võtta ning mõista kogu karistus tingimisi või asendada vangistus üldkasuliku tööga või kohaldada rahalist karistust.
37. Riigikohtu istungil märkis L. E. kaitsja, et erikaebuse toetamiseks puuduvad seaduslikud alused. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu kohtuniku
38. aprilli
39. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning taotles selle muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
40. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuses ei nõustu L. E. kohtuniku määrusega ja taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Seoses sellega märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium esmalt, et tulenevalt AKKS § 76 lg-st 2 ei või kohus erikaebuse läbivaatamisel võtta seisukohta asja sisu kohta. Seetõttu ei lahenda Riigikohtu kriminaalkolleegium kõnealuses asjas süüdimõistetu erikaebuse alusel küsimust tema karistusest vaid sellest, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult tema kassatsioonkaebuse Riigikohtule edastamata.
41. KrMK § 351 lg-st 3 ja AKKS § 5 lg-st 3 tuleneb, et lihtmenetluse kohaldamisel võib kohtualune esitada apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. AKKS § 3610 lg 3 kohaselt on ringkonnakohtu kohtuotsus lihtmenetluses lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei saa süüdimõistetu lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustada.
42. L. E. kriminaalasjas kohaldati lihtmenetlust. Temaga sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppest ja linnakohtu otsusest nähtuvalt järgis kohus lihtmenetluse kokkuleppe tingimusi. Ringkonnakohus argumenteeris oma
43. märtsi
44. a otsuses põhjalikult, miks ta linnakohtu otsust ei tühista ega rahulda L. E. apellatsioonkaebust. Tulenevalt AKKS § 3610 lg-st 3 on ringkonnakohtu see kohtuotsus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Seetõttu jättis ringkonnakohtu kohtunik otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse põhjendatult
45. aprilli
46. a määrusega läbi vaatamata ja kassatsioonkaebuse Riigikohtule edastamata. Erikaebuse väited ei anna alust selle määruse tühistamiseks.
47. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium vaidlustatud määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Hannes Kiris