Obsah (7)

§ 1§ 27§ 13§ 28§ 33§ 34§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-64-04 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Vladimir Makarenko hagi AS I

§ 1

lg 2 ja § 4 lg 4 järgi hüvitatakse liikluskindlustuse lepingu alusel kindlustatu poolt tekitatud liikluskahju. Hageja ei ole tõendanud, et liikluskahju põhjustas A. Dovlatbekjan. Tema vastutus ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja poolt kindlustatud. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud.

1. märtsil
2. a koostatud ekspertiisiakti alusel on sõiduauto Ford Orion taastamisremondi vajalikuks ja põhjendatuks maksumuseks seisuga
3. mai
4. a 6 464 krooni 45 senti. Kahju hüvitamisest keeldumine on põhjendatud ka ainuüksi seetõttu, et hageja esitas kahju hüvitamise nõude alles
5. detsembril
6. a, s.o pärast

§ 27lg-s 8 ettenähtud tähtaja möödumist.

1. Tallinna Linnakohus rahuldas
2. veebruari
3. a otsusega hagi. Kohus tuvastas, et hagejale tekitas liikluskahju A. Dovlatbekjan ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8 983 krooni 60 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud

§ 1

lg 2 järgi oli liikluskindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Esitatud tõendite kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse sõiduauto Ford Scorpio juht. Sõiduauto omanik on V. Ksentitski. Kriminaalasja menetlusel tunnistas A. Dovlatbekjan, et V. Ksentitski oli andnud sõiduauto tema käsutusse ja sõiduautot Ford Scorpio juhtis tema.

§ 13

lg 2 järgi on kindlustatu sõiduki omanik või sõiduki omaniku poolt sõidukit juhtima volitatud isik.

1. aprillil
2. a välja antud liikluskindlustuse poliisi dublikaadi kohaselt oli kindlustusvõtjaks sõiduauto Ford Scorpio omanik V. Ksentitski ja kindlustusandjaks Eesti Varakindlustuse AS. Hageja tasus AS Tehnoflora
3. mai
4. a t"ekiarve kohaselt auto remontimise ja värvimise eest 8 106 krooni 60 senti ning
5. mai
6. a Fordi Keskuse arve-saatelehe järgi auto peegliklaasi ja tagumise ukse liistu eest 877 krooni. Kuna taastusremont tehti kohe pärast liiklusõnnetust on hageja tasutud remondimaksumus kooskõlas

§ 27lg-ga 4.

Asjas pole tõendatud, et hageja tasutud summa 8 983 krooni 60 senti oleks ülemäära suur.

§ 27

lg 8 kohaselt on varakahju kannatanul õigus nõuda selle hüvitamist ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumisest on teatatud

§-s 28 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja ei saanud mõjuvatel põhjustel liiklusõnnetusest kindlustusandjale teatada kahe tööpäeval jooksul, kuid tegi seda

1. mail
2. a. Kostja ei tõendanud, et ta on teinud hagejale ettepaneku kahju hüvitamiseks vajalike dokumentide vormistamiseks ja et hageja oleks sellest keeldunud. Hageja seletuse, kriminaalasja materjalide ja haigusloo nr 6681 väljavõtte kohaselt oli ta alates
3. aprillist kuni
4. aprillini
5. a ravil Mustamäe haiglas. Hagejal oli kahekordne lõualuu murd, mille ravi kestis üle kahe kuu ning kogu selle aja olid hageja lõualuud traatidega kinni seotud. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väites, et ta esitas
6. mail
7. a kindlustusandjale suulise avalduse kahju hüvitamiseks, kindlustus jättis selle aga kirjalikult vormistamata ning teatas, et kahju hüvitatakse kohtu kaudu. Liiklusõnnetus registreeriti kindlustuses
8. mail
9. a. Tallinna Linnakohtu
10. detsembri
11. a määrusega (kr tlk 62) tunnistati hageja 30 141 krooni 40 sendi suuruse kahju osas tsiviilhagejaks. Alles kriminaalasja kohtuotsuses asus kohus seisukohale, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud 8 983 krooni 60 sendi suuruse varakahju hüvitamine tuleb lahendada tsiviilkohtupidamise korras.
12. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
14. detsembri
15. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et liikluskahju põhjustanud sõiduauto Ford Scorpio omanik oli V. Ksentitski, kes oli selle sõiduauto suhtes sõlminud ka kostjale siduva liikluskindlustuslepingu ja kes ei olnud A. Dovlatbekjanile andnud auto kasutamiseks volitust kirjalikus vormis. Ei vaielda ka selle üle, et autot kasutas ja avariis osales A. Dovlatbekjan. Linnakohus leidis õigesti, et A. Dovlatbekjani põhjustatud kahju eest on vastutavaks kindlustusandjaks kostja. Linnakohus tuvastas õigesti, et hageja on järginud liiklusõnnetusest teatamisel

§ 28lg-s 3 sätestatud kolmekuulist tähtaega.

Apellatsioonimenetluses ei vaielda selle üle, et hageja teatas kindlusandjale liiklusõnnetusest

1. mail
2. a ja õnnetus registreeriti kindlustuses
3. mail samal aastal. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta esitas varakahju hüvitamiseks nõude kindlustusandjale seaduses sätestatud ühe-aastase tähtaja jooksul. Kahjujuhtumi ajal kehtinud

§ 27

lg 8 kohaselt oli kannatanul õigus nõuda varakahju hüvitamist ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist. Linnakohus tuvastas üksnes hageja seletusele tuginedes, et suulise kahju hüvitamise nõude esitas hageja

1. mail
2. a, märkides samas vastuoluliselt, et hagejal ei olnud mõjuvatel põhjustel võimalik esitada kostjale taotlust sõiduki kahju hüvitamiseks kolme kuu jooksul. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et esmakordselt pöördus hageja tema poole sõidukikahju hüvitamise nõudega
3. detsembril
4. a, seega pärast

§ 28lg-s 8 sätestatud ühe-aastase tähtaja möödumist.

Seetõttu ei saanud linnakohus rajada kohtuotsust üksnes hageja seletusele. Ka hagiavalduse väidetest tuleneb, et hageja pöördus kindlustusandja poole alles siis, kui sai kätte kriminaalasjas tehtud lahendi. Samuti kinnitab seda asjaolu, et hageja esitas auto taastamisremondi maksumust tõendavate arvete originaalid kriminaalasja läbivaatavale kohtule. See, et hageja esitas A. Dovlatbekjani vastu sõidukikahju hüvitamise nõude enne aasta möödumist kahju tekitamisest, ei oma kindlustusandja suhtes tähendust, sest

§ 27lg 8 kohaselt tuli nimetatud tähtajal esitada nõue kindlustusandjale.

Kostjal oli õigus keelduda hageja varakahju hüvitamisest, sest hageja ei järginud

§ 27lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 sätestatud tähtaega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus

§ 33

lg-tes 4 ja 5 sätestatut.

§ 33

lg 4 kohaselt, kui kannatanule liikluskahju hüvitamine sõltub liiklusõnnetuse kohta tsiviil(kohtu)- või kriminaalmenetluse tulemustest, pikeneb seaduses ettenähtud liikluskahju hüvitamise tähtaeg nimetatud menetluse kestuse võrra. Käesolevas asjas kestis kriminaalmenetlus üle aasta ning kohus keeldus liikluskahju hüvitamisest põhjusel, et liikluskahju hüvitamist reguleeris liikluskindlustusseadus. Hageja esitas õigeaegselt kindlustusele avalduse ja auto remondi kviitungid eesmärgiga, et kindlustus hüvitaks talle tekitatud kahju. Hagejat eksitas kostja töötaja, kui teatas, et kahju hüvitatakse kohtu kaudu. Hageja on esitanud seega kahjuhüvitise taotlused nii kindlustusandjale kui kriminaalasja lahendavale kohtule.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks pole alust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
3. Kassatsioonkaebuses heidab hageja apellatsioonikohtule ette, et kohus pidas kostja keeldumist kahju hüvitamisest põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale esitanud nõude varakahju hüvitamiseks seaduses sätestatud ühe aastase tähtaja jooksul. Seetõttu oli kostjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, sest hageja ei järginud varakahju hüvitamise nõude esitamisel

§ 27lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 kehtestatud tähtaega.

1. Kuni
2. juunini
3. a kehtinud

§ 34

lg-s 1 sätestati liikluskahju hüvitamisest keeldumise alused ning nimetatud sätte kohaselt oli kindlustusandjal muuhulgas õigus kahju hüvitamisest keelduda juhul, kui kahju hüvitamine oleks vastuolus

§-s 27 toodud liikluskahju hüvitamise põhimõtetega. Liikluskindlustuse seaduse § 27 lg 8 kohaselt oli varakahju kannatanul õigus nõuda selle kahju hüvitamist ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumise kohta teatati

§-s 28 sätestatud tähtaja jooksul. Sama põhimõte tulenes

§ 28lgst 11.

11. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja teatas liiklusõnnetuse toimumisest

§ 28

lg-s 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuid esitas varakahju hüvitamiseks kahjutekitanu kindlustusandjale kirjaliku avalduse pärast ühe aasta möödumist liiklusõnnetusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma

1. novembri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-00 (RT III 2000, 28, 308) ja
3. oktoobri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-60-01 (RT III 2001, 27, 300) selgitanud

§ 27

lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 märgitud kahju hüvitamiseks ettenähtud tähtaja õiguslikku tähendust. Kolleegium leidis, et seaduses sätestatud tähtajal liikluskahju hüvitamiseks nõude esitamata jätmine võib olenevalt asjaoludest olla vastuolu tõttu liikluskahju hüvitamise põhimõttega liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks

§ 34lg 1 järgi.

Sellest järeldub, et kui liikluskahju kannatanu ei järginud seaduses sätestatud liikluskahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega ja esinevad asjaolud, mille tõttu pärast selle tähtaja möödumist nõude rahuldamine satub vastuollu liikluskahju hüvitamise põhimõttega, võis kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest. Kuid sellest ei järeldu üheselt, et kannatanu kaotas õiguse saada kindlustusandjalt varakahju eest hüvitist. Tuvastades, et hageja ei esitanud kostja vastu varakahju hüvitamise nõuet ühe aasta jooksul, pidi ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmiseks tuvastama asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et hageja varakahju hüvitamine on liikluskahju hüvitamise põhimõttega vastuolus.

1. Hageja on aga kogu aeg väitnud, et ta esitas varakahju hüvitise nõude tähtaegselt. Linnakohus tuvastas hageja seletuse alusel, et hageja esitas nõude varakahju hüvitamiseks, kuid kostja jättis selle vormistamata. Ringkonnakohus tuvastas vastupidiselt linnakohtule, et hageja ei esitanud kostja vastu varakahju hüvitamise nõuet ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja on menetluse vältel väitnud, et hageja esitas nõude pärast ühe-aastase tähtaja möödumist, siis ei saanud seda asjaolu tuvastada ainult hageja seletuse alusel. Ringkonnakohus, rikkudes TsMS § 330 lg 4, ei põhjendanud, miks tsiviilasja juurde võetud kriminaalasjas hageja esitatud liikluskahju juhtumi AS-s Kindlusekspert
2. mai
3. a registreerimise akti fotokoopia (kr tlk 108), Varakindluse AS blanketil sõiduki ülevaatuse akti fotokoopia (kr tlk 109), mis kannab
4. mai
5. a kuupäeva, ja AS Tehnoflora poolt hagejale esitanud arve
6. maist
7. a summas 8 106 krooni 60 senti (kr tlk 74) ei ole tõendid, mille alusel saaks hinnata varakahju hüvitamise nõude esitamise aega. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud

§ 29sätestas hüvitisetaotluse läbivaatamise tingimused.

Selle paragrahvi

1. lõige sätestas kindlustushüvitise taotlejale kohustuse säilitada sõiduk liiklusõnnetuse järgses seisundis, kuni selle on üle vaadanud kindlustusandja poolt nimetatud ekspert. Viidatud sättest võib teha järelduse, et ekspert vaatas liiklusõnnetuses osalenud sõiduki üle pärast hüvitisetaotluse esitamist.
2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kõigile asjas esitatud tõenditele. Kui kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei kinnita, et ta esitas varakahju hüvitamise nõude ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, siis tuleb kohustusliku liikluskindlustuse eesmärke ja juhtumi asjaolusid (kriminaalasjas hagi läbivaatamata jätmine, hageja poolt

§-s 29 sätestatud nõuete täitmine) silmas pidades kaaluda, kas tegelikke asjaolusid arvestades on hagejale varakahju hüvitamine vastuolus liikluskahju hüvitamise põhimõtetega ning kas nende asjaolude alusel liikluskahju hüvitamisest keeldumine on hageja suhtes õige ja õiglane. 14. Kassatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et asjas on kohaldatavad

§ 33lg-d 4 ja 5.

Nimetatud paragrahvis sätestatakse kindlustushüvitise tasumise tähtajad kindlustusandjale ning ei reguleerita kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegu.

§ 33

lg 1 kohaselt hüvitatakse liikluskahju kohe pärast kannatanuga selle suuruses kokkuleppele jõudmist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul kahju hüvitamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 33

lg-s 4 reguleeritakse nimetatud tähtaja pikendamist ning lg-s 5 kehtestatakse sanktsioon selle tähtaja rikkumise puhuks. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa