3-2-1-69-04

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-69-04 Määruse kuupäev Tartu,

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Viktoria Udojeva erikaebus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. jaanuari
4. a määrusele V. Udojeva avalduses apellatsioonitähtaja ennistamiseks (tsiviilasjas nr 2257/2002). Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a määrus asjas nr 2-2-89/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viktoria Udojeva erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
7. aprill
8. a Istungil osalenud isikud Avaldaja Viktoria Udojeva. Juures viibis tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
9. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
10. jaanuari
11. a määrus ja saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
12. Erikaebus rahuldada.
13. Tagastada V. Udojevale
14. jaanuaril
15. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
17. septembri
18. a otsusega rahuldas Tartu Maakohus Laine Heinmaa hagi Viktoria Udojeva ja Andrei Rebane-Reppani vastu kahju hüvitamise nõudes ning mõistis kostjatelt välja varalise kahju hüvitamiseks 70 674 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 30 000 krooni solidaarselt hageja kasuks.
20. novembril
21. a esitas V. Udojeva maakohtule avalduse, milles palus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Avalduse põhjenduste kohaselt pidi maakohtu istung toimuma
22. septembril. V. Udojeva teatas
23. septembril
24. a kohtule, et on haige ja ei saa istungist osa võtta. Saades
25. septembril
26. a postiga kohtuotsuse, esitas V. Udojeva
27. oktoobril
28. a kohtule apellatsioonkaebuse esitamise teate. Ta oli kindel, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil ta sai posti teel kätte kohtuotsuse koopia. Apellatsioonkaebuse saatis V. Udojeva Tartu Maakohtule
29. oktoobril
30. a. Maakohus tagastas talle kaebuse ja märkis, et kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
31. oktoober
32. a.
33. Tartu Maakohus jättis
34. novembri
35. a määrusega V. Udojeva taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus vastavalt TsMS § 45 lg-le 1 seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 206 lg 1 järgi on seaduslik takistus isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu haigus, mis ei võimalda isikul kohtusse ilmuda kutsel märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. V. Udojeva ei esitanud kohtule haiguslehte, et tõendada seadusliku takistuse olemasolu. Kuna kostjad olid teadlikud kohtuistungi toimumisest
36. septembril
37. a ja neile oli nõuetekohaselt kohtukutsed edastatud ning neid oli hoiatatud, et kostja mitteilmumisel võib kohus asja lahendada ilma kostja kohalolekuta, siis kohus, tuginedes TsMS §-le 199 lg 4, lahendas asja sisuliselt ilma kostjate osavõtuta. Tulenevalt TsMS § 266 lg-st 1 tehti kohtuotsus avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu
38. septembril
39. a, mis on siduv ka kostjatele, olenemata sellest, kas nad kohtuistungil osalesid või mitte. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
40. Tartu Ringkonnakohus jättis
41. jaanuari
42. a määrusega maakohtu määruse muutmata. TsMS § 226 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu. Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab kohus vastavalt TsMS § 226 lgle 4 protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. TsMS § 300 sätestab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Seejuures ei tee seadus erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega ka neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on protsessiosalistele teatavaks tehtud kohtuotsuse teatavakstegemise päev. V. Udojeva väited maakohtu poolt TsMS § 226 lg 4 ja § 300 lg 1 rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Erikaebusest ei nähtu ühtki kaalukat põhjust, millised oleksid takistanud V. Udojeval õigeaegselt erikaebust esitada. Avaldaja on kinnitanud oma allkirjaga, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ning sellest, et kostja mitteilmumisel võidakse asi lahendada ilma kostja osavõtuta. Asjaolu, et ta oli haiguse tõttu töölt vabastatud
43. septembril
44. a, ei takistanud tal helistamist kohtu kantseleisse, et saada teada asja võimalikust lahendamise käigust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
45. Erikaebuses palub kostja (avaldaja) tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse sisuliseks arutamiseks.
46. Hageja esitas menetluse käigus uue hagiavalduse.
47. mai
48. a kohtuistungil lükkas maakohus istungi edasi seoses uue hagiavalduse esitamisega
49. septembriks 2003.a ja kostjatele anti võimalus hagiavaldusele vastata
50. juuniks
51. a.
52. septembril
53. a teatas kostja faksiga, et tal ei ole võimalik
54. septembri
55. a istungist osa võtta haigestumise tõttu. Kohtunikul tulnuks pidada eelistung ja istung edasi lükata seadusliku takistuse esinemisel.
56. Kostja leiab, et kohus ei hoiatanud teda istungilt puudumise tagajärgedest. Tartu Maakohtu
57. mai
58. a määrusest ei nähtu, et teda hoiatatakse sellest, et mitteilmumisel võib kohus lahendada asja kostja kohalolekuta ja teha otsuse kostja kahjuks.
59. Maakohus rikkus TsMS § 226 lg 4, mille kohaselt kohus teatab protsessiosalistele otsuse avalikult kuulutamise aja, kui kohus ei kuuluta otsust kohtuistungil.
60. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil ta sai kätte postiga otsuse koopia ehk päevast, mil talle otsus teatavaks tehti.
61. Hageja ei ole erikaebusele vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
62. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
63. Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel (kohtusaalis samal istungil), peab kohus TsMS § 226 lg 4 kohaselt protsessiosalistele teatama, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Seaduse mõttest tulenevalt peab kohus teavitama otsuse tegemisest ka istungilt puuduvat protsessiosalist või tema esindajat. Maakohtu toimikust ei nähtu, et V. Udojevale oleks teatatud kohtuotsuse tegemisest. V. Udojeva oli esitanud kohtuistungi edasilükkamise taotluse ja võis eeldada, et see rahuldatakse. V. Udojeva võis jääda vastaspoolega võrreldes halvemasse olukorda, kuna sai
64. septembril
65. a tehtud kohtuotsuse kätte
66. septembril
67. a. Selline olukord ei ole kooskõlas TsMS §-st 73 tuleneva poolte võrdse kohtlemise põhimõttega.
68. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohtul tulnuks pärast uue hagiavalduse esitamist alustada eelmenetlusega. Maakohtu toimiku lk 54 nähtub, et hageja muutis uues hagiavalduses hagieset. Maakohus andis
69. mai
70. a istungil hagiavaldusele vastamiseks kostjatele aega
71. juunini
72. a. Kostjad esitasid vastuse hagiavaldusele
73. juunil
74. a. Maakohtu toimikust ei selgu, kas kohus pärast vastuse saamist muudetud hagiavaldusele jätkas eel- või põhimenetlust. Kuna kostjatele anti võimalus esitada vastuväited muudetud hagiavaldusele, võisid nad eeldada, et maakohtus toimub
75. septembril
76. a eelistung. T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik