← Eesti

3-1-1-43-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-43-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. mail
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi A. H. süüdistusasi KrK § 174 lg 1 järgi Erikaebuses vaidlustatud kohtulahendid ja menetlustoimingud
  3. Politseiinspektor M. Kaselo
  4. septembri
  5. a menetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 00213000021
  6. Tartu Maakohtu kohtuniku
  7. septembri
  8. a sundtoomise määrus kriminaalasjas nr 1-26/2002
  9. Tartu Maakohtu kohtuniku
  10. novembri
  11. a toiming kriminaalasjas nr 1-26/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. H. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  12. mai
  13. a Istungil osalenud isikud A. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja ringkonnaprokurör Marge Püss Resolutsioon
  14. A. H. erikaebus jätta läbi vaatamata.
  15. Mõista A. H-lt riigituludesse välja kohtukuluna 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni kaitsjatasu kaitsja osalemise eest Riigikohtu istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Riigikohtule esitatud materjalidest nähtub, et
  17. augustil
  18. a alustati A. H. kaebuse alusel Põlva Politseiprefektuuri politseiametnike E. T. ja K. K. suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 00213000021) KrK §-s 1611 ettenähtud kuriteo tunnustel. Politseiameti sisekontrolli osakonna politseikontrolli talituse politseijuhtivinspektor lõpetas
  19. septembri
  20. a määrusega selle kriminaalasja menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Selle kriminaalmenetluse lõpetamise määruse pinnalt alustati A. H. suhtes kriminaalmenetlust KrK § 174 lg-s 1 ettenähtud kuriteo - valekaebuse tunnustel.
  21. Tartu Maakohtu
  22. septembril
  23. a istungile, mil pidi arutatama kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK § 174 lg 1 järgi, A. H. ei ilmunud. Tartu Maakohtu
  24. septembri
  25. a määrusega lükati kriminaalasja arutamine edasi
  26. oktoobriks
  27. a ja kohaldati A. H. suhtes sundtoomist. Selles kohtumääruses märgitu kohaselt on kohtukutse saadetud A. H. elukohta, seda on korratud elektronposti aadressil ja kohtukordnik on käinud istungipäeval A. H-le viimas korduskutset. Kohus nentis, et kuna A. H. on kogu kriminaalmenetluse vältel hoidnud sellest kõrvale, tuleb sundtoomist kohaldada kriminaalmenetluse takistamise vältimiseks ning tagamaks A. H-le õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
  28. Tartu Politseiprefektuur asus Tartu Maakohtu
  29. septembri
  30. a määrust A. H. sundtoomiseks
  31. oktoobril
  32. a toimuvale kohtuistungile täitma
  33. oktoobril
  34. a. Politseiametnike ettekannete kohaselt jäi A. H. sundtoomise määrus täitmata põhjusel, et A. H. ei viibinud kohtu määruses märgitud elukohas.
  35. A. H. esitas
  36. oktoobril
  37. a Tartu Maakohtu
  38. septembri
  39. a määruse peale Tartu Maakohtu kaudu erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
  40. Tartu Maakohtu kirjaga
  41. novembrist
  42. a tagastati erikaebus A. H-le põhjendusega, et AKKS §-s 68 sätestatu kohaselt ei ole sundtoomise määrus erikaebe korras vaidlustatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  43. A. H. on esitanud Riigikohtule erikaebuse "Tartu Ringkonnakohtu /Tartu Maakohtu
  45. 2003 ja 11.
  46. 2003 toimingute põhiseadusvastaseks tunnistamiseks." Erikaebuse esitaja A. H. taotleb: 6.1 tunnistada Tartu Ringkonnakohtu/Tartu Maakohtu 21.10.2003/10.11.2003 toimingud kriminaalasjas nr 96640449/00265000624 21.10.2003 esitatud erikaebuse tagastamisel põhiseadusevastaseks; 6.2 tunnistada Tartu Maakohtu 22.09.2003 määrus kriminaalasjas nr 96640449/00265000624 põhiseadusevastaseks; 6.3 tühistada kriminaalasja nr 00213000021 lõpetamise 12.09.2000 määrus ja tunnistada põhiseadusevastaseks; 6.4 määrata avaldajale efektiivne õiguslik kaitse riigi kulul alates käesoleva kaebuse eelmenetlusest alates; 6.5 vabastada avaldaja kautsjoni tasumisest ja kohtukulude tasumisest alates käesoleva kaebuse eelmenetlusest alates; 6.6 taandada käesoleva kaebuse arutamisest kõik Eesti Vabariigi Riigikohtu kohtunikud.
  47. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. mai
  49. a määruses nenditi KrMK §-des 20 ja 26 sätestatud taandamisaluste puudumist ja jäeti A. H. poolt esitatud kohtu koosseisu taandustaotlus rahuldamata.
  50. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas A. H. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa oma kaitsealuse erikaebust ja selgitas, et tema kaitsealune soovib vaidlustada nii Tartu Maakohtu
  51. septembri
  52. a sundtoomise määrust kui ka sama kohtu tegevust osas, millega erikaebus jäeti ringkonnakohtule edastamata. Kaitsja leidis, et Põhiseaduse § 24 lg-st 5 tulenevalt oleks A. H-le tulnud tagada kaebeõigus ka sundtoomise määruse peale. Kaitsja ei pidanud õigeks seda, et Tartu Maakohus tagastas A. H-le erikaebuse kirjaga ja leiab, et see oleks pidanud toimuma kohtumäärusega. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Kuigi A. H. poolt Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustatakse mitmesuguseid kohtulahendeid ja menetlustoiminguid, ei võimalda AKKS VII peatükis sätestatu kõigi A. H. poolt esitatud taotluste menetlemist. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 on Riigikohus pädev läbi vaatama üksnes ringkonnakohtu poolt esmakordselt AKKS § 68 lg-s 1 loetletud küsimustes tehtud kohtumääruste peale esitatud erikaebusi.
  54. A. H. ei ole Riigikohtule esitatud erikaebuses vaidlustanud ühtegi ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud ja AKKS § 68 lg-s 1 loetletud küsimustes tehtud kohtumäärust. Seetõttu tuleb tema erikaebus jätta läbivaatamata.
  55. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsja poolt Riigikohtu istungil märgituga, et Tartu Maakohus ei oleks pidanud mitte tagastama kirjaga A. H-le tema erikaebust, vaid oleks pidanud kohtumäärusega jätma selle erikaebuse läbi vaatamata.
  56. Kuna A. H. poolt esitatud erikaebusest ega ka selle lisadest ei nähtu otsustamiseks vajaliku selgusega, miks tuleks A. H. vabastada kohtukulude tasumisest, tuleb tema sellekohane taotlus jätta rahuldamata. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.